User:Rprosso: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
(15 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
{ | {|class="infobox" style="width: 30em; padding-left: 2em; float: right; font-size: 95%;" | ||
| class="infobox" style="width: 30em; padding-left: 2em; float: right; font-size: 95%;" | |||
|-//2012 koosseis | |-//2012 koosseis | ||
|colspan="2" style="background: black; text-align:center; color:white;" | '''INFO''' | |colspan="2" style="background: black; text-align:center; color:white;" | '''INFO''' | ||
Line 13: | Line 12: | ||
| raul.prosso@gmail.com | | raul.prosso@gmail.com | ||
|- style="vertical-align: top;" | |- style="vertical-align: top;" | ||
} | |-} | ||
=Tegemised= | |||
*[[Peeter|Robot "Peeter"]]<br /> | *[[Peeter|Robot "Peeter"]]<br /> | ||
*[[Meeskond_"Ventilaator"|Meeskond "Ventilaator"]] | |||
== | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
=== | |||
'''Küsimus A: ''' | ==Essee== | ||
Ainest algul polnud mingisugust ettekujutust. Kui tuli esimene loeng, kus räägiti, et tulevad erinevad inimesed IT valdkonnast, oma tegemistest ja tööst rääkima. Mõtlesin, et okei noh vaatame, mis sellest siis välja tuleb. | |||
Üllatuseks oli see et aine oli üsna huvitav kuna niiöelda vaba mikrofoni hetke oli palju. Ning inimesed rääkisid vabas vormis reaalselt, mis nende töö elus toimub. | |||
<br> | |||
<br> | |||
Kõigepealt ma alustakski esimestest külalistest kuna minu silmis olid nad parimad. | |||
Teemaks olis siis helpdesk, inimesteks Peeter Uustal ja Peeter Raielo, need olid tüübis, kes tõsiselt sobisid hästi kokku. Nende jutt oli huviav ja sisukas. Erilist kasu võis see anda inimestele, kes õpivad adminiks või avas mõne arendaja silmad ja pani mõtlema ka admini eriala peale. | |||
Tutvustasid eri probleeme admini töös ja rääksid huvitavaid seike. Meeldiv oli ka see, et nad tutvustasid kuidas toimib Skype helpdesk system, mis pakus ka omale huvi. Mainimata ei saa jätta väga huvitavat videot youtubest milline on „helpdeski“ inimese elu tööjuures. Et kuidas vahest võib niiöelda dum user otsa sattuda ja helpdeski töölise stress on üsna suur. | |||
<br> | |||
<br> | |||
Jaanika Liiv rääkis teemal Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Teema oli omamoodi huvitav aga kuidagi üldine tunne jäi suunatud naissoost isikutele, kuna rääkis palju Rubyst ja siis õppetöötubadest, mis suunatud naissoost inimestele. Positiivne oli see, et sai kuulata teistsugust lähenemist töö positsioonidele ja millised kogukonnad meid IT maailmas ümbritsevad ning millega nad tegelevad. | |||
<br> | |||
<br> | |||
Teemal Karma rääkis meile Martin Paljak. See inimene tundus juba algul kuidagi omamoodi olevat ja kui loengut alustas siis seda ta ka oli. Mulle meeldis tema suhtumine ellu ja kuidas ta oma tööd teinud on. Enamjaolt on ta olnud Freelancer, mida olen ka ise veidi olnud ja mõelnud ka sinna jääda. Rääkis freelanceri rolli veidi laiemalt, kuidas miski tööturg toimib ja veidi puudutas ka teemat, kuidas IT tööinimeste ränne on. Et kus riigis mingisuguseid rahvuseid kasutatkse tööturul ja tõi reaalseid näiteid töö turult. See oli üsna kasulik loeng minu endala ja usutavasti ka teistele. Selliste näidetaga võiks olla rohkem loenguid, kuna see avab reaalse elu silmaringi üsna hästi. | |||
<br> | |||
<br> | |||
Teemal Tere tulemast Ignite’i maailma rääkisid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Tutuvustasid siis Ignite maailma ja rääkisid agiilsest tarkvara arendusest. See loeng meeldis selle poolest, et nemad väärtustasid kui tähtis on töös inimestega suhtlemine. Erilist tähelepanu aga pööras kliendiga suhtlemise tähtsusest. Kuna töötasin vahepeal ise natukest aega veebidisainerina firmas nägin ka seal kui tähtis on kliendi poolne tagasiside ja suhtlemine kliendiga, et saada positiivne projekti tulemus. | |||
<br> | |||
<br> | |||
Teemal testimine ja tarkvara kvaliteet rääkis Kristjan Karmo. Tema käis ka meil avaaktusel rääkimas, mis tegi avaaktuse üsna aktiivseks ja minuarvates pani ka inimesed rohkem kuulama. Põgusalt rääkis kuivõrd tähtis on tarkvara testimine ja kes testijaks sobib. Tõi välja huvitavaid fakte, et testija töö on üsna pingeline ja et see ei ole nii lihdne kui seda arvatakse olevat. Testija töö tempo on üks kiiremaid ja üldjuhul esimesed süüdistused saab just tema omale kaela. Eriti suurt kahju toob see siis kui viga leitakse üsna lähedal tähtajale, siis kipub projekt venima. Kui ei oleks testijaid siis üldjuhul ei tõuse ka tarkvara kvaliteet. Minusilmis just testija mängib suuremat rolli firma kvaliteedi rollis kui mõni muu osakond. See loeng pai mõtlema, et iga tarkvara arendaja peaks õppima ka testimis süsteeme ja kuidas seda tööd tehakse. | |||
<br> | |||
<br> | |||
Viimane inimene, kes mulle sümpaatiat pakus oli Siim Vene, kes oli Põhja Eesti Regionaal haiglast. Temal konkreetset teemat välja toodud ei olnud. Ta rääkis konkreetselt oma tööst ja tutuvustas üsna hästi milline süsteem on välja arendatatud Põhja Eesti Regionaal haiglas ja milliseid uuendusi nad üritavad lähiajal veel juurde tuua. Vestlus temaga oli üsna interaktiivne. Minule endale meeldis arutleda serveri pargi ülesehitusest ja turva riskidest kuna ise olen krüpteerimisest ja andme turvalisusest huvitatud. Väga lahe temapoolt oli väljamõeldud küsimuste mäng ja auhinnad. | |||
<br> | |||
<br> | |||
Kokkuvõtvaks võiks öelda, et aine on kasulik ja sisseasutjatele hea. Aine ei ole nii keerukas kui näiteks matemaatiline analüüs. Kooli sisseelamiseks paras. Samas ei ole see aine mööda külge maha jooksnud kuna teemad olid sisukad ja suurendas inimeste silmaringi. Minu enda jaoks oli see üsna kasulik, kuna enne polnud kuulnud sellisest keelest nagu ruby. Olin ainult süvitsi sees php, htmli ja selliste vanemate keeltega. Meeldiv oli ka see, et sain teada rohkem, kuidas ettevõted otsivad omale töölisi ja millised peaksid olema eelnevad töökogemused kui niiöelda tööle lähed. Üks ütlus oli meeldiv, et ca 85% mis me siin koolis õppime oma töös ei kasuta. Kuna ettevõtetel on ikkagi oma poliitika, tavad ja harjumused. Et inimene õpib igas ettevõtes ennast veidi ümber ja arendab oma teadmisi ettevõtte siseselt. | |||
<br> | |||
<br> | |||
Mis võiks selles aines edasi arendada? Minu arvates võiks olla mõned inimesed mingisuguse IT firma juhid, juhataja või omanik loengut anda. Ka nende vaatenurka oleks väga huvitav kuulata. Et ehk räägiks nemad, mida nemad ootavad nooremalt põlvkonnalt, kes peale tulevad. Kuna praegune etapp maailmas näitab, et vanem generatsioon on juba niivõrd vana ja hakkavad tööturult väljuma ja oleks hödast vaja nooremaid inimesi tööturule. Üldiselt väga kasulik aine, seda ei tohiks õppekavast välja jätta. | |||
=='''Küsimus A: '''== | |||
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? | Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? | ||
==='''Vastus: '''=== | |||
*Kui kukkuda arvestusel läbi tuleb see järgi teha õppejõu/õppeosakonna poolt määratud tähtajal. | *Kui kukkuda arvestusel läbi tuleb see järgi teha õppejõu/õppeosakonna poolt määratud tähtajal. | ||
Line 29: | Line 62: | ||
*Järeltöö registreerumine maksab 14,2€ kui oled REV kohal. RE kohal olevale õpilasele on tasuta. | *Järeltöö registreerumine maksab 14,2€ kui oled REV kohal. RE kohal olevale õpilasele on tasuta. | ||
'''Küsimus 2: ''' | =='''Küsimus 2: '''== | ||
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. | Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. | ||
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? | Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? | ||
==='''Vastus: '''=== | |||
*1. Registreeruda soovitud ainetele | *1. Registreeruda soovitud ainetele | ||
*2. Deklareerida semestri õppeained | *2. Deklareerida semestri õppeained | ||
*3. Kui on soov kanda hindeid üle VÕTA dokumendid | *3. Kui on soov kanda hindeid üle VÕTA dokumendid | ||
*4. | *4. Kui on soov võta akadeemilinepuhkus siis tuleb see registreerida enne algava semestri punast joont | ||
*Kui on soov hinnet parandada saab minna samal ajal kui on väljakuulutatud järeltöö tähtpäev | *Kui on soov hinnet parandada saab minna samal ajal kui on väljakuulutatud järeltöö tähtpäev | ||
*Arvesse läheb viimane töö. | *Arvesse läheb viimane töö. Hinnet on võimalik parandada 2 korda. | ||
[[Category:Erialatutvustus 2012]] | |||
Latest revision as of 09:47, 3 November 2013
Tegemised
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Essee
Ainest algul polnud mingisugust ettekujutust. Kui tuli esimene loeng, kus räägiti, et tulevad erinevad inimesed IT valdkonnast, oma tegemistest ja tööst rääkima. Mõtlesin, et okei noh vaatame, mis sellest siis välja tuleb.
Üllatuseks oli see et aine oli üsna huvitav kuna niiöelda vaba mikrofoni hetke oli palju. Ning inimesed rääkisid vabas vormis reaalselt, mis nende töö elus toimub.
Kõigepealt ma alustakski esimestest külalistest kuna minu silmis olid nad parimad.
Teemaks olis siis helpdesk, inimesteks Peeter Uustal ja Peeter Raielo, need olid tüübis, kes tõsiselt sobisid hästi kokku. Nende jutt oli huviav ja sisukas. Erilist kasu võis see anda inimestele, kes õpivad adminiks või avas mõne arendaja silmad ja pani mõtlema ka admini eriala peale.
Tutvustasid eri probleeme admini töös ja rääksid huvitavaid seike. Meeldiv oli ka see, et nad tutvustasid kuidas toimib Skype helpdesk system, mis pakus ka omale huvi. Mainimata ei saa jätta väga huvitavat videot youtubest milline on „helpdeski“ inimese elu tööjuures. Et kuidas vahest võib niiöelda dum user otsa sattuda ja helpdeski töölise stress on üsna suur.
Jaanika Liiv rääkis teemal Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Teema oli omamoodi huvitav aga kuidagi üldine tunne jäi suunatud naissoost isikutele, kuna rääkis palju Rubyst ja siis õppetöötubadest, mis suunatud naissoost inimestele. Positiivne oli see, et sai kuulata teistsugust lähenemist töö positsioonidele ja millised kogukonnad meid IT maailmas ümbritsevad ning millega nad tegelevad.
Teemal Karma rääkis meile Martin Paljak. See inimene tundus juba algul kuidagi omamoodi olevat ja kui loengut alustas siis seda ta ka oli. Mulle meeldis tema suhtumine ellu ja kuidas ta oma tööd teinud on. Enamjaolt on ta olnud Freelancer, mida olen ka ise veidi olnud ja mõelnud ka sinna jääda. Rääkis freelanceri rolli veidi laiemalt, kuidas miski tööturg toimib ja veidi puudutas ka teemat, kuidas IT tööinimeste ränne on. Et kus riigis mingisuguseid rahvuseid kasutatkse tööturul ja tõi reaalseid näiteid töö turult. See oli üsna kasulik loeng minu endala ja usutavasti ka teistele. Selliste näidetaga võiks olla rohkem loenguid, kuna see avab reaalse elu silmaringi üsna hästi.
Teemal Tere tulemast Ignite’i maailma rääkisid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Tutuvustasid siis Ignite maailma ja rääkisid agiilsest tarkvara arendusest. See loeng meeldis selle poolest, et nemad väärtustasid kui tähtis on töös inimestega suhtlemine. Erilist tähelepanu aga pööras kliendiga suhtlemise tähtsusest. Kuna töötasin vahepeal ise natukest aega veebidisainerina firmas nägin ka seal kui tähtis on kliendi poolne tagasiside ja suhtlemine kliendiga, et saada positiivne projekti tulemus.
Teemal testimine ja tarkvara kvaliteet rääkis Kristjan Karmo. Tema käis ka meil avaaktusel rääkimas, mis tegi avaaktuse üsna aktiivseks ja minuarvates pani ka inimesed rohkem kuulama. Põgusalt rääkis kuivõrd tähtis on tarkvara testimine ja kes testijaks sobib. Tõi välja huvitavaid fakte, et testija töö on üsna pingeline ja et see ei ole nii lihdne kui seda arvatakse olevat. Testija töö tempo on üks kiiremaid ja üldjuhul esimesed süüdistused saab just tema omale kaela. Eriti suurt kahju toob see siis kui viga leitakse üsna lähedal tähtajale, siis kipub projekt venima. Kui ei oleks testijaid siis üldjuhul ei tõuse ka tarkvara kvaliteet. Minusilmis just testija mängib suuremat rolli firma kvaliteedi rollis kui mõni muu osakond. See loeng pai mõtlema, et iga tarkvara arendaja peaks õppima ka testimis süsteeme ja kuidas seda tööd tehakse.
Viimane inimene, kes mulle sümpaatiat pakus oli Siim Vene, kes oli Põhja Eesti Regionaal haiglast. Temal konkreetset teemat välja toodud ei olnud. Ta rääkis konkreetselt oma tööst ja tutuvustas üsna hästi milline süsteem on välja arendatatud Põhja Eesti Regionaal haiglas ja milliseid uuendusi nad üritavad lähiajal veel juurde tuua. Vestlus temaga oli üsna interaktiivne. Minule endale meeldis arutleda serveri pargi ülesehitusest ja turva riskidest kuna ise olen krüpteerimisest ja andme turvalisusest huvitatud. Väga lahe temapoolt oli väljamõeldud küsimuste mäng ja auhinnad.
Kokkuvõtvaks võiks öelda, et aine on kasulik ja sisseasutjatele hea. Aine ei ole nii keerukas kui näiteks matemaatiline analüüs. Kooli sisseelamiseks paras. Samas ei ole see aine mööda külge maha jooksnud kuna teemad olid sisukad ja suurendas inimeste silmaringi. Minu enda jaoks oli see üsna kasulik, kuna enne polnud kuulnud sellisest keelest nagu ruby. Olin ainult süvitsi sees php, htmli ja selliste vanemate keeltega. Meeldiv oli ka see, et sain teada rohkem, kuidas ettevõted otsivad omale töölisi ja millised peaksid olema eelnevad töökogemused kui niiöelda tööle lähed. Üks ütlus oli meeldiv, et ca 85% mis me siin koolis õppime oma töös ei kasuta. Kuna ettevõtetel on ikkagi oma poliitika, tavad ja harjumused. Et inimene õpib igas ettevõtes ennast veidi ümber ja arendab oma teadmisi ettevõtte siseselt.
Mis võiks selles aines edasi arendada? Minu arvates võiks olla mõned inimesed mingisuguse IT firma juhid, juhataja või omanik loengut anda. Ka nende vaatenurka oleks väga huvitav kuulata. Et ehk räägiks nemad, mida nemad ootavad nooremalt põlvkonnalt, kes peale tulevad. Kuna praegune etapp maailmas näitab, et vanem generatsioon on juba niivõrd vana ja hakkavad tööturult väljuma ja oleks hödast vaja nooremaid inimesi tööturule. Üldiselt väga kasulik aine, seda ei tohiks õppekavast välja jätta.
Küsimus A:
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus:
- Kui kukkuda arvestusel läbi tuleb see järgi teha õppejõu/õppeosakonna poolt määratud tähtajal.
- Kokku tuleb leppida õppejõuga, et uuesti teha
- Järelarvestusele registreerida saab ÕIS keskkonnas
- Registreeruda tuleb 2 tööpäeva enne järeltööd kui oled REV kohal tuleb maksekorralduse dokument saata õppeosakonda
- Järeltöö registreerumine maksab 14,2€ kui oled REV kohal. RE kohal olevale õpilasele on tasuta.
Küsimus 2:
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus:
- 1. Registreeruda soovitud ainetele
- 2. Deklareerida semestri õppeained
- 3. Kui on soov kanda hindeid üle VÕTA dokumendid
- 4. Kui on soov võta akadeemilinepuhkus siis tuleb see registreerida enne algava semestri punast joont
- Kui on soov hinnet parandada saab minna samal ajal kui on väljakuulutatud järeltöö tähtpäev
- Arvesse läheb viimane töö. Hinnet on võimalik parandada 2 korda.
INFO | |
Nimi: | Raul Prosso |
Skype: | raul514 |
e-mail: | raul.prosso@gmail.com |