User:Osaar: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Osaar (talk | contribs)
Osaar (talk | contribs)
mNo edit summary
 
(32 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
[Category:Erialatutvustus 2012]]
[[Category:Erialatutvustus 2012]]


== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Line 6: Line 6:
== Essee ==
== Essee ==
Kokkuvõttev ettekanne loengus toimunust ja mis mina isiklikult sellest kasulikku sain.
Kokkuvõttev ettekanne loengus toimunust ja mis mina isiklikult sellest kasulikku sain.


1.Õppekorraldus ja sisekord.   
1.Õppekorraldus ja sisekord.   


Mina seal loengul kahjuks ei viibind ja vaatasin videosalvestust hiljem ning tegelikult see loeng oleks vastand 90 protsenti mu küsimustele mis mul alguses olid. Loeng rääkis erinevatest õppevõimalustest - nominaalkoormus, täiskoormus ning osaline koormus. Ja minule kui REV kohal olevale õpilasele vajalikust maksmiskorrast. Üllatusena tuli ka, et on olemas mingi meediahuviliste grupp lisaks robootika ja linuxikasutajate grupile. E-õppe kohta info oleks ka olnud kasulik kui tol päeval oleks loengus olnud. Lõppes loeng üliõpilasesinduse tutvustamisega.
Mina seal loengul kahjuks ei viibind ja vaatasin videosalvestust hiljem ning tegelikult see loeng oleks vastand 90 protsenti mu küsimustele mis mul alguses olid. Loeng rääkis erinevatest õppevõimalustest - nominaalkoormus, täiskoormus ning osaline koormus. Ja minule kui REV kohal olevale õpilasele vajalikust maksmiskorrast. Üllatusena tuli ka, et on olemas mingi meediahuviliste grupp lisaks robootika ja linuxikasutajate grupile. E-õppe kohta info oleks ka olnud kasulik kui tol päeval oleks loengus olnud. Lõppes loeng üliõpilasesinduse tutvustamisega.


2.Helpdesk.
2.Helpdesk.


See loeng siis tutvustas kuidas asi käib IT toes ja Skypeis. Promoti seda erinevate plussidega näiteks suhtlemisoskuste arenemine, kontaktide loomisega ja uuema riistvaraga mängimisvõimalusega. Isiklikult ma arvan, et see pole nii huvitav kui reaalne tarkvaraarendus aga tundus, et nendele asi meeldis. Muidugi iseenesest minna Austraaliasse ja saada 5000 euri selle töö eest ei tundu paha. Näidati naljavideot mis pilas dumbusereid aga mis on reaalsus IT toena töötades. Aga jällegi Skypeis positiivne on vabam graafik mida mina oleks Peetrite asemel kasutand kohe Skype promomiseks. Väga hea viis kuidas naissoost isikutele huvi pakkuda oli, et mainiti facebookis käib ka töö ja nagu me kõik teame IT alal alati otsitakse naisi. Loengu põhjal ma arvan, et sisemises IT toes ma töötaks heameelega kuigi esimene eelistus oleks siiski tarkvara arendus.
See loeng siis tutvustas kuidas asi käib IT toes ja Skypeis. Promoti seda erinevate plussidega näiteks suhtlemisoskuste arenemine, kontaktide loomisega ja uuema riistvaraga mängimisvõimalusega. Isiklikult ma arvan, et see pole nii huvitav kui reaalne tarkvaraarendus aga tundus, et nendele asi meeldis. Muidugi iseenesest minna Austraaliasse ja saada 5000 euri selle töö eest ei tundu paha. Näidati naljavideot mis pilas dumbusereid aga mis on reaalsus IT-toena töötades. Aga jällegi Skypeis positiivne on vabam graafik mida mina oleks Peetrite asemel kasutand kohe Skype promomiseks. Väga hea viis kuidas naissoost isikutele huvi pakkuda oli, et mainiti facebookis käib ka töö ja nagu me kõik teame IT alal alati otsitakse naisi. Loengu põhjal ma arvan, et sisemises IT-toes ma töötaks heameelega kuigi esimene eelistus oleks siiski tarkvaraarendus.
 


3.Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.
3.Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.


Janika Liiv, IT Kolledzi vilistlane rääkis oma kogemusest õppides ja töötamisel. Tutvustas veebirakenduse erinevaid osasid loogika(php,ruby,python), andmebaasid(mysql), infrastruktuur(apache) ja stiil, struktuur(html, css, javascript, xml). Huvitav oli see, et erinevalt tüüpilisest programmeerijast subjektiivselt rääkides ta ei promonud oma lemmikut mis oli Ruby on rails. Vaid ütles, et kasutage seda mis meeldib. Kuigi info veebirakenduste kohta ei olnud mulle midagi uut siis tema jutt isiklikust kogemusest programmeerijana ning kogukondade kohta oli huvitav. Tutvustas veel techsisters gruppi ning kuulsaid naisprogrammeerijaid.
Janika Liiv, IT Kolledzi vilistlane rääkis oma kogemusest õppides ja töötamisel. Tutvustas veebirakenduse erinevaid osasid loogika(php,ruby,python), andmebaasid(mysql), infrastruktuur(apache) ja stiil, struktuur(html, css, javascript, xml). Huvitav oli see, et erinevalt tüüpilisest programmeerijast subjektiivselt rääkides ta ei promonud oma lemmikut mis oli Ruby on rails. Vaid ütles, et kasutage seda mis meeldib. Kuigi info veebirakenduste kohta ei olnud mulle midagi uut siis tema jutt isiklikust kogemusest programmeerijana ning kogukondade kohta oli huvitav. Tutvustas veel techsisters gruppi ning kuulsaid naisprogrammeerijaid.


4.IT tööturg
4.IT tööturg
Andres Septer ka IT Kollekzi vilistlane rääkis tööturust ja tulevikust. See info oli väga praktiline - nagu mujalgi eesti tööturul olevat raske probleem sellega, et kõik tahavad häid töölisi ja kogemusteta töötajat eriti ei taheta. Sellest nõiaringist pääsemiseks soovitas praktikat ja akadeemilisi projekte nagu Archimedes. Soovitas vältida tulevikuta kohti nagu poes riistvara müümine ja üritada saada koht mida äripool ei peaks kohustuslikuks kulutuseks vaid ärile vajalikuks osaks. Lisaks sellele hoiatas liigne spetsialiseerumine eesti tööturul pole praktiline. Soovitas Linuxit, et enamik äriliselt vajalikke osasid on Linuxil. Riigisektoris pidavat vähem nõudmisi aga ka väiksem palk. Erasektoris suurfirmad pidavat tüüpiliselt kõige raskemad olema ning bürokraatia tõttu tihti absurdsusi. Erinevalt helpdeski Peetritest ta soovitas just töökohti mis ei vaja suhtlemist ning mida vähem igasugu bürokraatiat seda parem.
5.Karma
Martin Paljak rääkis IT maailmast vabakutselise programmeerijana ehk freelancerina. Peale freelanceri oli veel huvitav fakt, et ta oli täielikult iseharinud ennast. Karmaks oli ta loengu pealkirjaks seepärast, et igaüks peab teadma mis on tema jaoks õige valik. Tema arust nii helpdeski töö kui ka administraatori töö olid suht igavad ning projektijuht väga ebameeldiv töö. Ma enamjaolt nõustun temaga kuigi palju oleneb asjaoludest. Tema hobbikorras hakkas uurima kiipkaarte ja krüptograafiat, et saada oma id-kaart tööle. Ja see on andnud talle kogemuse mispärast on teda tahetud konsulteerima. Ka tema hoiatas liigse spetsialiseerumise eest nagu Andres Septer.
6.Tere tulemast Ignite'i maailma
Ettevõte Ignite tutvustab enda ärimudelit milleks oli terviklik tarkvaraarendus ehk siis designimine, analüüs, programmeerimine. Tutvustatakse agile tüüpi arendust ning crowd wisdomi põhimõtet. Räägitakse erinevatest tarkvaraarendamisega seotud ettevõtlusprobleemidest nagu üksteisest valesti arusaamine.
7. Testimine ja tarkvarakvaliteet
Kristjan Karmo veel üks IT Kollegei vilistlane räägib testimisest ja selle vajalikkusest. Ta mainib, et testimine olevat palju huvitavam kui arendamine aga ma kahtlen selles, vähemalt minu jaoks. Mind huvitab loomine, arendamine asja juures. Ta rääkis eelarvamustest testimise suhtes - testimine on neile kes arendajatena hakkama ei saa või on algajad. Ning probleemidest - vigase tarkvara puhul pahameel langeb neile ning rahapuudusel esimesena kärbitakse testijaid. Testimise metoodikast - kose mudel. Dokumentatsiooni tähtsusest ka agiilse arenduse puhul.
8. IT Haiglas.
Siim Vene, IT Kollegei esimese lennu vilistlane rääkis IT-st haiglas. Kuidas digiretsept, wifi, ipadid arstidele on teinud elu palju mugavamaks ning kuidas virtaliseerimine on aidanud raha kokkuhoida.Juba elektrisäästmine andis 9 kuuga projektile kulunud raha tagasi. Probleemidest haiglas nagu vana tarkvara mis ei toeta uuemaid operatsioonisüsteeme mida saab lahendada ka virtaliseerimist kasutades. Esineb ka mitte tehnoloogilisi probleeme näiteks tööarvuti kuritarvitamisest - töötamise asemel ollakse netis. Sellega tekib kasutuskõlblikkuse ja turvalisuse suhte dilemma. Rääkis tema kui tööandja ootustest tulevasele töölisele ning kontaktide loomise tähtsusest IT-s.
==Õpingukorralduse küsimused==
A. Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohal on tasuta ning REV kohal tuleb maksta vastav tasu.
1. Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Latest revision as of 22:39, 6 November 2012


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Oliver Saar

Essee

Kokkuvõttev ettekanne loengus toimunust ja mis mina isiklikult sellest kasulikku sain.


1.Õppekorraldus ja sisekord.

Mina seal loengul kahjuks ei viibind ja vaatasin videosalvestust hiljem ning tegelikult see loeng oleks vastand 90 protsenti mu küsimustele mis mul alguses olid. Loeng rääkis erinevatest õppevõimalustest - nominaalkoormus, täiskoormus ning osaline koormus. Ja minule kui REV kohal olevale õpilasele vajalikust maksmiskorrast. Üllatusena tuli ka, et on olemas mingi meediahuviliste grupp lisaks robootika ja linuxikasutajate grupile. E-õppe kohta info oleks ka olnud kasulik kui tol päeval oleks loengus olnud. Lõppes loeng üliõpilasesinduse tutvustamisega.


2.Helpdesk.

See loeng siis tutvustas kuidas asi käib IT toes ja Skypeis. Promoti seda erinevate plussidega näiteks suhtlemisoskuste arenemine, kontaktide loomisega ja uuema riistvaraga mängimisvõimalusega. Isiklikult ma arvan, et see pole nii huvitav kui reaalne tarkvaraarendus aga tundus, et nendele asi meeldis. Muidugi iseenesest minna Austraaliasse ja saada 5000 euri selle töö eest ei tundu paha. Näidati naljavideot mis pilas dumbusereid aga mis on reaalsus IT-toena töötades. Aga jällegi Skypeis positiivne on vabam graafik mida mina oleks Peetrite asemel kasutand kohe Skype promomiseks. Väga hea viis kuidas naissoost isikutele huvi pakkuda oli, et mainiti facebookis käib ka töö ja nagu me kõik teame IT alal alati otsitakse naisi. Loengu põhjal ma arvan, et sisemises IT-toes ma töötaks heameelega kuigi esimene eelistus oleks siiski tarkvaraarendus.


3.Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.

Janika Liiv, IT Kolledzi vilistlane rääkis oma kogemusest õppides ja töötamisel. Tutvustas veebirakenduse erinevaid osasid loogika(php,ruby,python), andmebaasid(mysql), infrastruktuur(apache) ja stiil, struktuur(html, css, javascript, xml). Huvitav oli see, et erinevalt tüüpilisest programmeerijast subjektiivselt rääkides ta ei promonud oma lemmikut mis oli Ruby on rails. Vaid ütles, et kasutage seda mis meeldib. Kuigi info veebirakenduste kohta ei olnud mulle midagi uut siis tema jutt isiklikust kogemusest programmeerijana ning kogukondade kohta oli huvitav. Tutvustas veel techsisters gruppi ning kuulsaid naisprogrammeerijaid.


4.IT tööturg

Andres Septer ka IT Kollekzi vilistlane rääkis tööturust ja tulevikust. See info oli väga praktiline - nagu mujalgi eesti tööturul olevat raske probleem sellega, et kõik tahavad häid töölisi ja kogemusteta töötajat eriti ei taheta. Sellest nõiaringist pääsemiseks soovitas praktikat ja akadeemilisi projekte nagu Archimedes. Soovitas vältida tulevikuta kohti nagu poes riistvara müümine ja üritada saada koht mida äripool ei peaks kohustuslikuks kulutuseks vaid ärile vajalikuks osaks. Lisaks sellele hoiatas liigne spetsialiseerumine eesti tööturul pole praktiline. Soovitas Linuxit, et enamik äriliselt vajalikke osasid on Linuxil. Riigisektoris pidavat vähem nõudmisi aga ka väiksem palk. Erasektoris suurfirmad pidavat tüüpiliselt kõige raskemad olema ning bürokraatia tõttu tihti absurdsusi. Erinevalt helpdeski Peetritest ta soovitas just töökohti mis ei vaja suhtlemist ning mida vähem igasugu bürokraatiat seda parem.


5.Karma

Martin Paljak rääkis IT maailmast vabakutselise programmeerijana ehk freelancerina. Peale freelanceri oli veel huvitav fakt, et ta oli täielikult iseharinud ennast. Karmaks oli ta loengu pealkirjaks seepärast, et igaüks peab teadma mis on tema jaoks õige valik. Tema arust nii helpdeski töö kui ka administraatori töö olid suht igavad ning projektijuht väga ebameeldiv töö. Ma enamjaolt nõustun temaga kuigi palju oleneb asjaoludest. Tema hobbikorras hakkas uurima kiipkaarte ja krüptograafiat, et saada oma id-kaart tööle. Ja see on andnud talle kogemuse mispärast on teda tahetud konsulteerima. Ka tema hoiatas liigse spetsialiseerumise eest nagu Andres Septer.


6.Tere tulemast Ignite'i maailma

Ettevõte Ignite tutvustab enda ärimudelit milleks oli terviklik tarkvaraarendus ehk siis designimine, analüüs, programmeerimine. Tutvustatakse agile tüüpi arendust ning crowd wisdomi põhimõtet. Räägitakse erinevatest tarkvaraarendamisega seotud ettevõtlusprobleemidest nagu üksteisest valesti arusaamine.


7. Testimine ja tarkvarakvaliteet

Kristjan Karmo veel üks IT Kollegei vilistlane räägib testimisest ja selle vajalikkusest. Ta mainib, et testimine olevat palju huvitavam kui arendamine aga ma kahtlen selles, vähemalt minu jaoks. Mind huvitab loomine, arendamine asja juures. Ta rääkis eelarvamustest testimise suhtes - testimine on neile kes arendajatena hakkama ei saa või on algajad. Ning probleemidest - vigase tarkvara puhul pahameel langeb neile ning rahapuudusel esimesena kärbitakse testijaid. Testimise metoodikast - kose mudel. Dokumentatsiooni tähtsusest ka agiilse arenduse puhul.


8. IT Haiglas.

Siim Vene, IT Kollegei esimese lennu vilistlane rääkis IT-st haiglas. Kuidas digiretsept, wifi, ipadid arstidele on teinud elu palju mugavamaks ning kuidas virtaliseerimine on aidanud raha kokkuhoida.Juba elektrisäästmine andis 9 kuuga projektile kulunud raha tagasi. Probleemidest haiglas nagu vana tarkvara mis ei toeta uuemaid operatsioonisüsteeme mida saab lahendada ka virtaliseerimist kasutades. Esineb ka mitte tehnoloogilisi probleeme näiteks tööarvuti kuritarvitamisest - töötamise asemel ollakse netis. Sellega tekib kasutuskõlblikkuse ja turvalisuse suhte dilemma. Rääkis tema kui tööandja ootustest tulevasele töölisele ning kontaktide loomise tähtsusest IT-s.

Õpingukorralduse küsimused

A. Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohal on tasuta ning REV kohal tuleb maksta vastav tasu.

1. Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.