User:Rkontson

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Roland Kontson
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Õppeaines olen ainult kindlustanud oma soovi tegelda programmeerimisega. Lisaks avardas see mu silmaringi - kasvõi sellepoolest, et oskan paremini hinnata, millega teised ametid tegelevad ja kuidas nad võivad minu kutse eelistusega seotud olla. Võimaldas mul teha enda jaoks uusi ja huvitavaid järeldusi. Näiteks üks, mida ma olen täheldanud ise ja, mis järeldus ka loengutest on, et programmeerimist saab vaadelda kui eluviisi ja võrrelda lausa religiooniga.
Külalisesinejad said kõik hästi hakkama, lihtsalt mõne teema või isiku taust huvitas rohkem. Keegi ei piirdunud ainult oma teemaga, vaid oldi valmis rääkima ka oma töökeskkonnast, tutvustama endeid ja konkreetsemalt oma kogemusi.
Tudengitel võib olla raske leida tööd, sest neil puudub töökogemus kuna keegi ei võta tööle, sest neil puudub töökogemus.Tööjõu otsimise osas, tööjõudu leitakse töötajate kaudu, soovitatakse, jäetakse silma kuidagi. Loevad rohkem isikuomadused, kui hiljem õpitavad oskused. Kasuks tuleb portfoolio pidamine, akadeemilistel projektidel või avatud lähtekoodiga projektides osalemine. Näiteks Skype korraladab värbamispäevi ja võtma tudengeid ka meie kooli kolmandalt kursuselt.
Loengutest spetsiifilisemalt, Skype’st meile tulnud Peetrid, kes rääkisid helpdesk’st Skype’s ja klienditoest üldisemalt, suutsid neile antud aja jooksul hästi selgitada, kuidas neil helpdesk toimib, et neil on olemas nii sisene kui ka väline klienditugi, mis moodi ticket’d töödeldakse, neid premeeritakse jne. Töökeskkonna tähtsuse teemat puudutati lemmikloomade lubamisega tööl, avatud kontori, paindlike töötundide ja üldise mugavusega, juhul kui suudad seejuures tööd teha. Teemaks tuli veel patriotism versus rahateenimise võimalus, näiteks peale õpinguid Austraaliasse tööle minna. Huvitav ja üsna kasulik pluss veel, et kuna Skype kuulub suuresti MicroSoftile, siis on ka viimase sertifitseerimis eksamite sooritamine tasuta. Oma CV’le MS ja Skype nimede lisamine on samuti positiivne.
Janika Liiv kõneles teemal „Subjektiivselt programmerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest“. Tema puhul oli huvitav tema taustalugu, kus ta tahtis saada hoopiski kirjanikuks ja tõi erilise põhjuseta paberid ka IT Kolledžisse. Kuna teised koolid nõudsid küllaltki palju eelteadmisi ja väidetavalt laiskuse tõttu ei saanud ta teistesse koolidesse sisse, sattuski ta ITK’sse. Pikapeale leidis ta programmeerimise näol oma esialgse eesmärgi – loovkirjutamise, mida ta algselt tegelda sooviski. Ta soovitas meil kasutada versioonihaldust, iseenesest koopiate varundamine – väärt nõu! Lisaks loo valikuid ja väldi piiranguid ning lahendused võiks töödata intuitiivselt. Kutsus üles proovima Ruby on Rails raamistikku ja rääkis veel selle kogukonnast.
Minu jaoks oli uus stereotüüpidega nö ülepingutamine ja igasugused inimlikud vajadused selles suhtes. Kuidas inimene võib ennast naeruväärsetena näivatel mõtetel lasta koormata.
Religiooniga paralleeli saab tõmmata ideoloogiate peale surumisega, nt Windows on parem kui Linux. Usutakse seda arvamust, mida ollakse kõige varem kuuldud ja ei lasta seda seisukohta muuta.
Töökogemuse nõiaringist ja IT äripoole paratamatust vajalikkusest kõneles meile Andres Septer, teemas „IT tööturg“. Selles loengus häiris kohati eelmises loengus mainitud kinnine ideoloogia Windowsi suhtes, selle saamatuses ja mõiste „helldesk“ jms mõisted. See-eest tõi ta olulisi näiteid generalismi ja spetsialiseerumise osas, kus eriti Eesti suuruste juures ei tasu väga spetsialiseeruda süsteemides nagu nt SASS, sest seda teadmist pole kellegile pakkuda peale mõne panga ning alles jäävad ainult baasteadmised töökohta vahetades.
„Karma“ teemalise loengu suuremad märksõnad minu jaoks olid veel „vabakutselisena töötamine“ ja „stress töö keskkonnas“. Üks täiendavaid põhjuseid, miks mulle IT järjest rohkem hakkas meeldima oli just vabakutselise olemus – võimalus teha tööd niipalju kui endale ette võtta ja teha siis, kui tahad, veidi ehk utoopiline, kuid teostatav. Tavalise ettevõtte IT tuge oskas Martin Paljak võrrelda tuletõrjujaga, keda kutsutakse siis, kui midagi enam ei tööta ja kõik on sellepärast juba närvis.
Tema praktiline kogemus kiipkaardiga töötamisel sai alguse lihstast vajadusest see õnnetu kaart saada tööle Linux’l ja nüüd ta teenib sellega leiba. IT üks huvitavamaid külgi on see, et seda sama leiba teenitakse mõnes mõttes mitte millestki millegi loomisega.
Väga hea soovitus on käituda om tunde järgi ja küsida küsimusi.
Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev esituses „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Loeng mõjus mulle alguses rohkem kui reklaam, seejuures mitte kõige veenvam. Huvi pakkus juba esimene eksperiment veebis, mille tulemusel leidsime ühe meeskonna võludest, kuigi keegi ei pruugi teada mõnele küsimusele täpset vastust, siis kollektiivi pealt keskmise võttes võib saada väga sarnase tulemuse tegelikule vastusele, kui see info on kuskil ringluses olnud ja tajutakse ikka reaalsuse piire. Teine positiivne loengu osa oli programmeerimises matemaatika ja füüsika vajaduse välja toomine.
„Testimine ja tarkvarakvaliteet“ teemal puudusid mul suuresti teadmised. Kristjan Karmo tõi järjest üsna täpselt välja eelarvamusi või müüte testimise suhtes, mis alaväärtustavad antut teemat, ja suutis need edukalt ümber lükata. Suhteliselt head näited olid paarisaja miljoni dollarilised vead, mida ajaloos on tehtud. Loengust käis läbi ka hea William Cowper’i tsitaat „Absence of proof is not proof of absence“. Tema poolt välja toodud negatiivsetel punktidel antud töö juures, mind siiski see amet ei kutsu: ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava, kohustus halbu uudiseid edastada.
Defineerimise ära kvaliteedi, mis on võrdeline usaldusväärsusega.
Viimane oli Siim Vene, kelle teemal ei olnud teemat. Ta ise on Põhja Eesti Regionaal Haigla (PERH) inforturbe juht. Juttu oli tehnoloogiast, et see on meil peamiselt aja säästmiseks. Kõige kergem põhjendus serverite virtualiseerimiseks on elektriarve kulu langus. Lisaks kõneles ta kasutatavuse ja turvalisuse suhtest. Haigla on enam jaolt WiFi’ga kaetud ja arstidel on kergem teadmike ja patsientide haigusloo paberite asemel kasutada tahvelarvutit, mis iPad’i kujul pidid mahtuma isegi arsti kitli taskusse. Teenused automatiseeritakse – uue töölise andmed lüüakse süsteemi sisse ja kasutajale luuakse automaatselt vastavad kasutajad ja e-mail. Selle süsteemi välja töötamisel avastati ka süsteemis 300 sulgemata kontot.
Huvi on ka järgmistel aastatel läbi veebi reaalajas selle õppeaine salvestusi jälgida, huvitav lisa funktsionaalsus oleks autenditud kasutajatel reaalajas küsimuste küsimise võimalus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4 ja KKK'de punkte 7 ja 8 kasutades.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.
Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust.
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Vastuvõtu eeskirja punkti 5.2.1 kohaselt.
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.

Ääreküsimus

Millal toimus üks isa ja poja esitatud loeng, kui see oli üldse selles õppeaines?
Juttu oli:

• Lihunikuna töötanud tudengist, kes läks üle IT töökohale ja hinded paranesid.
• Kuidas poeg tegi nende kodus mõned päevad jutti midagi(kas õppisid või progresid vms) sõpradega koos.
• Gruppidest, mis moodustuvad rühmades, kes saavad omavahel paremini läbi ja aitavad üksteist – nn kolm musketääri.