User:Kkippar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerstin Kippar

Esitamise kuupäev: 31.oktoober 2012

Essee

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames toimunud seitse loengut (loenguid oli kokku kaheksa, ent seitsmes neist olid külalisesinejad) andsid üsna huvitava ülevaate ja pildi tööst IT-sektoris. Esinejad olid üsna erinevad ja igaüks rääkis oma vaatenurgast ning oma tööst isemoodi, ent ometi on võimalik kõigi esinejate jutus ja soovitustest meile kui tulevastele IT-töötajatele välja tuua palju sarnasusi.

Soovitused, mida mitmed esinejad kordasid, olid sarnased: nii nagu pea igal töökohal, on ka IT-s väga oluline suhtlemisoskus, meeskonnatöö ja teistega arvestamine. Rõhutati ka seda, kui oluline on loovus – sest nii IT-süsteemide arendus kui administreerimine nõuavad loovat lähenemist, uudseid vaatenurki, innovatiivsust; kindlasti on loov lähenemine abiks ka probleemide lahendamisel. Samuti tõid pea kõik esinejad välja selle, kui tähtis on õppida – mitte ainult koolis, vaid võimalikult palju ise lisaks juurde lugeda ja ennast täiendada. Ainult koolitarkusest on vähe, peab olema motiveeritud arenema ja end arendama. Samuti on oluline esitada küsimusi, uurida, guugeldada. Mulle meeldis, et kõik ettekanded lükkasid mingil määral ümber teatud müüdid või stereotüübid, mis IT-maailmas kipuvad valitsema ja avardasid silmaringi. Esinejate ettekanded olid ka üsna sarnaselt ette valmistatud – rõhk pildi- ja videomaterjalil, publiku kaasamisel ja aktiivse osavõtu eeldamisel.

Nagu eelpool mainitud, oli iga ettekanne siiski omamoodi ja erinev, igal esinejal oli oma lähenemisnurk. Osad esinejad tegid rohkem reklaami oma ettevõttele-tööandjale, mõni rääkis oma subjektiivsest vaatepunktist, teine jälle üldisemalt. Järgnevalt toon selle, mis igas ettekandes erilist oli ja mis eriti hästi meelde jäi.

„Helpdesk“ – Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’ist. Peetrid tutvustasid oma tööd helpdeskis – miks on helpdesk oluline ning miks ja kuidas see on huvitav. Kiputakse arvama, et selline töö ei ole põnev, veel vähem unistuste töö, sest kellel ikka oleks väga tahtmist suhelda dumb useritega, ent see ettekanne lükkas kindlasti nii mõnelgi kuulajal selle arvamuse ümber. Helpdesk võib olla väga huvitav, saab suhelda, seal võib lõbus olla ja see on kindlasti hea võimalus karjääriredelil edasi liikuda; lisaks on nende sõnul vähemalt Skype’is ka töökeskkond ülimõnus (ja alati ei peagi tööd kontoris tegema, saab ka distantsilt). Üks huvitav mõte, mis meelde jäi: helpdeskiga läheb nii nagu õpetaja ja arsti ametiga: kui praegu on sel alal enamasti mehed, siis mõne (pikema) aja pärast on see muutunud naiste pärusmaaks. Aga siis juhtub sel tööl ka palkadega sama, mis õpetajate palkadega. Üldiselt oli esinemine väga vahva ja paeluv.

„Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest“ – Jaanika Liiv. Subjektiivsus ja stereotüübid naise vaatenurgast lähtudes. Seda ettekannet kuulasin eriti suure huviga, sest suutsin samastuda sellega, mida esineja rääkis ja see innustas ja julgustas IT õpinguid kindlasti jätkama ja mitte pooleli jätma. Olin enne IT õppima asumist humanitaar – olen viis aastat klassikalist filoloogiat õppinud ja programmeerimises ja arvutiasjanduses esialgu veel üsna võhik. Hirm, et ma ei suuda piisavalt kompetentne olla, on üsna suur, aga tore on teada, et ma pole ainus selline inimene ja et asi pole sugugi lootusetu, kui on vähegi tahtmist õppida. Esineja rääkis negatiivsetest stereotüüpidest: kui inimene on keskkonnas, kus esineb mingi negatiivne stereotüüp, kipub ta arvama, et see kehtib ka tema kohta, isegi kui keegi teine temast nõnda ei arva. Inimene muutub ebakompetentsemaks ainult seepärast, et kulutab palju aega muretsemisele, kuidas ennast võimekamana näidata ja tõestada, et stereotüüp tema kohta ei kehti ja niiviisi võivad tema töö- ja õppesooritused halveneda. Olen seda ise ka tundnud ja väga tore oli, et sellest loengus juttu tuli. Ka muud kasulikku sai siit kõrva taha panna, nt info erinevate kogukondade kohta (Rails Girls, Tech Sisters). „IT tööturg“ – Andres Septer. Antud loengut ma õigel ajal kuulama kahjuks ei jõudnud ja vaatasin hiljem videosalvestust. Pean tunnistama, et mul oli üsna raske seda lõpuni vaadata. Loengu teema oli väga asjalik - mida peaks üks töötamis- ja tööotsimiskogemuseta noor IT tööturust teadma ja ootama. Jutt võis ju üsna asjalik olla ja kohati tõele vastata ning esineja võis tõesti üritada edasi anda häid soovitusi, ent kogu selle asja esitlusviis oli üsna eemaletõukav. Esineja keelekasutus ja olek olid pisut üleolevad ja üsna raske oli jälgida seda, mida ta räägib, kui kõrva riivasid sõnad nagu „kuradi“, „loll“, „lipsud“, „letineeger“ jmt. Ma ei poolda ka inimeste lahterdamist lollideks ja tarkadeks, juhmideks ametnikeks ja tõelisteks tegijateks. Kuigi mõistan IT-toe töötajate frustratsiooni selliste kasutajatega tegelemisel, võiks oma pahameelt vähemalt loengus pisut leebemalt edasi anda.

„Karma“ – Martin Paljak. Taaskord üks üsna huvitav lähenemine – mis on karma interneti ja IT mõistes, karma kui internetivaluuta ehk kuidas internetis käitumine võib end hästi või halvasti ära tasuda. Teema oli tihedalt seostatud ka freelanceri ametiga, taaskord väga aktuaalne teema IT-maailmas ja tore, et ka see käsitletud sai, kõigile ei sobi kontoritöö ja IT ja programmeerimine annab eriti hea võimaluse end freelancerina ära elatada. Kuigi tunnen, et mulle selline tööstiil ei sobiks, oli seda ettekannet huvitav kuulata ja silmaring sai taaskord laiemaks. Vahva mõte, mis meelde jäi: kuigi esinejal endal ülikoolidiplomit veel pole, soovitas ta oma kuulajaskonnal kõigil see kindlasti ära teha.

„Tere tulemast Ignite’i maailma“ – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. See loeng oli teistega võrreldes kõige interaktiivsem ja sai mänge mängida. Kuigi alguses ei saanud vabatahtlike leidmine mängude mängimiseks kuidagi vedama publiku tagasihoidlikkuse tõttu, said lõpuks siiski kõik plaanitud mängud mängitud ja igaühest ka õpetlik iva kõrva taha pandud: ekspert ei ole alati tark, ent meeskond on; oluline on suhtlus ja et kõik meeskonnaliikmed oleksid piisavalt informeeritud. Kuigi ettekanne oli üsna huvitav, jäi üks asi pisut häirima – tundus, et tegu on siiski suuremalt jaolt enda ettevõtte reklaamimisega. See pole iseenesest halb, ent mind jäi pisut häirima.

„Testimine ja tarkvarakvaliteet“ – Kristjan Karmo. Minu arvates kõigist loengutest üks põnevamaid ja haaravamaid. Taaskord lükati ümber üks IT-maailma müüt, seekord testimise ja testija töö kohta käiv. Ettekanne täitis oma eesmärgi, vähemalt selles osas, et minul tekkis sellist tüüpi töö vastu huvi, võib-olla ka kellelgi teisel. Väga põnevalt oli välja toodud testimise olulisus ja miks on tähtis programmist kõik vead üles leida ja kõrvaldada, nimelt olid esitatud näited lähi- ja kaugemast ajaloost: kui palju on erinevad (väikesed) vead maksma läinud ja seda mitte ainult rahalises mõistes.

Siim Vene (pealkirjata ettekanne). See ettekanne sobis loengusarja lõppu päris hästi, see oli üsna ülevaatlik ja kokkuvõtlik. Kindlat teemat polnud, ent jutt oli huvitav ja publik esitas palju küsimusi ja mõtles kaasa. Toon välja mõned märksõnad: miks on tehnoloogia oluline? Kuidas saab tehnoloogiaga inimeste tööd lihtsamaks muuta, kokku hoida aega ja raha? Esineja rääkis sellest oma töö ja töökoha (Põhja-Eesti Regionaalhaigla) näitel. Huvitavad mõtted, mis ettekandest jäid: hoolimata sellest, kui kiire on tehnoloogia areng, ei muuda see seda, et oleme inimesed ega inimsuhete ja suhtluse olulisust ning kogu IT saab tegelikult taandada probleemide lahendamisele.

Üldiselt oli loengusari huvitav. Käsitletud said väga paljud erinevad teemad ja ei oskagi hetkel lisada, milliseid esinejaid veel ootaks. Enda jaoks toon korra veel välja ka soovitused, mida esinejad andsid ja mida võiks meeles pidada, kui töötad IT-sektoris: • Ära unusta, kui oluline on suhtlemisoskus, meeskonnatöö ja teistega arvestamine • Õpi, arene, loe • Ole loov ja ära karda proovida uusi lahendusi

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, õppeosakonnas tuleb korduseksamile registreerida. RE kohal korduseksami sooritamise eest tasuma ei pea, REV kohal peab tasuma 14,2 eurot hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:

Teisel õppeaastal võib akadeemilisele puhkusele minna järgnevatel põhjustel: 1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. 2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. 3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. 4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilise puhkuse varasemaks lõpetamiseks esitab õpilane avalduse. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.