User:Ssaliste

Essee

Essee aines õpingukorraldus ja erialatutvustus, mis käsitleb toimunud loenguid. Lühikokkuvõtted loengutest,lõpuks ka sarnasused, erinevused ja ka oma arvamus.
 Esimene loeng toimus teemal " Õppekorraldus ja sisekord". Tutvustati lähemalt ülikooli korda ja seda nii riiklikul kui ka kooli tasandil - räägiti õppekorralduse eeskirjast, akadeemilisest kalendrist, ÕIS-st, punasest joonest ja paljust muust vajalikust. Loeng oli väga vajalik eriti neile, kes puutusid ülikooliga kokku elus esimest korda, kuna see aitas neil aru saada, mis täpsemalt edaspidi toimuma hakkab.
 Teise loengu teemaks oli "Helpdesk", esinejateks Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype-st. Rääkisid nad lähemalt Helpdeskist, millega seal tegeletakse, miks just valida töö helpdeskis. Mida tuleb omada, et sinna tööle saada ning kuidas Helpdesk töötab. Näidati ka Skype- kontorit ning tutvustati Skype- sisest elu. Esinejad olid enesekindlad, võtsid asja lõbusalt ning rääkisid asjast nii, nagu see tegelikult on. Kui millegi kallal norida, siis võib-olla olid esinejate vastused veidi lühidad (kuid samas andsid vajaliku info) ja samuti ka loengu osa oli natuke lühike.
 Kolmandaks oli loeng nimega " Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Esinejaks oli Janika Liiv ning loen tutvustas programmeerimist (seda peamisel Ruby keeles), sellest,  kuidas näeb üldine elanikkonnast it inimesi, ehk stereotüüpidest ja kuna enamus "itimehi" on meessoost, siis see konkreetne loeng oli rohkem suunatud vähemusele – naissoost programmeerijatele. Samuti tutvustati ka sotsiaalseid lehekülgi, kust algajatel kerge infot leida programmeerimise kohta. Innustati inimesi proovima erinevaid ning uusi asju ja mitte kuulama kõike, mida teised räägivad. Loeng oli motiveeriv ning toodi välja huvitavaid näiteid.
 Järgmises loengus räägiti it tööjõuturust. Peamiselt suunatud noortele, kes pole veel tööl käinud - vähemalt sellel alal. Toodi lähemale nii Eesti kui ka ülejäänud maailma tööjõu nõudlusele. Erinevused spetsialistide, generalistide ning riigi- ja eraettevõtete vahel. Näited, mida loengul toodi, olid üldiselt head ning neid ei ilustatud liigselt - niisiis mõni inimene võis mõne näite peale solvuda.
 Viies loeng "Karma". Erinevalt eelmistest külalistest, oli esineja toimetanud freelancerina, mitte kuulunud teatud suurema firma alla. Puudus ka ülikooli haridus. Teemaks oli jällegi helpdesk, kuigi vaadeldud natuke teise nurga alt kui eelmises loengus, mis helpdeski käsitles. See oli positiivne, kuna andis natuke laiema pildi tööst, millega seal tegeletakse. Selgitati ka seda, mis peale kooli lõpetamist üldiselt inimestest saab ja mida see endast ette kujutab. Süveneti rohkem konkreetsetele ametitele, millekohta toodi ka elulisi näiteid.
 Kuues loeng rääkis lähemalt Ignite-st, mis on tarkvaralahendusi pakkuv ettevõte. Mõningal määral oli tegu küll reklaamiga firmale, kuid loenguajal kaasati kuulajaid ning mängiti mänge, mille põhjal sai teha huvitavaid järeldusi, näiteks sellise, et mitu inimest koos mõtlemas on alati parem kui ainult üks. Lisaks tõestati ka ära kuidas tarkvara arendus ja planeerimine aitavad protsesse kiirendada.
 Testimisest ja tarkvaraarendusest rääkis Kristjan Karmo, kes tõi õpilasi lähemale testimisele ning tõestas, et testimine pole nii igav ja üksluine hiireklickimine kui paljud seda arvavad, eriti kuna testjad saavad suhelda kõigiga - nii arendajatega, projektijuhtidega, adminnidega jne. Toodi välja testimise positiivsed ja negatiivsed küljed. Näiteks pisikesed vead, mis võivad lõppkokkuvõttes minna maksma miljoneid ja ka miljardeid - see näitab kui oluline on testida programmi korralikult ja pidevalt enne kui programm välja lastakse. Tavaliselt aga kiputakse testimist alahindama, kuna see on kulukas ja aeganõudev.
 Viimane, kaheksas, loeng rääkis haiglast ning tehnoloogiast, mis on seal kasutusel. Miks seda on vaja ja kas tehnoloogiast on ka midagi kasu või on see vaid raha raiskamine ? Räägiti haigla sellisest küljest mida tavainimene üldiselt ei näe. Lisaks räägiti ka tulevikuplaanidest - millest üks oli selline, et arvutid kavatsetakse välja vahetada iPad-de vastu, kuna need on palju mobiilsemad ning praegusel testimise perioodil on tagasiside olnud väga positiivne, kasutajad ei taha oma lauaarvuteid enam nähagi.
 Loengute ühiseks küljeks on kokkupuude infotehnoloogiaga. Kõik kes esinesid on suuremal või vähemal määral seotud it-ga ja oli näha, et inimesed on oma ala professionaalid. Üldisemalt räägiti igas loengus, kuhu on võimalik edasi suunduda, toodi välja stereotüüpe ning näidati, et kõik ei ole nii nagu enamik inimesi arvab. Tänu nendele loengutele sai näha laiemat pildi firmadest, seda vaadatuna väga erinevatest perspektiividest.
 Erinevustest niipalju, et niipalju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid vaatenurki ning arusaamu asjadest. Igaloengu esinejad töötasid erinevates kohtades, mis ei olnud üksteisega vähimalgi määral seotud, kuid üks asi siiski sidus neid - tehnoloogia. Tänu sellele oli võimalus näha kui lai on tehnoloogia kasutusvaldkond ning , et see ei ole vaid arvutid ja mobiilid, vaid seda kasutatakse igalpool ja ka igal alal. Samuti sai näha kui kiiresti tehnoloogia areneb.
 Esialgu kui lugesin aine pealkirja, jäi silma sõna "õpingukorraldus", ei saanud koheselt aru millega on tegu, kuid kui lõpuks kohale jõudis, et aine tutvustab laiemald it valdkonda ning seda nii erinevatest vaatenurkades, tundus asi palju huvitavam. Loengud olid enamasti inforikkad ning igast loengust oli midagi õppida.
 Kui millegiüle kurta, siis selliseid " mängulaadseid " ettevõtmisi oleks võinud rohkem olla, kuna inimestel tekib huvi kergemini kui nad asjast ise ka osa saavad võtta.
 Lõpetuseks arvan, et loengud täitsid aine eesmärgi - nad avardasid silmaringi ning näitasid, et infotehnoloogia on osa iga inimese igapäevaelust, isegi kui inimene arvutit ega mobiiltelefoni igapäevaselt ei kasuta.

^Vabandan kujunduse pärast, üritasin korda teha , aga ei õnnestunud :(.

Sten Saliste

Rühm: 15

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei sooritanud arvestus esimesel korral, siis tuleb tal see sooritada uuesti, seda saab teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, ja õppejõul on õigus anda talle täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on eksamile pääsemise aluseks. Korduseksamile pääsemise tähtajad määrab aineõppejõud , mis peab olema kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.( Paragrahv 5.3.6.) Paragrahvis 5.2.7. seisab, et : „Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus on 14,2 2012/2013 õppeaastas.“ Korduseksamile tuleb registreerida õppeosakonnast (5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul )

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Mis tegevused tuleb teha ja mis võimalused minekuks teisel õppeaastal? 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Paragrahv 6.1.4.4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Avaldus rektorile ja avaldust saab esitada punase joone päevani. Kui kauaks ? 6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; 6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; 6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. 6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Maksimum kolmeks aastaks. Kuidas lõpetada ? 6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Lõpetatakse automaatselt. Kuidas varem lõpetada ? 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga Tuleb saata avaldus rektorile. Õppeainete deklareetimine.

6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Aineid saab deklareerida esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt punase joone päevaks. Saab teha arvestusi & eksameid ? 6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Jah saab .