User:Rsaar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Risto Saar Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Parandatud 12. november

Essee

2012 aasta sügisel toimus aines Erialatutvustus neljapäeva hommikuti kell 8:15 kokku 8 loengut, milles igas loengus tutvustas üks või mõnikord mitu IT alal töötav inimene või inimesed, mida nad enda töökohal teevad, kuidas ta sellise töö peale sattus ning mis selleks tarvis oli, et ta just seda tööd tegema sai hakata. Kuid miks sellist ainet nagu Erialatutvustus üldse tarvis on? Kellele see mõeldud on?

Pärast seda kui õppur Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse paberid sisse andis, julgen väita, et enamik tegi seda kasutades SAIS andmebaasi, ei olnud tal tegelikult peaaegu üldse mingit arusaamu, mis temast saama hakkab. Paljud ei kujutanud ettegi, kus nad võivad kolme aasta pärast olla. Kunagi tahtsid kõik tüdrukud olla kas modellid või lauljad ning kõik poisid tahtsid olla ärimehed. Ka siis ei olnud kellelgi mingit arusaamu, mida see mõiste ärimees üldse tähendab, kuid kõik tahtsid kunagi ärimehed olla. Mina kaasaarvatud. Nüüd on minu eesmärgiks saada IT-mees, kellele meeldib oma töö. Õppeaasta alguses ei olnud mul samuti väga aimu, mida see tähendab ning mida selleks on tarvis teha. Sellel kursusel sain väga palju näiteid, kuhu mul oleks võimalik üldse pürgida. Aines erialatutvustus näidati Eesti IT maailma erinevaid töökohti ning erinevaid lugusid, kuidas nende töökohtadeni oli võimalik jõuda. Auditooriumi ees käijad olid väga erinevad. Mõni käis koolis kauem kui keskmine õpilane, mõni läks tööle hoopis teise valdkonda, mis ta koolis õppis. Osad kõnelejad rääkisid asja ametiredelil madalama töölise vaatevinklist vaadatune, osad ettevõttejuhi vaatevinklist vaadatuna. Igaüks, kes kuulas, pidi saama mingisuguse ettekujutuse, kuidas asjad IT maailmas käivad ning kus nemad ise võivad mingi arv aastate pärast olla.

See oli iga õpilase enda teha kui palju targemaks ta kella kolmveerand kümneks neljapäeva hommikuti oli saanud. Auditooriumi tagant otsast alla poole vaadates oli pilt päris kirju. Palju oli neid, kes käisid kohal lihtsalt aja viitmiseks, sest neljapäeva hommikul kell kaheksa ei ole kellelgi midagi paremat teha kui tulla kooli mõnda Massively multiplayer online role-playing mängu mängima. Mingit mängu mängides, kõrvaklapid peas, ei ole mälul just väga suurt võimalust auditooriumi ees käivast kõnelusest midagi registreerida ja meelde jätta. Palju oli ka neid, kes kuulasid igat sõna, mis kõlaritest tuli ning noogutasid nõusolevalt kaasa. Kõiki loenguid salvestati. See tähendas seda, et kõike oli võimalik hiljem kodust järgi vaadata. Minu arvates on see väga teretulnud lahendus. Mida lihtsamaks on õpilase jaoks tehtud õppematerjali kättesaadavus, seda rohkem jääb õpilasele meelde. Näiteks kui keegi käibki loengutes lihtsalt kuulamas, mitte midagi üles kirjutamata ning võib-olla isegi mitte kaasa mõtlemata, siis midagi talle ikka sellest loengust meelde jääb. Kuid kui infot pressib igast uksest ja aknast sisse, siis ei ole õpilasel muud teha kui see info vastu võtta ning lõpuks jääb see ka meelde. Kõik, kes neis kaheksas loengus rääkimas käisid, üritasid kuulajatele võimalikult palju infot anda ja abiks olla. Igaüks tahtis välja tuua võimalikult palju positiivseid külgi selles, mida ta parasjagu tegi. Mõnes loengus sai rohkem tarvilikku infot, mõnes vähem, kuid igast loengust oli võimalik väga palju kasulikku infot välja kraapida. Tänu küsimustele, mis iga neljapäev esitada sai, said õpilased ise suunata infoallikat rääkima seda, mis just neile tarvis. Need küsimused, millele vastata ei osatud, olid tavaliselt seotud mingi konkreetse firmaga. Näiteks kuidas käib just selle osakonna töö just täpselt selles firmas. Teistele küsimustele anti väga mõistlikud vastused.

Esimeses loengus rääkisid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kuidas elu helpdeskis käib. Sai teada, milline on Skype kui tööandja ning miks töö helpdeskis üldse vajalik on ning mida see töökoht meile kui tulevastele IT töölistele kasuks tuleb. Räägiti, et töö helpdeskis tuleb kasuks, sest on hea amet õppimiseks. Mulle tundus töö helpdeskis meeldiv, kuna mulle meeldib inimestega suhelda ning sain luua mitmeid paralleele oma praeguse tööga, kus minu IT teadmisi tihti peale ära kasutatakse. See, et Skype’i pidevalt uusi inimesi otsitakse ning et nad pidevalt laienevad, ei olnud küll väga suur uudis, kuid hea on teada, et teatud firmade peal võib tööportaalides alati silma peal hoida.

Janika Liiv rääkis subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta tõi välja asjaolu, et ta ei olnud enne ITK-sse õppima asumist väga IT-ga üldse kokku puutunud. Julgustav oli kuulata, kuidas ta enda esimese programmeerimis töökoha sai. Minu jaoks oli Janika loengus just tähtis just see, et alati ei pea kõike kohe oskama, tahe õppida on kõige tähtsam. Lisaks julgustas Janika kõiki tütarlapsi, kuna naissoost esindajaid on IT maailmas suhteliselt vähe,

Andres Septeri loeng IT tööturust näitas, et IT-s on erinevad valdkonnad: Inimesed, kes loovad midagi, inimesed, kes selle maha suudavad müüa ning lõpuks inimesed, kes seda kõike hiljem haldavad. Ise suudaksin ennast näha kõigis valdkondades, kuid eks aeg näitab, kuhu lõpuks maanduda tuleb. Väga meeldis mulle vihje sellele, et väga paljudel oleks nagu mingisugune unistuste töö saada tööjaamade hooldajana kuskil suures firmas, kuid tegelikult tuleks latti kõrgemal hoida. Isiklikult arvan, et tegelikult on sellisele töökohale nii palju tahtjaid just sellepärast, et tavalisel eestlasel on madal enesehinnang ning kõrgemale lihtsalt ei pürgita. Samal põhjusel on ka näiteks müüja kohtadele väga suur konkurs.

Martin Paljak rääkis näiteks sellisest huvitavast asjast nagu seda on olla freelancer. See tähendab seda, et otseselt ei olda mingi firma all tööl. See tähendab küll ka seda, et oled iseenda boss ning teed seda, mida tahad ning saad teatud pakkumistele ära öelda, kuid kindel kuupalk, mis iga kuu teatud kuupäeval pangaarvele peaks potsatama, puudub. Tihti peale mainis Martin seda, et ei ole mõtet ennast surnuks töötada, tuleks teha, mis meeldib. Sellega olen ma väga päri.

Tere tulemast Ignite'i maailma loengus räägiti sellisest firmast nagu Ignite OÜ-st. Loengus sai teada, mida firma teeb ning mida see firma üldse endast ette kujutab. Väga tähtsaks peeti meeskonnatööd. Minu arvates oli väga meeldiv see, et Ignite OÜ juhataja kohal oli. See näitas, et firma jaoks oli see koolis esinemine väga oluline.

Kristjan Karmo rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist, kummutas müüte testimise kohta, mis tõele ei vastanud ning rääkis, mis võib testimise puhul positiivset leida. Enda jaoks leidsingi, et testimise amet ei pruugi üldse nii igav olla kui ma kunagi arvanud olin.

Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast rääkis tehnoloogiast üldiselt ning kuidas tehnoloogia meditsiinis töösse on võetud. Näiteks, rääkis ta, kuidas wifi haiglas kasutusele võeti. Terve loeng oli värvikaid näiteid täis ning aktiivselt osales ka auditoorium. Minu jaoks oli see huvitav, sest ma ma kipun ise haiglatesse suhteliselt tihti sattuma ning nüüd oskan järgmine kord teatud asjadele suuremat tähelepanu pöörata.

Auditooriumis kõnelejaid kuulates, ei saanud kunagi sellest mõttest lahti, et keegi neist inimestest ei olnud tegelikult harjunud sellise rahvamassi ees millestki poolteist tundi rääkima. Kusjuures poolteist tundi tuli sisustada jutuga, mis oleks õpilasele ning tulevasele IT maailma tööturu kandidaadile vajalik ning millest oleks mingit kasu. Minu arvates said kõik kõnelejad sellega väga hästi hakkama. Mida me sellelt kursuselt, erialatutvustus, siis õigupoolest õppisime? Usun, et see on täiesti individuaalne ning võrdelises seoses sellega, palju vaeva viitsiti ise näha. Kui palju küsimusi viitsiti esitada. Tahaks loota, et kõik õpilased, kes sellest kursusest osa võtsid, said neist loengutest mingit abi. Ning kui enne midagi õppekorraldusest ei teatud, siis nüüd teatakse vähemalt kahele küsimusele, mis võivad tekkida, vastust.

Õpingukorralduse küsimused Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid/

Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 €. RE kohal olles ei ole tarvis kordussoorituse eest maksta. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidaspääsenkordussooritusele?

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

VÕTA saamiseks pean tegema järgmised tegevused ... Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita nõutud dokumendid (taotlus ja vastav lisa), eelmise õppeasutuse lõpudokumendid või väljavõte õppesooritustest, aineprogrammid/-kirjeldused varem läbitud õpingute kohta, täienduskoolituse arvestamise taotlemisel täienduskoolituse tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid, maksekviitung) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saad enne esimest semestrit esitada oma VÕTA dokumendid õppeosakonda paberkandjal või saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatult õppekonsultandile (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialistile). Kui oled juba ÕIS-i kasutav tudeng, saabe VÕTA dokumendid esitada elektroonselt ÕIS-i kaudu. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d) http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/