User:Eliiv

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Evelin Padjus
Esitamise kuupäev: 09.11.2012

Essee

Inga Vau (õppeosakonna juhataja) juhatab sisse sissejuhatuse erialasse ja õppekorraldusse, kes räägib ja mida räägib. Tutvustab kõrghariduse ruumi, selle struktuuri. Edasiõppimise võimalused ITK lõpetamisel. Erinevad õppevormid. Samuti räägib ka õppekorralduse eeskirjast, mis tuleb esimese kodutööna ka läbi lugeda. Igal juhul on ITK lehel olevad juhendid ja eeskirjad väga informatiivsed ning suureks abiks õppekorralduse mõistmisel. Indrek Rokk (administreerimise õppekava õppejuht) rääkis kooli klassidest, arvutiklassides olevatest arvutitest ja nendes olevatest operatsioonisüsteemidest. Majas olevast võrguühendusest (olemas nii WIFI kui traadiga ühendus). Koolis olemas 4 laborit (Robootika, Cicsco, mobiiliarenduse, Elioni-Ericssoni sidelahenduste). Erinevad klubid (robootika klubi, meediaklubi), lisaks ka majavälised klubid (ENETA). Rääkis ka ISa ja ISd õppekorraldusest. Kuidas toimub aine arvestamine, mis keskkonnas see toimub.
Merle Varendi (kvaliteedijuht) rääkis kõiksugusest tagasisidest, stipendiumitest.
Marko Puusaar (haridustehnoloog) rääkis e-õppest (Moodle, Wiki, loengute salvestused/järelvaatamine).
Urmo Lihten (Üliõpilasesinduse esimees) rääkis vabaaja aktsioonidest (tudengite tutvumisõhtu, rebastepidu jm huvitavad üritused).
Peeter Uustal (Skype Customer Services), sissejuhatava osana räägib, mis on Helpdesk- s.o. tugiteenus arvutite kasutajatele. Helpdesk on hüppelaud vastutusrikkamatele ametikohtadele. Omast käest võin öelda, et Helpdeskis töötamine on hea kogemus suhtlemisel teiste inimestega (jätkuvalt on IT-inimesed suhteliselt kehvad suhtlejad), väga hea praktika tüüpprobleemidele, mis pea kõikides asutustes ja ettevõtetes ikka sama dkipuvad olema. Kasutajate aitamine ning nagu Peetergi arvab- hea põhi SysAdminiks saamisel. Selle koha pealt muidugi vaidleks vastu kuivõrd fun on igapäevaselt hommikust õhtuni robustseid ja igavaid printereid välja jagada võrgus või neid restartida, jooksta mööda maja või üle platsi teise majja projektori juhet pessa ühendama või projektori display'l nuppu vajutama, et pilt seinale tuleks või telefonitsi keset ööd seletada, kuidas arvutit käima panna. Not fun at all. Aga kindlasti on vägagi lõbus anomaaliaid lahendada ja lahendada mingi tööülesanne, millega teised hakkama ei saa. Igapäevaste jõulude koha pealt on tõesti see fakt suurim rõõm- esimesena avad uued seadmepakendid jne. Ilma tahteta õppida ja mängida Helpdeskis läbi ei vea ja multitasking kui veel olemas ei ole, siis Helpdeskis töödates saab see selgeks varem või hiljem. Helpdeskis töötamine tuleb kasuks!
Janika Liiv räägib julgustavalt programmeerimisest naiste seas, jätkuvalt olemasoelvast stereotüüpsest suhtumisest sellesse ühiskonna poolt. Kuid arvan, et tänasel päeval on õnneks müüdiks saanud arvamus, et naised ei sobi IT-valdkonda. Oma 8-aastasest töökogemusest IT-valdkonnas, on olnud vaid üksikud juhtumid, kus on valiirooniliselt välja naerdud mind, kui on teada saadud eriala. Naiskliendid on alati väga positiivselt suhtunud "ititibidesse" ja tunnevad end palju julgemalt ja mugavamalt "ititibide" teenistuses. On tulnud ette juhtumeid, kus on vaikselt palutud, et ma võtaks nad oma kliendiks, kuigi siiani on neid teenindanud ca 15-aastase töökogemusega IT-mees ja seda põhjusega, et nad ei pea häbenema oma IT-alaseid muresid. Samuti on väga positiivne suhtumine ka meeste poolt olnud, kellega on tulnud kõrvuti tööd teha. Motiveerivad, juhendavad, julgustavad, aitavad. Küll aga on probleeme olnud noorte kuttidega, kes küll on oma eriala valinud, kuid pole oma kindlat kohta selles erialas leidnud. Nende jaoks on see silmnähtavalt au lõhkuv, kui tüdrukud mõnda asja neist paremini teevad/teavad jne. Väga tore nähtus on see, et on kogukonnad naisprogrammeerijatele ja erinevad üritused, kus saab end proovile panna ja areneda, mõtteid vahetada jne.
Andres Septeri (IT Kolledži vilistlane, töötab Playtechis) ettekande kohta ütleks, et tööturul tõesti on selline olukord, kus tahetakse eriala hariduse ja töökogemusega kaks ühes spetsialisti. Ja siin kohal tulebki välja Helpdeski vajalikus, kust saab baasteadmised. Veel mõned aastad tagasi piisas IT-alase töökoha saamiseks huvist IT vastu või tuttavast, kes sujuvalt aitas koha saada, kuna IT pold veel täielikult väljakujunenud Eestis. Tööandjal polnud väljakujunenud kindlaid vajadusi it-teenuste ja riistavara osas. Tänasel päeval on tööandja juba nii palju teadlik IT-st, et on väga konkreetsed nõudmised töötajale. On standardid, millest enam mööda ei saa ja arvuti pole enam luksus vaid hädavajalik jne. Üldiselt seda teemat saab omal nahal tunda iga IT-inimene varem või hiljem.
Martin Paljak (CERT-EE) räägib IT-s olevatest stereotüüpidest, üldiselt IT-inimene olemisest, tööst IT-s. Oma töökogemusest.
Dea (Ignite’i juhataja), Mihhail, Rene (testija), Stanislav tutvustavad Ignite’i. Ignite tegeleb tarkvaraarendamise terviklahendustega (teenusena). Arendavad, analüüsivad, testivad, juurutavad ja disainivad tarkvara. Dea rääkis tööst Ignite’s, Ignite’i visioonist, missioonist, meeskonnast. Toimusid kaasahaaravad mängud- „meeskonnatöö“ võtmes ja inimeste kaasamisest protsessides, ise organiseerumisest. Taaskord pidi nentima fakti, et matemaatika ja füüsika on väga olulised loogiliseks ja opratiivseks mõtlemiseks ning seoste loomiseks. Lisaks veel ka praktiline pool nendest ainetest.
Kristjan Karmo esitus oli teemal testimine. Minu mõte testimisest enne esitust oli: võtad mingi seadme ja esmalt proovid läbi kõik seadme tehnilises dokumentatsioonis olevate võimaluste läbitestimine. Seejärel proovida dokumentatsioonist välja jäävate võimaluste testimine, kas seade võimaldab seda. Seejärel panna seade erinevate lisaseadmetega koos töötama. Üritada produtseerida erinevaid probleeme jne. Tarkvara testimise koha pealt samuti. Testimine tähendas minu jaoks mõnevõrra kuiva tööd, aga kindlasti huvitav. Kindlasti annab testimine väga häid kogemusi ja teadmisi. Mõnes mõttes jääb testimisest mulje, et seda on lihtsam ja edukam teha inimesel, kes ei tea süsteemi (sest nii ilmnevad „väärkasutamisel“ võimalikud vead suhteliselt kiiresti). Väga huvitav ettekanne oli. Tekkis reaalne huvi teema vastu ja soov seda uurida. Olid ootused, mida ületati. Väga head näited. Ulmelised summad. Arvamus muutus nii palju, et testimine on midagi enamat, kui ainult mobiiltelefoni teenuste läbi proovimine operaatorfirmas. Teemasse saab väga laiahaardleiselt minna ja süviti. Testida seadmeid/tarkvara, mis pähegi ei tule. Kindlasti pole „kuiv“ teema, eneseteostamiseks ruumi küllaga.

Viited: üldine Loeng1 Loeng2 Loeng3 Loeng4 Loeng5 Loeng6 Loeng7

Õppekorralduse eeskirja küsimused vastustega

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestusi on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni lõpupäevani, erandina võib saada pikendust õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani).
Arvestuste ja kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga.
Kordusarvestusele registreerimiseks tuleb tasuda kordussoorituse tasu (v.a REV-tudengid) ning edastada maksekorraldus õppeosakonda. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Registreeruda kordussooritusele saab kuni üleeelmise tööpäeva lõpuni arvestuse toimumise päevast.
RE-tudengile on kordussooritus tasuta, REV-tudengile maksab 14,2€.

Viited: eksamite ja arvestuste korraldus eksamid arvestused kordussooritus

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel, kui tegemist on tervislike põhjustega, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisega või lapse hooldusega. Muudel põhjustel saab taotleda akadeemilist puhkust alates teisest õpinguaastast.
Maksimaalne puhkuse aeg on kuni 3 aastat.
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks.
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Viited: akadeemiline puhkus