User:Mvalja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Välja
Esitamise kuupäev: 08. november 2012

Essee

Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib tööjõudluse suurendamisest nutitelefoni abil.

Nutitelefonide levik on olnud viimaste aastate jooksul plahvatuslik. Tihti soetatakse nutitelefon, sest see on prežtiisi küsimus. Nutitelefoni valik võib näidata kuuluvust või mittekuuluvust teatud ringkondadesse. Disainid on muutunud väga atraktiivseteks mistõttu on nutitelefon ka aksessuaar. Telefonidele toodetakse hulgaliselt meelelahutustarkvara, mis muudavad selle paljude kasutajate jaoks meelelahutuskeskuseks. Iga päev muutub aga nutitelefon vajalikumaks äriliste eesmärkide saavutamise vahendiks, mis tänu oma mobiilsusele võimaldab igal ajahetkel lugeda ja kirjutada e-maile, lehitseda veebi, töödelda dokumente ning palju muud.

Olen olnud nutitelefoni kasutaja viimased viis aastat ja kasutanud seda aktiivselt ka oma tööülesannete täitmisel. Peamiselt loen ja kirjutan selle kaudu e-maile, kuid ei ole harvad ka need korrad kui olen pidanud taaskäivitama serveril mõnd teenust või taastama faile varundusest. Keskmiselt kontrollib nutitelefoni omanik oma e-maile kakskümmend korda päevas, mis lisab töötaja tööajale keskmiselt kaks tundi päevas vahendab Delfi The Telegraph uudist. See number oleneb kindlasti palju tööiseloomust. Tõenäoliselt ehitaja ei vaja oma tööülesannete teostamiseks pidevat e-mailide lugemist. Samas aga müügimees, kes ehk enamiku oma tööpäevast veedab väljaspool kontorit, soovib koheselt lugeda ja vastata igale potentsiaalse kliendi e-mailile. Kui e-mailile vastata tuleb nagunii ning see kaks lisa tundi päevas, mis sellele kulub, leitakse tööajal teiste tegevuste vahelt on see kindlasti tööjõudluse suurendamine. Arvan, et mina selle keskmise alla ei kuulu. Töötan süsteemiadministraatorina, mis tähendab, et veedan oma tööpäeva peamiselt arvutiga töötades ning e-maile loen samuti selles asuvas tarkvaras. Telefon teavitab mind aga helisignaaliga uue e-maili saabumisest ning jätab märke avaekraanile, kui on mõni kiri, mida ma pole veel jõudnud arvuti või telefoni vahendusel lugeda.

Pixmania turundusdirektor Ghadi Hobeika kommenteerib: "Paljud ettevõtted eeldavad, et töötaja on saadaval 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Ja nutitelefoni omamine tähendab, et inimesed ei saagi otseses mõttes tööst eemalduda. Mida rohkem pidevat kontaktis olemist, seda rohkem töötamist meilt oodatakse!" vahendab Delfi, The Telegraph uudist. Arvan, et see ootus tuleneb siiski tööandja ja töötaja isiklikust suhtumisest tööaega. Tööandja ei saa kindlasti eeldada, et töötaja on kättesaadav igal ajahetkel, kui see ei ole kokkulepitud selliselt töölepingus. Samuti piiravad mitmed ettevõtted teadlikult tööaega, et töötaja puhkaks töövälisel ajal ja oleks seeläbi produktiivsem ajal, kui tööd teha tuleb. Olen teadlikult hoidnud lahus töö ja era e-mailid ja see võimaldab mul töövälisel ajal tööalaste e-mailide sünkroniseerimise väljalülitada. Esimestel kuudel kui nutitelefoni kasutajaks sain, see siiski nii ei olnud ja tundsin rõõmu sellest, et informatsioon jõuab minuni koheselt ja kiirelt. Peale mõnda kuud otsustasin siiski, et see ei ole parim lahendus. Märkasin, et ei suuda tähelepanuta jätta teavitust uue kirja kohta ning loen töö kirju ka nädalavahetusteti. Üldiselt ma nendele ei vastanud, kuid siiski piisas ka nende lugemisest, et mõtted puhkamiselt töö peale lülitada ja kui juhtus seal veel olema mõni frustreeriv kiri, võis olla terve nädalavahetuse päev selleks korraks rikutud.

Nutitelefoni kasutamine tööjõudluse suurendamisel ei piirne aga kindlasti ainult kirjade lugemisega. Võimalik on tegeleda näiteks tekstitöötlusega või tabelarvutus tarkvaraga. Siiski seab mõned piirangud nutitelefonide ekraani suurus ja seetõttu ei pruugi olla tekstitöötlemine nutitelefonil kõige mugavam viis. Tõenäoliselt ei ole ka tootja mõelnud sellele, et sa pikki dokumente telefonil kirjutad, pigem siiski kiireks ülevaatamiseks ja märkuste lisamiseks. Samuti on võimalik kasutada nutitelefoni näiteks esitluste tegemisel. Läbi uudsete andmeliideste on võimalik nutitelefonist saata andmeid televiisorile või projektorile ning kasutada telefoni kui väga mugavat pulti. Tehtud on ka mitmeid katsetusi telefonidele projektorite lisamisega ning mõni on jõudnud ka avalikult müügile. Enda tööspetsiifikast tulenevalt olen kasutanud telefonis RDP lahendust, mis võimaldab mul sisselogida ükskõik kus viibides, mõnda oma ettevõttes kasutusel olevasse tööjaama või serverisse, et teha seal kiirelt hädavajalikke toiminguid. Pilt on küll väike ja navigeerimine raskendatud, kuid kui viibin kontorist ja arvuti juurest eemal ning mõni ärikriitiline rakendus on kasutajatele kättesaamatu siis selline lähenemine väärib kiitust. Iga päev arendatakse aga nutitelefonidele lisa rakendusi. Kuna nutitelefon on alati kaasas ja suudab oma asukohta tuvastada siis on väga populaarsed ka GPS põhised rakendused. Näiteks on see suurepärane võimalus logistika ettevõttel jälgida oma auto ja veetava kauba asukohta realajas või taksopargil efektiivsemalt jagada koormust taksodele ja tellimusi kiiremini täita.

Nutitelefon võib kindlasti tööjõudlust suurendada, kui sellega tegeleda teadlikult ning mõtestatult. Kindlasti eeldab see õigeid tõekspidamisi ja suhtumist nii töötajalt kui tööandjalt, et seda efektiivselt teha. Kuna nutitelefonid ning nende võimalused kasutajatele on veel siiski uudsed siis rakendusi kuidas ettevõtte igapäevase töö korraldamisel neid seadmeid kasutada alles leitakse. Mina olen ja jään kindlasti nutitelefoni kasutajaks veel pikaks ajaks. Oma esimesed õppetunnid igapäeva töös nutitelefoni kasutamise kohta olen kättesaanud ja jään huviga ootama võimalusi mida tulevik selles osas pakkuda suudab.

Viited:

1) [1] 2) [2]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järeleksamile registreerumine toimub õppeosakonnas. Järeleksam on tasuline v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatele üliõpilastele. Tasu tuleb tasuda ja korduseksamile registreeruda hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Õppides REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus.

Viited:

1) ja arvestuste korraldus p. 5.2.7, p. 5.2.8.2, p 5.2.9

2) [3] p. 5.3.6,

3) pääsen kordussooritusele?

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne Punase joone päeva tuleb teha järgnevad tegevused:

1) Kinnitada ÕIS'is semestri õpingukava

2) Esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva varasemate õpinguite/töökogemuste arvestamiseks VÕTA dokumendid

3) Akadeemilise puhkuse avaldus

4) Sooritada vajadusel kordusarvestus enne ülejärgmist Punase joone päeva

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Viited:

1) saan valida õppeaineid algavaks semestriks?

2) ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks?

3) ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust?

4) ebaõnnestus.Kas saan järgi teha?

5) [4] p. 5.3.11