User:Mtrubets

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marianne Trubetskoi
Esitamise kuupäev: 12. november 2012.a.

Essee

3D tehnoloogiad

3D printimise tehnoloogia eelkõige oma kalliduse tõttu on veel suhteliselt vähe levinud, kuid selles valdkonnas on toimumas jõudsaid edusamme ning leitud on huvitavaid rakendusi. Ühe viimastena neid väärib mainimist Jaapanis novembri lõpus avataval näitusel Eye of Gyre esitletav fotoautomaat, millest tasapinnalise foto asemel saab tellida väikese kujukese – 3D mudeli iseendast. Kujukeste suurus varieerub vahemikus 10 – 20 cm ning hind sõltub sellest, kui palju inimesi korraga fotokabiinis viibib. Kõige keerukamal juhul kasseerib automaat mudeli tellijalt kuni 400 dollarit.

Kujukese valmimiseks tuleb esmalt kabiinis paigal olla umbes 15 minutit. Selle aja jooksul skaneeritakse-fotografeeritakse inimene kõikidest külgedest. Uudises ei avata küll tehnilisi detaile kasutatavate tehnoloogiate kohta, kuid võib eeldada, et ka siin on rakendust leidnud 3D disaini seni kõige levinumad printsiibid. Skaneeritud info alusel moodustatakse objektist mudel, mis jagatakse sektsioonideks, millest omakorda moodustatakse õhukesed kihid. Objekti printimine toimub kiht kihi haaval. Füüsiliselt moodustuvad kihid sideaine(te)st ja pulbri(te)st. Lõpuks kujuke värvitakse. Olenevalt loodava detaili kasutusotstarbest, on tehnoloogiaid mitmeid teisigi. Enamike puhul on siiski tegemist kihtide kaupa materjali liimimise või lõikamisega.

Iseseisev arendusvaldkond on ka tasapinnalise ja kolmemõõtmelise kujundi edasi-tagasi teisendamine. Fotografeeritakse ju kõigepealt inimene üles ning siis teisendatakse vähendatud mõõtmetes omakorda uuesti ruumiliseks. Seni on inimkonnale olnud lahendamata probleemiks nägude tuvastamine videolindilt (näiteks turvakaamera salvestuse sidumine konkreetse inimese näoga). Keerukus nimelt seisneb selles, et inimnägu võib olla lugematu arvu ilmetega. Ei saa väita, et hetkel kirjeldatu selle probleemi lahendusele meid oluliselt lähemale viiks, kuid valdkonda uurides ja arendades võime ehk nö kõrvalproduktina juhtnööre leida.

Tegemist ei ole kaugeltki mitte esimese või eriti ainulaadse 3D printeriga. Samuti on vähem või rohkem kuulsatest inimestest varemgi väikeseid kujukesi tehtud. Asja teeb ainulaadseks aga teenuse kättesaadavus ja kiirus. Mõlemat muidugi eeldusel, et teenus lendab peagi massidesse.

Tänasel päeval on 3D printerid kasutust leidnud prototüüpide väljatöötamisel ja arendamisel. Kui insener joonistab detaili puudub sageli selge arusaam, kas ja kuidas see töötab koos teiste samasse seadmesse planeeritud detailidega. Kulukas oleks toota terve partii detaile ning siis avastada, et midagi oleks olnud võimalik paremini lahendada. Tootmisliini käima panna vaid ühe eseme tootmiseks aga sageli ka ei saa. Siin tulebki appi 3D printimise tehnoloogia, kus on võimalik jooniste järgi üksikud detailid ka mateeriaks muuta. Kogu tootmisprotsessi viimine nö printimise peale pole aga hetkel mõeldav - jalgu jääb peamiselt kasutatavate materjalide piiratud hulk.

3D printimise võlude üle võiks arutleda veel pikemaltki. Kui 3D printer oleks ühel päeval elementaarne kodumasin nagu tänapäeval pliit, külmkapp või pesumasin, kaoks ehk mõnede asjade ostmise vajadus, sest meil tekib võimalus need vajalikul hetkel välja printida. Printimise tehnoloogia arenguga käsikäes peab aga käima ka materjalitehnoloogia. Rakendust ning lahendusi seni võimatutele probleemidele tooks 3D printimine ehk ka meditsiini valdkonnas.

Taolisel tehnoloogia arengul on samas ka oma tumedam pool. Kujutlegem näiteks kurjategijat, kel on plaanis korraldada pangarööv. Tehnoloogia arenedes ei oleks tal relvi hankides võimalik sobivad mudelid internetist alla laadida ja välja printida. Loo autorile meenub lugu, kus kurjategija umbes selliselt talitaski, kuid tänu puudujääkidele materjalitehnoloogias, õnnestus tal teha vaid mõned lasud enne kui püss lagunes. Oma ohumärgid võib siit siiski välja lugeda.

Lisaks tehnoloogiate revolutsioonile nõuab 3D tehnoloogiate areng mõnevõrra kaasaegsemat lähenemist ka õigusruumile – eelkõige autorikaitse vaatevinklist. Kui seni on olnud võimalik autori teadmata paljundada audio-, visuaalset- või audiovisuaalset loomingut, siis nüüd oleks mõnevõrra lihtsam jäljendada ka keerukat disaini. Ilmselt ei ole paljud tootjad arvestanud, et nende toodangut puhtalt pildi järgi paljundada saaks.

Tulles tagasi tänase päeva 3D tehnoloogiate juurde nendime, et 3D printerid endiselt vähelevinud nišitooted. Loodame siis vaid võimalusele, et ehk ühe päeval saame ka endast kusagil Tallinna tänavanurgal fotomeenutuste asemel väikese kujukese välja printida.

Kasutatud allikad:

http://www.theverge.com/2012/11/11/3631874/japan-3d-printer-photo-booth

http://www.designer-daily.com/worlds-first-3d-printing-photo-booth-to-open-in-japan-29969

http://cunicode.com/future-scenario-street-3d-printing-kiosk-by-unfold-design-studio/

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Pärast arvestuselt läbikukkumist tuleb välja uurida kordusarvestuse toimumise aeg ning kordusarvestusele registreeruda. Kordusarvestuste ajad avaldatakse ning nendele registreerutakse õppeosakonnas (infosüsteemi ÕIS kaudu). Õigus sooridata kordusarvestust kehtib kuni ülejärgmise semestri punase jooni päevani, kordusarvestusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva enne selle toimumist. Kordusarvestuse (täht)ajad määrab ainet õpetav õppejõud. Õppuril on võimalik arvestust ühe õppeaine (deklaratsiooni) piires sooritada kokku kuni kolm korda. Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordusarvestuse sooritamine tasuta, riigieelarve välisel õppekohal õppijate jaoks on korduv arvestus tasuline, seejuures tasu suurus on määratud rektori käskkirjaga (õppeaastal 2012/2013 kehtib tasu 14,2 EUR soorituse kohta).

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb õppeosakonda esitada avaldus rektori nimele enne semestri punase joone päeva. Akadeemilisele puhkusele lubamine vormistatakse rektori käskkirjaga. Alates teisest õppeaastast saab taotleda akadeemilist puhkust ka muudel põhjustel ehk nö omal soovil (kuni üheks aastaks). Lisaks on võimalik akadeemilist puhkust taotleda: tervislikel põhjustel (kuni 2 aastaks), ajateenistusse asumiseks (kuni üheks aastaks) ja lapse hooldamiseks (kuni lapse 3 aastaseks saamiseni). Kolme viimase vajaduse ilmnemisel võib taotlust ja vastavad lisadokumendid esitada mistahes ajal õppesemestri jooksul.

Akadeemilise puhkuse katkestamiseks või lõpetamiseks tuleb samuti esitada õppeosakonnale avaldus rektori nimele. Kui puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks ei esitata avaldust enne puhkuse lõpu kuupäeva, siis puhkus lõpetatakse automaatselt järgmise semestri punase joone päevaks ning üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal saab teha järele eksameid ja arvestusi ainetes, millede kohta kehtib kordussoorituste õigus, kuid ei ole võimalik deklareerida uusi õppeaineid.