User:Remagi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Remy Mägi
Rühm: DK14

Essee - Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud

Esimene loeng [1] oli põhiliselt õpingukorraldusest IT Kolledžis. Räägiti läbi kõik tähtsamad teemad, mis võiks esmaskursuslastel vaja minna, sisekorraeeskirjadest kuni vaba aja üritusteni välja. Kuna eelnevalt polnud väga kursis kogu informatsiooniga siis minule oli see loeng suureks abiks.

Teine loeng [2] oli suunatud Skype'i Helpdeskile ning seda esitasid Peeter Uustal ning Peeter Raielo. Nad tutvustasid lühidalt enda igapäevatööd ning rääkisid vajalikest isikuomadustest, mis peaks seda tööd tehes olema, näiteks soov inimesi aidata, suhtlemisoskus ning soov edasi areneda. Üleüldse Helpdeskis tööd alustades on head võimalused teha karjääri, sest kuskilt peab ju alustama. Samas sobib see töö ka sellistele inimestele, kes ei soovi pikalt ühe ja sama tööga tegeleda.

Kolmas loengus [3] räägiti subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Esinejaks oli Janika Liiv, kes töötab firmas Toggl Ruby. Tema on spetsialiseerinud peamiselt Ruby programmeerimiskeelele ning ta rääkis enda töökogemustest IT valdkonnas. IT Kolledžisse tulles ei teadnud ta väga palju programmeerimisest, kuid ta sobis selle töö peale hästi ning omas vajalikud teadmised kiiresti. Minu arvates oli väga huvitav elulugu ning kindlasti andis paljudele naisprogrammeerijatele palju inspiratsiooni.

Neljanda loengu [4] teemaks oli IT tööturg ning sellest rääkis Andres Septer, kes töötab firmas PlayTech. Tema arvates jagunevad IT valdkonnas töötavad inimesed kaheks: genialistid ning spetsialistid. Genialistid on sellised inimesed, kes teavad igast asjad natuke, aga mitte millegist midagi maksimaalselt. Spetsialistid on aga mingi kindla ala professionaalid, kuid samas paljudest asjadest ei ole nad kuulnudki. Tema jutu järgi selgub, et Eestis töötamise eesmärgil ei tasu ära mingi kindla ala spetsialistiks õppida, vaid parem on olla genialist. Minu arvates ei ole see mõte päris õige, kuna mingi kindla ala peal spetsialistina töötades tead sa täpselt, mida ja kuidas teha, kuid võibolla tõesti on see kasulikum ainult välismaal töötades.

Viienda loengu [5] teemaks oli "Karma" ning sellest rääkis Martin Pajak. Tema elulugu on samuti väga huvitav, tööd alustas ta Nortal-is, kuid kokku on ta töötanud 12 aastat Freelancerina ning praeguseks on ta tööl firmas CERT-EE. Minu arvates oli väga huvitav esitlus, sai teada palju uut Freelancerina töötamisest, kõige huvitavam on just see, et ilma IT-alase kõrghariduseta on võimalik üldse nii kaugele jõuda, aga eks see kõik tuleb ikka läbi iseseisva õppimise ja ilmselt huvi peab ka väga suur olema.

Kuuenda loengu [6] teemaks oli "Tere tulemast Ignite'i maailma" ning esinejateks olid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik esinejad olid Ignite töötajad. Peamiselt rääkisid nad enda firmast ning tutvustasid enda tööülesandeid. Nende võtmelauseks oli tiimitöö, mis toob kaasa oluliselt paremaid tulemusi ning suureneb kvaliteet. Jällegi üks päris huvitav esitlus, sai teada tarkvaralahendusi pakkuva ettevõtte tööelust.

Seitsmenda loengu [7] teemaks oli "Testimine ja tarkvarakvaliteet" ning esines Kristjan Karmo. Tema töökohaks on ASA Quality Services ning ta rääkis tarkvara testimisest, sest just selle tööga tema ka tegeleb. Oma esitluses tegeles ta peamiselt erinevate müütide ümber lükkamisega. Näiteks esimese müüdi "Arvatakse, et testimine on igav", lükkas ta ümber peale aastat tööl oldud aega. Nimelt tema arvates on tunduvalt parem otsida teiste vigu, kui ise neid vigu tekitada. Minu arvates oli kogu esitlus väga veenev ja tõesti tekkis selline tunne, et testijana töötades ei tohiks igav hakata.

Kaheksanda loengu [8] teemaks oli "Tehnoloogia haiglas ja ootused spetsialistidele" ning esines Siim Vene. Tema töökoht asub Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning ta andis enda loengus ilusa ülevaate sellest, milline on tehnoloogia haiglates. Samuti sai selgeks see, et tema töö ei ole just kõige lihtsam, kuid kindlasti on need pingutused väga olulised. Haigla on siiski väga tähtis asutus ja tehnoloogia areng seal on kindlasti üks kõige tähtsamaid. Näiteks praeguseks on ette võetud PERH’i projekt, kus plaanitakse haigla varustada tahvelarvutitega. Nendega töötamine kiirendaks kindlasti paljusid protsesse haiglates. Jällegi väga huvitav loeng, sai teada palju uut praegusest tehnoloogia olukorrast haiglates ning uut sai teada ka töökorraldusest.

Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõik loengud olid väga huvitavad ning ei kahetse, et need ära vaatasin. Ettekanded olid ilusti ette valmistatud ning hea oli kuulata. Meelde jäi ka paljusid nõuandeid oma ala spetsialistidelt ning neid võib kindlasti elus vaja minna. Kõik esinejad tundusid enda tööga rahul olevad ja kindlasti sai ka kindlustunnet juurde, et IT valdkonnas õppimine on õige otsus olnud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? [9]

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud. [10] Korduseksamile ja arvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Rektori käskkirjaga kehtestatud tasu suurus peab olema tasutud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.[11] Riigieelarvevälisel õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2€, kuid riigieelarvelisel õppekohal õppides on kordussooritused tasuta. [12]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? [13]

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) jaoks tuleb IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval ennem semestri punase joone päeva esitada taotlus koos vajalike dokumentidega: eelmise õppeasutuse lõpudokumendid või väljavõte õppesooritustest, aineprogrammid/-kirjeldused varem läbitud õpingute kohta, täienduskoolituse arvestamise taotlemisel täienduskoolituse tunnistused, töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid ning võimalusel maksekviitung. [14]