User:Slumi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silver Lumi
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

Essee

Olen kaugõppe tudeng ning seetõttu jälgisin õppeaine loenguid interneti vahendusel salvestustest. Kuigi oman juba mõningat töökogemust IT valdkonnas ning esialgu planeerisin kirjutada tööalase essee, otsustasin siiski ka loengusalvestused läbi vaadata. Võin julgelt öelda, et tegemist oli väga õige otsusega, kuna enamik loenguid olid kaasahaaravad, mõtlemapanevad ning õpetasid mulle midagi uut. Samuti käisid mitmetest loengutest läbi mõned kattuvad (kas siis otseselt või kaudselt) teemad. Järgnevalt käsitlengi neist põhilisemaid.

Esimeseks selliseks läbivaks motiiviks oli mõte elukestvast õppest. Seda ideed rõhutasid nii Andres Käver, Ats Albre Nortalist kui ka Merle Liisu Lindma. Andres Käver, kes on elukutseline arendaja (aga ka firmajuht), selgitas, et kulutab tipptasemel püsimiseks enda koolitamisele umbes poole oma tööajast. Sellisel tasemel investeering enesearendusse on vajalik, kui tahame püsida IT valdkonna tippspetsialistina.Kuigi elukestev õpe on oluline kõikidel elualadel, on just infotehnoloogias kui väga kiiresti arenevas valdkonnas tegemist ühe baasnõudega. IT spetsialist, kes üritab ainult koolitarkuse varal hakkama saada, kaugele ei jõua, kuna paljud omandatud spetsiifilisemad teadmised vananevad juba mõne aastaga. Näiteks paljud programmeerimiskeeled uuenevad pidevalt ning programmeerija, kes ei suuda end uuendustega kurssi viia, jääb turul konkurentsisituatsioonis alla.

Teine mitmes loengus käsitletud teema on otseselt seotud esimese läbiva motiiviga. Selleks teemaks on PIDEV MUUTUS. Elus muutub kõik - tehnoloogiad, moed, maitsed, ideed tulevad ja lähevad. Inimesed (ja organisatsioonid) peavad edukana jätkamiseks muutustega kaasa minema. Linnar Viik selgitas muutusi läbi innovatsiooni võtme, selgitades, kuidas innovatsioon peab ajas muutuvate väärtushinnangutega kaasas käima. Ei ole ju suurt mõtet uut innovaatilist toodet välja töödata, kui sellisele tootele puudub hetkel turg. Pidevast muutumisest (ja inimese sisseprogrammeeritud vastuseisust muutustele) rääkis oma loengus ka Merle Liisu Lindma. Ta selgitas, et muutused on elu konstandiks ja eriti just infotehnoloogia vallas. Minu arvates kõige olulisem muutusi puudutav mõte, mille loengupidaja edasi andis on see, et vajalike muutuste edukaks läbi viimiseks on võtmeküsimuseks iseenda veenmine muutuste vajalikkuses.

Kolmandaks teemaks on motivatsioon, millest rääkisid nii Andres Käver, Margus Ernits kui ka Merle Liisu Lindma. Andres Käver kajastas motivatsiooni põhjalikult iseenda elu- ja õppetee näitel, paljastades muuhulgas need nipid, millega tal õnnestus IT Kolledži kaugõpe kahe aastaga ja maksimumhinde peale lõpetada. Siinkohal tasub minu arvatates aga lisada, et kindlasti aitas väga headele tulemustele kaasa ka loengupidaja eelnev haridus matemaatikuna ning aastatepikkune kogemus programmeerija ning ettevõtjana. Merle Liisu Lindma loeng keskendus valdavalt just motivatsioonile ning positiivsele elufilosoofiale. Nagu ka juba loengu nimi vihjas: "Life is an attitude" (elu on suhtumine), võti positiivsesse ning optimistlikusse ellu peitub suhtumises iseendasse. Motivatsioon ehk tahe tegutseda tuleb juba pea iseenesest, kui inimene usub iseendasse ning näeb maailma positiivses võtmes. Margus Ernits rõhutas enesemotivatsiooni vajalikkust erti just kaugõppe edukaks läbimiseks.

Järgnevalt annan lühiülevate kõigist loengutest eraldi.

Esimeses loengus tutvustati IT Kolledžit, anti ülevaade õppekorralduse ülesehitusest, sätestatud eeskirjadest ning regulatsioonidest. Samuti selgitati detailsemalt olulisi õppekorralduslikke askpekte nagu täiskoormusega õpe ning õppekava täitmine täies mahus.

Margus Ernitsa loengu põhirõhk oli õppimisel ja õppuri motivatsioonil. Eriti just kaugõppes, kus iga auditoorse õppetunni kohta tuleb keskmisel õppuril õppida lisaks iseseisvalt kolm tundi, on enesemotivatsioonil ja distsiplineeritud ajaplaneerimisel väga oluline osa. Samuti räägiti loengus õppekorraldusest ja kooli kodukorrast. Loengupidaja jagas ka praktilisemaid nõuandeid, kuidas koolis edukalt õppida, näiteks soovitas kasutada uute ainete õppimisel mindmapping lähenemist.

Linnar Viik käsitles loengus põhjalikult innovatsiooni mõistet ning erinevaid tahke, nii ajaloolises kontekstis kui tänapäeva maailmas. Innovatsioon on mõttemall ja strateegia. Ettevõtted, mis tahavad kiiresti muutuvas maailmas kohaneda, peavad rakendama innovatsioonistrateegia, tagamaks et pakutavad tooted / teenused oleksid klientidele jätkuvalt atraktiivsed.

Tarmo Randeli loeng andis sissejuhatava ülevaate küberkuritegevuse maailma, kirjeldades küberkurjategiate tegevust ning nende vastast võitlust ja kaitset. Tänapäeval on enamik arvutisüsteeme ühendatud internetti, seega nii ettevõtted kui ka riiklikud institutsioonid on muutunud potentsiaalseks küberrünnaku või häkkimise sihtmärgiks. Seetõttu on tegemist väga olulise infotehnoloogia tegevusvaldkonnaga. Kuigi teema on suhteliselt tehniline, suutis loengupidaja end arusaadavalt väljendada ning usun, et ka need esmakursuslased, kellel eelnevat IT tausta pole, said enamikust aru.

Andres Käver andis põneva ning intrigeeriva loengu õppimisest, motivatsioonist, IT’st ning ärist. Loengupidaja on edukas firmajuht ning kogenud programmeerija, samuti on ta lõpetanud mitu kõrgkooli. Oma kogemustepagasi põhjal kirjeldas ta oma elufilosoofiast, nii ärimehe, programmeerija kui õpilasena. Põhjalikult selgitas ta IT ärimaastikku ning praktiliste näidetega väikese arendusettevõtte kulustruktuuri. Kuna olen ise alustav ettevõtja, oli just see osa loengust mulle väga huvipakkuv. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype'st kirjeldasid oma tööd ettevõttesiseses helpdeskis. Räägiti erinevatest kasutusel olevatest süsteemidest ning nendega seotud probleemidest. Näiteks üks lahendus, mida Skype’i helpdesk kasutab on Nagios. Nagios oli adekvaatne vahend firma arengu algstaadiumis, kuid on nüüdseks jäänud arengule jalgu. Samas on ta integreeritud paljude teiste süsteemidega, mistõttu selle välja vahetamine on praktiliselt võimatu. Nagiose juhtum on hea näide sellest, kuidas IT süsteemidel on kalduvus aja jooksul keerukamaks muutuda ning olukorras, kus ettevõte vajaks uut süsteemi, ollakse vana, nüüdseks juba aegunud süsteemi pantvang. Loeng oli huvitav, kuid tehniliselt väga detailne. Ilmselt kirjeldatud valdkonnaga vähem kokku puutunud õppuritele jäi seetõttu loeng küllaltki segaseks. Oleksin hea meelega näinud pehmemat sissejuhatust teemasse ning kasutatava terminoloogia eelnevat lahti seletamist. Näiteks räägiti pikalt Nagiosest, selgitamata eelnevalt, millega üldse on tegemist. Paraku ei reageerinud loengupidajad ka tudengi vastavasisulisele vihjele. Kahtlustan, et esinejad ehk ei olnud teadlikud, et loeng antakse esmakursuslastele ning seega ei kasutanud vastava taseme terminoloogiat.

Ats Albre ja Helen Piirsalu rääkisid oma tööst Eesti ühes suurimas infotehnoloogia ettevõttes Nortal. Muuhulgas kirjeldas Ats Albre kui arendusprojektide projektijuht oma igapäevatööd ning ka selle ameti erinevaid tahke. Samuti tutvustati tudengitele nn Nortali suveülikooli konteptsiooni, mis pakub võimalust õppida Nortali spetsialistide juhendamisel kas analüütikuks, arendajaks või testijaks. Pärast suveülikooli edukat lõpetamist pakub Nortal parimatele tööle jäämise võimalust.Mõnes mõttes võib Nortali loengut pidada ka promoürituseks, kuna ilmselt nii mõnestki loengus viibinud tudengist saab tulevikus just Nortali palgal olev töötaja.

Merle Liisu Lindma loengu põhiteemaks oli motivatsioon ja positiivne ellusuhtumine. Käsitleti teemasid nagu visioon iseendast, enesedefinitsioon, otsustamine, suhtumine enesesse ja teistesse, muutused ja muutustega toimetulek, suhtumine töösse jne Ta illustreeris edasiantavaid ideid värvikate ning eluliste näidetega, samuti äratas auditooriumi tähelepanu, andes tudengitele mõneminutilisi grupitöid. Loengu ülesehitus ja esitlus oli meisterlik ja mõjus vähemalt minule meeltüldendavalt. Tegemist vaieldamatult minu lemmikloenguga selle õppeaine loenguseerias.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et olen väga rahul, et otsustasin päevaõppe loengusalvestusi jälgida. Leian, et vähemalt mõned neist (eriti just Merle Liisu Lindma ja Andres Käver loengud) peaksid olema kohustuslikud ka kaugõppes õppivatele eelneva töökogemusega õppuritele. Arvan, et ükskõik, kui suure kogemustepagasiga tudeng ka ei oleks, motiveeriv ning innustav loeng tuleb kasuks kõigile. Igal juhul minu arvuti internetilehitsejas on nende kahe loengu lingid nüüd järjehoidjatena olemas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Järeleksam tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Korduseksamile registreerumine toimub õppeinfosüsteemi kaudu. Riigi poolt finantseeritaval õppekohal õppivale õppurile on järeleksam tasuta, omafinantseeritaval õppekohal õppivale õppurile aga tasuline. Täpne tasu määr kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kordussoorituse tasu 2013/2014 õppeaastal on 20 EUR. [1][7]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb sooritada enne punase joone päeva:

1. Kinnitada semestri individuaalne õppekava [3];
2. Sooritada vabaainete valik teistest õppekavadest [4];
3. Sooritada võimalikud akadeemilised liikumised [5];
4. Esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks [6];

Kui õppur on saanud eksamil positiivse hinde, kuid soovib tulemust parandada, on tal õigus ühele korduseksamile kahe semestri jooksul. Kui korduseksamil on saadud esialgsest eksamist parem hinne, siis asendab see hinne õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [2]

ÜLESANNE

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 25 AP y = 21 AP

Vastus

Antud juhul esitatakse aasta lõpus õppurile arve 8 ainepunkti ulatuses. Kuna ühe ainepunkti tasu on 50 EUR, tuleb kokku tasuda 400 EUR. Lisaks sellele esitatakse kevadsemestril arve sügissemestril puudu jäänud 2 ainepunkti ulatuses ehk 100 EUR. [7]

Kasutatud allikad

1. Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6. [1]

2. Õppekorralduse eeskiri p 5.3.11. [2]

3. Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1. [3]

4. Õppekorralduse eeskiri p 3.2.1. [4]

5. Õppekorralduse eeskiri p 7.1. [5]

6. Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.4. [6]

7. IT Kolledž -> Finantsinfo [7]