User:Akostiv: Difference between revisions
Created page with "Autor: Andres Kostiv Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2013 == 1 Erialatutvustuse aine arvestustöö == == 1.1 Essee == Õppimine ja motivatsioon Margus Ernits 5. Sep…" |
No edit summary |
||
| (12 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
== Erialatutvustuse aine arvestustöö == | |||
Autor: Andres Kostiv | Autor: Andres Kostiv | ||
Grupp: DK12 | |||
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013 | |||
=== Essee === | |||
Õppimine ja motivatsioon | Esimeseks loenguks oli mulle "Õppimine ja motivatsioon" mille viis läbi Margus Ernits. Ootasin sellest väga motiveerivat kõne ja head esmamuljet koolist ning esimese veerandtunniga sain selle tunde kätte. Räägiti sellest, et parem on nädal enne tähtaega esitada oma asju, et läbi selle on võimalik õppejõult saada paremini konstruktiivset tagasisidet. Oluline on üliõpilastööde vormistamsie juhend, millest lähtuvalt on oluline korrektselt viidata ja aru saada, et igasugune copy-paste on tegelikult tsiteerimine. Huvitav meeldetuletus oli ajaplaneerimisest, et need kes seda valdavad on üldiselt edukamad. Räägiti ka eetikakoodeksist ning Peeter Loorentsi kaasusest ning ise arvan, et tõeline härrasmees on eelkõige enda vastu aus ning kõik algab suhtumisest. Endale jäi veel hea reeglina meelde, et mida rohkem teemasse süveneda seda rohkem hakkab see teema meeldima. Räägiti ka sellest, et 90% teadmisi pole vaja peale lõpetamist. Tore oli ka üleskutse tegeleda kooli kõrvalt IT hobiülesannetega mis otseselt erialaga ei seondu ning heaks võimaluseks on ka nt. IT Kolledzi robootikaklubi. Kooli lõpetaja peab suutma endast väljendada nii kirjas kui kõnes ning ülesannete lahendamisel tuleb osa andmeid ise välja mõelda. Heaks meeldetuletuseks oli ka, et üks tund loengut võrdub umbes kolme tunni iseseisvat tööga. | ||
Järgmine loeng mida kuulasin oli Õppekorraldus ja sisekord, mis oli rohkem õppe-tehnilist laadi ning kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varend. Loomulikult on selle kooli roll valmistada tööjõu turule ette spetsialiste. Tore oli teada saada, et TTÜ raamatukogu kasutamine samadel tingimustel IT Kolledzi tudengitele kui ka TTÜ tudengitele ja kõik on mugavalt ID kaardiga tuvastatav. Sain ka teada, et neljandal korrusel on rühmatööruum ning see seondub ka Margus Ernitsa loengus räägituga, et võime rühmatöös osaleda on üks tudengi võtmeoskusi. Lisaks tuletati meelde, et õppekorralduse eeskiri uueneb pidevalt ning peab veel uurima kas selle kohta saaks tellida automaatteavitust oma meilile. Tuletati meelde, et esimesel aastal ei ole soovitav tööle minna kooli kõrvalt ning soovitati valida valikainetest seda mis endale meeldib. | |||
Kolmandaks loenguks oli “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” mille viis läbi Linnar Viik. Mulle meeldis see, et väga põhjalikult juhatati sisse innovatsiooni olemus, mis definitsiooni järgi peaks olema uue idee kasutuselevõtt ning seda kohtab väga laiades eluvaldkondades (nt. suurfirmad, tehnoloogiafirmad, tarbijad, jne..). Sain ka teada, et innovatsioon ei pea olema maailma mastaabis suur ja piisab ka sellest kui see aitab ka väikesel inimgrupil midagi paremaks teha. Tihti on innovaatoritega nii, et nad ei taha ideesid teistega jagada ja kiireks arenduseks ühemehe-tööst ei piisa. Rusikareeger arenduseks on, et 1,5 kuuga uue tooteni ja kui toimub nn “fail fast” ebaõnnetsumine, saab läbi eksimise õppida ning teha kohe järgmise ja parema toote. Firmades kohtab hoiakut, et kui korra ebaõnnestud siis ei lasta uuesti teha. Kookkuvõtteks innovatsioonist, et saab otsida võimalusi teha asju mille järele on vajadus, mida keegi tahaks kasutada. Mida rohkem ideid tehitatakse seda parem. Ja oma ideesid saba kontrollida kahe küsimusega, et mis sa teed ja miks? | |||
Järmine loeng mida kuulasin oli “IT-profid küberpättide vastu” mille viis läbi Tarmo Randel. Enda eel-hoiak sellesse teemasse oli nagu kindlustusteenusega, et kui paranoiliseks võib tarbija muutuda? Sain teada, et Rootkiti viiruse tegid Liibanoni spetsialistid ning, et küberkuritegevuse suunad on andmevargus, raha varastamine, spionaaz ning identiteedi vargused. Omaette kuritegevuse suund on Carding ehk pangaandmete vargus ning raha välja pressimine, läbi mille pannakse arvuti lukku ja palutakse raha üle kanda peale mida tehakse arvuti lahti. Sain ka teada terminitest Saas (software as a service) ning Paas (platform as a service), kus teenuse pakkuja hoidub otsekontaktist kliendiga. Eesti uudistes palju mainitud DDOS Rünne – teenuse tõkestuse rünne, mida saab üsna ühe kliki teenusena tellida. Näiteks toodi Hiina firmad, kes konkurentide veebipoode DDOS ründega halvavad. Kokkuvõtteks on IT-turvalisus väga kiirelt arenev oluline valdkond, millega peab kursis olema. | |||
Viiendaks loenguks oli “Skype NOC” mille viisid läbi Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Pealkiri oli mittemidagütlev kuid peagi selgus, et tegu on seiretööga ning seiretiim leevandab administraatorite tööd, läbi graafiku töö 24/7 365 päeva ning tüüplahendustega kohe sekkumise loaga. | |||
Sain teada, et põhitööriist on Nagios ja selle derivaadid ja kuigi seevõiks parem olla ei ole ka palju midagi paremat võtta. Skypes monitooritakse ca 2000 oma serverit ja üle 8000 sidusserveri. Skaleerida monitooringut tähendab, et võimalikult lihtsalt palju jälgida (nt. igale tooregrupile oma nagios), et omakorda veateadet edasi teatada. Selleks, et Skype’I tööle saada võiks teada veidi veidi Linuxist, Windowsist ja peamine on õppimistahe. Huvitav oli ka kuulda, et robotid imiteerivad lõppkasutajat. Sain ka teada, et alert tähendab on märguannet ning kui midagi on katki siis on see intsident. Lõppkookuvõtteks anti soovitus, et arendaja võiks eelnevalt ette mõelda mida tahate tahate monitoorida sest kõike ei saa monitoorida. | |||
Kuuendaks loenguks oli “Kuidas saada superstaariks” mille viisid läbi Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Alguseks soovitati teadvustada tarkvara arenduse protsessi mis on kogu arenduse selgrooks ning anti ka huvitav pöidlareegel, et tavaliselt ühe projektijuhi kohta on neli programmeerijat. Hea arendaja peab olema aktiivne kuulaja ning peab mõistma kliendi äriprotsesse ning kokkuvõtteks saama aru miks on kliendile üldse seda projekti vaja. Praktika on nädanud, et pikematel projektidel on iga kuu projekti sattsus-ülevaade ning, et live’I minekuga veel projekt ei lõppe ja projektil on tavalsielt ka garantii ja järelhooldus. Moodsat arendusmeekonda iseloomustab väga tihe suhtlus vahendeid valimata (Skype, mail, koosolekud jne). Tarkvaralahendus kui termin, on see mis teeb kliendi elu lihtsamaks. Arendaja peab ennast kogu aeg täiendama, sest nt. igal aastal programeerimistarkvarad uuenevad. Räägiti ka põgusalt suveülikoolist kust jahitakse talente tööle ning suurim motivatsioon on see, et näed vahetut tulemust oma tööle. | |||
Järmine loeng mida kuulasin oli “Life is an Attitude” mille viis läbi Merle Liisu Lindma. Kohe loengu alguses tekkis tunne, et see loeng räägib enese teadvustamisest, mida paraku kiire elutempo juures võib olla raske teha. Jagati mõtteid, et “see mida ootad see tuleb” ning hea teadvustada ka “kus ma tulen, kes ma olen, kuhu ma lähen”, et inimene on iseenda looming ja tahab üldiselt vastata iseenda seatud ootustele. Sina ka teada, et heaks visiooniks on mõelda kes ma sooviks olla mis ma tegelikult sooviks teha ja teadvustada, et kas teen asju mis mind õnnelikuks teevad. Olen selles loengus mainitud asju ka vähemal määral hiljuti teadvustanud ning sain häid mõtteid, et edasi samal teemal mõelda. Otsustamise kohta toodie hea vihje, et ostuse juures tuleks kaalda mõju “3 x 10” meetodiga: 10 minuti mõju, 10 kuu mõju ja 10 aasta mõju ning see aitab prioriteete seada. | |||
Kokkuvõtteks julgustas lektor, et “mulle see ei sobi” tasub julgelt öelda ning mõelda, et mida ma teen ja kuidas ma teen. Kas minna üle laipade või kaasata teisi konsensusesse. Loomulikult mõnikord tuleb ka asi karmilt ära teha. | |||
Viimaseks loenguks oli teemal “Elufilosoofia ja IT Eestis” mille viis läbi Andres Käver. Andres rääkis väikeettevõtja kogemusest ning kuidas olla efektiivne õppija. Koolis aitab väga palju tutvus ja sõprus ning tuleb korraldada üritusi nagu nt. grupiväljasõidud jne. Õppejõud mainis, et kõrgema matemaatika oskamine on hea programeerija aluseks. Niipalju kui ise olen konsulteerinud arendajatega siis sain aru, et professionaalsel tasemel matemaatika tuleb kasuks siis kui on soov arvutiteadusega tegeleda või sügavamatel ja tehnilisematel teemadel tegeleda, aga kui genereerida ärirakendusi ning veebiliideseid pole kõrgemat matemaatikat niipalju vaja. Sain ka teada, et ühe 1,5 tunnise loengu kokku kirjutamiseks võib minna 14h ja tuleb austada õpetajate tehtud tööd loengute ettevalmistamisel. Diplomitöid tasuks varem lugeda, et aru saada mis on kõrge hindega töö omadused. Õppejõu hinnagul kestab tavaliselt tõsisem töö ühele programeerijale kaks nädalat kus peab ka arvestama, et 50% ajast kulub lugemisele ja õppimisele. Hea meeldetuletus oli see, et ei tasu ennast liiga odavalt müüa, kuna tehtud arvest peab jätkuma ka resurssi näiteks garantiitöödele. | |||
Kokkuvõetteks selgub, et 90% projektidest ei saa ettenähtud ressursiga valmis, aga ülim eesmärk, oleks, et klient oleks õnnelik. | |||
Arvan, et antud loengusari kattis teemat “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” täpselt parajal määral, kus 25% mahust läks õpingukorraldusele ja 75% erialatutvustusele koos silmaringi avardamise teemadega, et mis arendajat ikkagi ees ootab tulevikus. | |||
=== Õpingukorralduse küsimused === | |||
==== Küsimus B ==== | |||
Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? | |||
==== Vastus ==== | |||
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, | |||
Üldiselt õppejõuga kokku leppida kuid arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis asub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.Kordus arvestuse tegemine 2013 okt seisuga tasulisel (OF) 20 Eur ja Riigifinatseeritav (RF) on tasuta. | |||
==== Küsimus 4 ==== | |||
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? | |||
==== Vastus ==== | |||
Selleks, et kasutada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist, taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. Taotluse esitamine käib läbi ÕISi ja sinna saab lisada ka töökogemuse kokkuvõtte ja tõendid. Tähtaeg on esitamien ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. | |||
==== Ülesanne ==== | |||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 9 EAPd ja teise semestri lõpuks 7 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? | |||
==== Vastus ==== | |||
Esimesele semestrile järgneva aasta Märtsis 900 Eurot ja Oktoobris 1000 Eurot. | |||
==== Vastuste Allikad ==== | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ link Õppekorralduse eeskiri] | |||
[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ link Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kord] | |||
[https://itcollege.ois.ee link ÕIS] | |||
[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]] | |||
[[Category:DK12]] | |||
Latest revision as of 22:30, 27 October 2013
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Andres Kostiv
Grupp: DK12
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013
Essee
Esimeseks loenguks oli mulle "Õppimine ja motivatsioon" mille viis läbi Margus Ernits. Ootasin sellest väga motiveerivat kõne ja head esmamuljet koolist ning esimese veerandtunniga sain selle tunde kätte. Räägiti sellest, et parem on nädal enne tähtaega esitada oma asju, et läbi selle on võimalik õppejõult saada paremini konstruktiivset tagasisidet. Oluline on üliõpilastööde vormistamsie juhend, millest lähtuvalt on oluline korrektselt viidata ja aru saada, et igasugune copy-paste on tegelikult tsiteerimine. Huvitav meeldetuletus oli ajaplaneerimisest, et need kes seda valdavad on üldiselt edukamad. Räägiti ka eetikakoodeksist ning Peeter Loorentsi kaasusest ning ise arvan, et tõeline härrasmees on eelkõige enda vastu aus ning kõik algab suhtumisest. Endale jäi veel hea reeglina meelde, et mida rohkem teemasse süveneda seda rohkem hakkab see teema meeldima. Räägiti ka sellest, et 90% teadmisi pole vaja peale lõpetamist. Tore oli ka üleskutse tegeleda kooli kõrvalt IT hobiülesannetega mis otseselt erialaga ei seondu ning heaks võimaluseks on ka nt. IT Kolledzi robootikaklubi. Kooli lõpetaja peab suutma endast väljendada nii kirjas kui kõnes ning ülesannete lahendamisel tuleb osa andmeid ise välja mõelda. Heaks meeldetuletuseks oli ka, et üks tund loengut võrdub umbes kolme tunni iseseisvat tööga.
Järgmine loeng mida kuulasin oli Õppekorraldus ja sisekord, mis oli rohkem õppe-tehnilist laadi ning kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varend. Loomulikult on selle kooli roll valmistada tööjõu turule ette spetsialiste. Tore oli teada saada, et TTÜ raamatukogu kasutamine samadel tingimustel IT Kolledzi tudengitele kui ka TTÜ tudengitele ja kõik on mugavalt ID kaardiga tuvastatav. Sain ka teada, et neljandal korrusel on rühmatööruum ning see seondub ka Margus Ernitsa loengus räägituga, et võime rühmatöös osaleda on üks tudengi võtmeoskusi. Lisaks tuletati meelde, et õppekorralduse eeskiri uueneb pidevalt ning peab veel uurima kas selle kohta saaks tellida automaatteavitust oma meilile. Tuletati meelde, et esimesel aastal ei ole soovitav tööle minna kooli kõrvalt ning soovitati valida valikainetest seda mis endale meeldib.
Kolmandaks loenguks oli “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” mille viis läbi Linnar Viik. Mulle meeldis see, et väga põhjalikult juhatati sisse innovatsiooni olemus, mis definitsiooni järgi peaks olema uue idee kasutuselevõtt ning seda kohtab väga laiades eluvaldkondades (nt. suurfirmad, tehnoloogiafirmad, tarbijad, jne..). Sain ka teada, et innovatsioon ei pea olema maailma mastaabis suur ja piisab ka sellest kui see aitab ka väikesel inimgrupil midagi paremaks teha. Tihti on innovaatoritega nii, et nad ei taha ideesid teistega jagada ja kiireks arenduseks ühemehe-tööst ei piisa. Rusikareeger arenduseks on, et 1,5 kuuga uue tooteni ja kui toimub nn “fail fast” ebaõnnetsumine, saab läbi eksimise õppida ning teha kohe järgmise ja parema toote. Firmades kohtab hoiakut, et kui korra ebaõnnestud siis ei lasta uuesti teha. Kookkuvõtteks innovatsioonist, et saab otsida võimalusi teha asju mille järele on vajadus, mida keegi tahaks kasutada. Mida rohkem ideid tehitatakse seda parem. Ja oma ideesid saba kontrollida kahe küsimusega, et mis sa teed ja miks?
Järmine loeng mida kuulasin oli “IT-profid küberpättide vastu” mille viis läbi Tarmo Randel. Enda eel-hoiak sellesse teemasse oli nagu kindlustusteenusega, et kui paranoiliseks võib tarbija muutuda? Sain teada, et Rootkiti viiruse tegid Liibanoni spetsialistid ning, et küberkuritegevuse suunad on andmevargus, raha varastamine, spionaaz ning identiteedi vargused. Omaette kuritegevuse suund on Carding ehk pangaandmete vargus ning raha välja pressimine, läbi mille pannakse arvuti lukku ja palutakse raha üle kanda peale mida tehakse arvuti lahti. Sain ka teada terminitest Saas (software as a service) ning Paas (platform as a service), kus teenuse pakkuja hoidub otsekontaktist kliendiga. Eesti uudistes palju mainitud DDOS Rünne – teenuse tõkestuse rünne, mida saab üsna ühe kliki teenusena tellida. Näiteks toodi Hiina firmad, kes konkurentide veebipoode DDOS ründega halvavad. Kokkuvõtteks on IT-turvalisus väga kiirelt arenev oluline valdkond, millega peab kursis olema.
Viiendaks loenguks oli “Skype NOC” mille viisid läbi Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Pealkiri oli mittemidagütlev kuid peagi selgus, et tegu on seiretööga ning seiretiim leevandab administraatorite tööd, läbi graafiku töö 24/7 365 päeva ning tüüplahendustega kohe sekkumise loaga. Sain teada, et põhitööriist on Nagios ja selle derivaadid ja kuigi seevõiks parem olla ei ole ka palju midagi paremat võtta. Skypes monitooritakse ca 2000 oma serverit ja üle 8000 sidusserveri. Skaleerida monitooringut tähendab, et võimalikult lihtsalt palju jälgida (nt. igale tooregrupile oma nagios), et omakorda veateadet edasi teatada. Selleks, et Skype’I tööle saada võiks teada veidi veidi Linuxist, Windowsist ja peamine on õppimistahe. Huvitav oli ka kuulda, et robotid imiteerivad lõppkasutajat. Sain ka teada, et alert tähendab on märguannet ning kui midagi on katki siis on see intsident. Lõppkookuvõtteks anti soovitus, et arendaja võiks eelnevalt ette mõelda mida tahate tahate monitoorida sest kõike ei saa monitoorida.
Kuuendaks loenguks oli “Kuidas saada superstaariks” mille viisid läbi Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Alguseks soovitati teadvustada tarkvara arenduse protsessi mis on kogu arenduse selgrooks ning anti ka huvitav pöidlareegel, et tavaliselt ühe projektijuhi kohta on neli programmeerijat. Hea arendaja peab olema aktiivne kuulaja ning peab mõistma kliendi äriprotsesse ning kokkuvõtteks saama aru miks on kliendile üldse seda projekti vaja. Praktika on nädanud, et pikematel projektidel on iga kuu projekti sattsus-ülevaade ning, et live’I minekuga veel projekt ei lõppe ja projektil on tavalsielt ka garantii ja järelhooldus. Moodsat arendusmeekonda iseloomustab väga tihe suhtlus vahendeid valimata (Skype, mail, koosolekud jne). Tarkvaralahendus kui termin, on see mis teeb kliendi elu lihtsamaks. Arendaja peab ennast kogu aeg täiendama, sest nt. igal aastal programeerimistarkvarad uuenevad. Räägiti ka põgusalt suveülikoolist kust jahitakse talente tööle ning suurim motivatsioon on see, et näed vahetut tulemust oma tööle.
Järmine loeng mida kuulasin oli “Life is an Attitude” mille viis läbi Merle Liisu Lindma. Kohe loengu alguses tekkis tunne, et see loeng räägib enese teadvustamisest, mida paraku kiire elutempo juures võib olla raske teha. Jagati mõtteid, et “see mida ootad see tuleb” ning hea teadvustada ka “kus ma tulen, kes ma olen, kuhu ma lähen”, et inimene on iseenda looming ja tahab üldiselt vastata iseenda seatud ootustele. Sina ka teada, et heaks visiooniks on mõelda kes ma sooviks olla mis ma tegelikult sooviks teha ja teadvustada, et kas teen asju mis mind õnnelikuks teevad. Olen selles loengus mainitud asju ka vähemal määral hiljuti teadvustanud ning sain häid mõtteid, et edasi samal teemal mõelda. Otsustamise kohta toodie hea vihje, et ostuse juures tuleks kaalda mõju “3 x 10” meetodiga: 10 minuti mõju, 10 kuu mõju ja 10 aasta mõju ning see aitab prioriteete seada. Kokkuvõtteks julgustas lektor, et “mulle see ei sobi” tasub julgelt öelda ning mõelda, et mida ma teen ja kuidas ma teen. Kas minna üle laipade või kaasata teisi konsensusesse. Loomulikult mõnikord tuleb ka asi karmilt ära teha.
Viimaseks loenguks oli teemal “Elufilosoofia ja IT Eestis” mille viis läbi Andres Käver. Andres rääkis väikeettevõtja kogemusest ning kuidas olla efektiivne õppija. Koolis aitab väga palju tutvus ja sõprus ning tuleb korraldada üritusi nagu nt. grupiväljasõidud jne. Õppejõud mainis, et kõrgema matemaatika oskamine on hea programeerija aluseks. Niipalju kui ise olen konsulteerinud arendajatega siis sain aru, et professionaalsel tasemel matemaatika tuleb kasuks siis kui on soov arvutiteadusega tegeleda või sügavamatel ja tehnilisematel teemadel tegeleda, aga kui genereerida ärirakendusi ning veebiliideseid pole kõrgemat matemaatikat niipalju vaja. Sain ka teada, et ühe 1,5 tunnise loengu kokku kirjutamiseks võib minna 14h ja tuleb austada õpetajate tehtud tööd loengute ettevalmistamisel. Diplomitöid tasuks varem lugeda, et aru saada mis on kõrge hindega töö omadused. Õppejõu hinnagul kestab tavaliselt tõsisem töö ühele programeerijale kaks nädalat kus peab ka arvestama, et 50% ajast kulub lugemisele ja õppimisele. Hea meeldetuletus oli see, et ei tasu ennast liiga odavalt müüa, kuna tehtud arvest peab jätkuma ka resurssi näiteks garantiitöödele. Kokkuvõetteks selgub, et 90% projektidest ei saa ettenähtud ressursiga valmis, aga ülim eesmärk, oleks, et klient oleks õnnelik.
Arvan, et antud loengusari kattis teemat “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” täpselt parajal määral, kus 25% mahust läks õpingukorraldusele ja 75% erialatutvustusele koos silmaringi avardamise teemadega, et mis arendajat ikkagi ees ootab tulevikus.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, Üldiselt õppejõuga kokku leppida kuid arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis asub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.Kordus arvestuse tegemine 2013 okt seisuga tasulisel (OF) 20 Eur ja Riigifinatseeritav (RF) on tasuta.
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Selleks, et kasutada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist, taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. Taotluse esitamine käib läbi ÕISi ja sinna saab lisada ka töökogemuse kokkuvõtte ja tõendid. Tähtaeg on esitamien ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 9 EAPd ja teise semestri lõpuks 7 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Esimesele semestrile järgneva aasta Märtsis 900 Eurot ja Oktoobris 1000 Eurot.
Vastuste Allikad
link Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kord
