User:Kkivisil

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Kivisild

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Asudes IT Kolledžisse õppima, ei teadnud veel, mis eriala peale ma tulevikus tööle tahaksin asuda. Küll aga nüüd, kui olen loengutel käinud, olen saanud palju mõtteid juurde. Sain kõvasti juurde teadmisi, mis toimub tegelikult IT alasel tööturul ning erinevates IT valdkondades. Mul olid varem mingid ettekujutused IT tööst, kuid peale mitmete erivaldkondade inimeste kuulamist on kindlasti mu silmaring laienenud. Kuigi ma pole veel kindlalt endale selgeks mõelnud, missuguse valdkonnaga ma tulevikus endale leiba teenima hakkan, aga kindel on see, et ilma motivatsiooni ja õppimiseta endale kindlalt ja head tulevikku oodata ei saa.

Motivatsioonist ja õppimisest räägiti väga innukalt paljudes loengutes, kus anti nippe ja soovitusi. Margus Erinitsi loeng oli põhiliselt suunatud sellele teemale, kust ma sain ka paar head nippi. Näiteks, tuleks seostada erinevad ained omavahel ja tuleb iseseisvalt tegutseda väljaspool kooli. Ainult loengus istumise ja kuulamisega ei saa endale asju selgeks, sest õppejõud annavad tudengitele ainult algteadmisi ja edasi peavad õppurid ise end täiendama. Lisaks eespool öeldule sai veelgi mitmeid huvitavaid nõuandeid, soovitusi ja teadmisi juurde, kuidas edaspidi nii koolis kui ka pikemas perspektiivis ka tööturul hakkama saada.

Innovatsioon on meie tulevik, see tähendab seda, et IT on ala, mis areneb pidevalt edasi. Mida aga IT meile tulevikus anda võib, seda ei oske me hetkel mõelda ega ka isegi ette kujutada. Innovatsioon ongi uute asjade kasutusele võtt, mida ka lihtinimesed kasutavad: mobiiltelefonid, tahvelarvutid jne. Üks huvitav fakt jäi mulle kõrva, mida ma varem ei teadnud ning olin teisel arvamusel sellest, oli ,,Fail fast”. See tähendab seda, et tuleb osata ebaõnnestuda kiiresti. ,,Läbi ebaõnnestumiste me õpime,” seda ütles Linnar Viik oma innovatsiooni loengus. Näiteks jalgrattaga sõitma õppimine: läbi ebaõnnestumiste oleme me rattaga sõitmise ära õppinud. Sama näide kehtib ka IT valdkonnas, sest kui me ühe korra ebaõnnestume, siis ei tohi me alla anda, vaid see peaks innustama ja motiveerima end parandama ja proovima uuesti. Me võime kuulata edulugusid ning see võib olla küll inspireeriv ja motiveeriv, kuid see ei õpeta, vaid me õpime läbi oma vigade. Mulle väga meeldis see loeng ja sain kindlasti ka palju uut teada innovatsiooni, suurfirmade kohta ja kuidas saada edukaks läbi ebaõnnestumiste, sest see on paratamatult üks osa elust.

Küberkaitse nagu ka inovatsioon on väga mitmetahuline ja lai teema. Selles loengus seletas Tarmo Randel küberkaitse loomusest ja olemusest ning kuidas selle eest end kaitsta. See teema on päris spetsiifiline teema ja andis mulle kindlasti palju teadmisi juurde. Üks minu jaoks täiesti uus info oli see, et mis liinipidi käib küberkuritegevus ja turvalisuse murdmine. Kui tahetakse varastada paroole ja pärast teise inimese pangast raha, siis selle taga ei ole üks inimene, vaid on mitmed: tellija, vahendajad ja ka inimene, kes reaalselt laseb pahavara kellegi arvutisse ja seal see kogub andmeid ja paroole. Küberteema ei olnud minu kõige tugevam külg ja see andis mulle palju mõtteainet juurde ning see avardas minu silmaringi. Tarmo Randel rääkis veel küberrünnaku alla jäänud inimestest ja teiseks, mis mind üllatas oli see, et tänapäeval on küberkuritegevus täiesti võrreldav narkootikumi äriga. See info pani mõtlema ning ka tähelepanelikumalt käituma interneti keskkonnas.

Andres Käver käis loengut pidamas teemadel IT Eestis ja filosoofia. Ta rääkis mitmetest teemadest nii enda elust ja tööst kui ka õpingutest. Mulle üldiselt meeldis ta loeng, kuid olid mõned vastuargumendid, millega ma ei nõustunud, aga iga inimese arvamus ja põhimõtted on erinevad ning see on lubatud. Andres Käver rääkis palju huvitavat nii enda tööst kui ka õpingutest ja enda kogemuste baasilt andis nippe õppimiseks ja motiveerimiseks. Seoses sellega meeldis mulle väga üks tema ütlus: „Tundengi sündroom”. See tähendab seda, et ei ole mõtet oma õppimist viimasele hetkele jätta, sest siis ei tule ka sellest tööst suurt midagi välja. Lisaks sellele rääkis ta ka tööturust Eestis ja enda töökogemustest. See oli midagi uut minu jaoks, sest ei olnud sellest valdkonnast veel kuulnud.

Kui rääkida ärivaldkonnast ja tööturust Eestis, siis see on tõesti hästi tasustatav ja edasi arenev valdkond. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov rääkisid oma tööülesannetest Skypes. Kuna nad rääkisid oma loengus ainult oma tööst ning nad mõlemad olid administraatori valdkonnast, siis see loeng ei andnud mulle nii palju informatsiooni, kui mõni teine loeng. Aga oli ka huvitavaid aspekte, nimelt sain infot, kuidas Skypes käib administraatori töö ja selle spetsiifikast aimu.

Nortal on tarkvara ettevõte ja selle loengu viisid läbi juba aastaid seal töötanud inimesed - Ats Albre ja Helen Piirsalu. Sellest loengust sai väga palju huvitavat infot just välismaa riikide kohta. Ja räägiti paarist Aasia riigist, näiteks Nigeeria. Ma ei olnud varem nende riikide IT-st midagi kuulnud ning tänu sellele sain teadmisi juurde. Huvitav oli ka veel see, et sai Nortalist palju infot teada ning millega nad tegelevad. Teine huvitav info oli suveülikool. Üritus on huvipakkuv ning ma usun, et kandideerin sinna, aga ilmselt järgmisel aastal, siis kui juba veidi rohkem programmeerimisest tean. Hea on see, et enne suveülikooli on 1-2 nädalat väljaõpe ja tuutor on igalajal kättesaadav ning talle võib alati küsimusi esitada. Igatahes oli see väga väärtuslik ja kasulik info ning ei ole välistatud ka seal minu osalemine.

Viimane aineloeng - „Life is Attitude” oli hea punkt loengutele. Oli väga meeldiv loeng ja tore inimene. Merle Liisu Lindma rääkis elust, tööst ning kuidas elus hakkama saada. Mulle andis see loeng mitmeid mõtteid nagu näiteks: elu peab võtma rahulikult ja ei tasu ennast täiesti maha teha, vaid tuleb olla rõõmsameelne ja teha seda, mida teha tahad ning seda tegevust tuleb nautida.

Lõpetuseks ma arvan, et see aine andis mulle palju juurde ning avardas mu silmaringi palju erivaldkondade vaatenurgast. Loengutel käis palju erinevaid inimesi, kes rääkisid oma tööst, elust kui ka õppimisest. Ma sain loengutest palju mõtteid ja inspiratsiooni oma tuleviku jaoks. Nüüd ka tean, kuidas pean tegutsema, et olla tulevikus edukas õppija ja töötaja.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Üliõpilase on õigus arvestust on järele teha kuni ülejärgmise semestri punasepäeva jooneni õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4 järgi. 5.2.8 punkti järgi tuleb järelarvestuse kordussoorituse puhul registreerida ÕISis ning lisaks sellele kokkuleppida õppeosakonnaga, saates avalduse vähemalt 2 tööpäeva enne järelarvestuse sooritamist eeskirja. Kordussoorituse aja määrab õppejõud, kes kooskõlastab selle õppeosakonnaga. Puntki 5.2.7 järgi kordusarvestused on riigi finantseeritavetele õpilastele tasuta ja tasulisel kohale üliõpilasele kehtestatakse tasu suurus rektori avaldusega ja tasu kuvatakse ka ÕIS’i.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

7.2.1 punkti järgi peab üliõpilane hiljemalt üks tööpäev enne punasejoone päeva esitama IT Kolledži õppeosakonda retkorile vabas vormis kirjutatud avalduse õppekava vahetamise kohta. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Deklareeritud valikained tuleb sooritada. Juhul kui ei sooritata ainet, siis tuleb sooritamata EAP-de eest maksta (riigifinantseeritav koht) 50 eurot ühe EAP eest. Kui aga kolmanda aasta viimane semester jääb mingil põhjusel valikaine sooritamata, aga on juba kokku kogutud 180 või rohkem EAP-d, siis ei ole kohustuslik valikainet sooritada, kuna IT Kolledži lõpuks peab olema kogutud vähemalt 180 EAP-d.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Esimene semester 20 EAP-d, teine semester 25 EAP-d. Finantsinfo IT Kolledži kodulehel ütleb, et Ühe semestri täismahus täitmise EAP-de piir on 27, kokku teeb see ühe õppeaasta peale minimaalselt 54 EAP-d. Kuna esimene semester oli kogutud 20 EAP-d, teine semester 25 EAP-d, teeb see kokku 45 ja tegemata jääb 9. Kuna iga tegemata EAP = 50 eurot, siis on üliõpilane kohustatud tasuma nende tegemata punktide eest 450 eurot.