User:Ruusjarv

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Riho Uusjärv

Rühm: DK12

Esitamise aeg: 26.10.2013

Essee

Ei osanudki alguses täpselt arvata, mida kujutab endast loeng "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Millegipärast oletasin enne ainekava nähes, et tuleb esineja klassi ette, kes räägib teksti maha kodulehelt ja natuke oma kogemustest. Aga õnneks eksisin. Igas loengus olid erinevad esinejad erinevastest asutustest, kes rääkisid oma kogemustest. Just see esinejate mitmekesisus koos loengul olevate õpilaste kaasa hõlmamisega tegi minujaoks selle aine huvitavaks ja näitas, millistes suunades võib eriala minna ning mis mind selles koolis ees ootab. Esimeseks loenguks oli "Õppekorraldus ja sisekord "(9), mille esinejad olid: Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi. See loeng oli vajalik esmakursuslastele, kuna saime teada millised on meie õigused ja kohustused. Nägime kuidas õpilase arvamust hinnatakse (tagasiside õppetöö kohta), mis on võimalused mida kool ise ja koostöö partnerid meile pakuvad ehk siis stipendiumid, roboti klubi, TTÜ loengud jms. Ei osanud midagi rohkem tahta, kõik esmavajalik koos näidetega sai räägitud. Teiseks loenguks oli "Õppimine ja motivatsioon"(10), mille esinejaks oli Margus Ernits. Tehti selgeks, et üks tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam asi, on leida motivatsioon selle kõige jaoks ja see endale võimalikult huvitavaks teha. Näiteks kooli tasemel roboti klubi, et seal välja uurida mis ja kuidas selle niimoodi liikuma paneb. Peab olema tahtmist leida küsimusi ja neile vastama hakata, mida laialdasemalt, seda parem. Tore oli, et viidi tähelepanu koos õppimisele, kuna endale teema kordamine teeb asjad paremini selgeks ja teine võib selle kohta esitada küsimusi, mis endale pähe ei tulegi. Eriti tähtis on see just arendajate ja administraatorite vaheliste gruppide puhul, kui näed teise poole vaatepunkti. Kindlasti tuleb teineteise õpetamine teha enne töid, kuna muidu on see akadeemiline petturlus, mis on keelatud. Isegi kui sellega hetkel vahele ei jääda, viib see diplomi väärtust tööturul alla. Kolmandaks loenguks oli "Innovatsiooni olemus ja juhtimine"(11), mille esinejaks oli Linnar Viik. Sellest loengust jäi kõige rohkem kõrvu kõlama sõnad Fale Fast ja Fale Small. Kuna turul liiguvad asjad kiirelt, õige ajaline auk toote jaoks on väike, ehk parem on teha väikseid vigu (oma vigadest õpitakse kõige rohkem) ja palju ning kiirelt neid parandada, kui võtta asjadega väga kaua aega ja oma aeg maha magada. Kuna kõik näited olid tudengite hetkelisest maailmast, mitte võimalusest tulevikus. Oli hästi näha, et hea idee omamisel ei pea seda ainult endale hoidma ja üksi punnitama, mis võib tänu ajakulule oma võimaluse maha magada. Ole julge head ideed jagama ja partnereid otsima, kuna neilt võib ka head ideid juurde tulla ning kokkuvõttes võib saada parema projekti valmis õigeks ajaks. Peamine on see, et alati peab innovaatiline mõtteviis säilima, muidu areng jääb seisma. Neljandaks loenguks oli "IT-profid küberpättide vastu!!"(12), mille esinejaks oli Tarmo Randel. Küberkuritegevus on üllatavalt suur turg ja paljud kurikaelad tahavad sellest oma osa saada, nii et hästi ära elada. Kahju on teada, et tõenäolise rünnaku ohvrid oleme koguaeg, kuna kõik võrgus kasutatavad asjad koguvad infot inimeste kohta, mida saadakse edasi müüa. Küberkuritegevus on väga suur, lai ja huvitav teema mida tasub tunda. Kuna ise arenedes või midagi administreerides peab teadma kuidas oma vara kaitsta Viiendaks loenguks oli "Elufilosoofia ja IT Eestis"(13), mille esinejaks oli Andres Käver. Tore oli kuulda õpetussõnu ITK lõpetanud õpilaselt ja eriti veel inimeselt, kes tundub olevat väga töökas ja sihikindel. Tore oli kuulda lisainfot õppejõudude kohta, aga kõige rohkem huvitas info sellest, mida tööpakkujad soovivad näha ja kuulda. Ning mida kõike on vaja teada hakates ise ettevõtjaks ning näha kus kõik kulud ja tulud tulevad. Kõik on võimalik kui oskad oma asju planeerida ja mõistust on. Kuuendaks loenguks oli "Skype NOC Monitoring"(14), mille esinejateks oli Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Sõna Skype viis lootused lakke aga kahjuks pidin loengus pettuma, kuigi ülevaate nende tööst kohapeal saime kätte ja milliseid programme nad oma töö hõlbustamiseks kasutavad. Kuna tegemist on sissejuhatava ainega, tundus see loeng terminite poolest rohkem edasijõudnute oma. Esitluse sisul ei oldud eriti vaeva nähtud inimeste huvi hoidmisega, kui siis ainult levinud piltide näol. Seitsmendaks loenguks oli "Kuidas saada superstaariks?"(15), mille esinejaks olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Tore oli kuulda järgneva firma visiooni IT vallast. Tõsteti mitmeid põhitõdesid, eriti kliendiga suhtlemine ja pidevalt peab ennast arendama igasuguste huviringidega. Nortal pakkus ka enda poolt abi ehk Nortali Suvekool, mis on rohkem selle firma praktika, kui üldine arendamine. Selle firma eeskõnelejate poolt oli tore kuulda, et ärge jookse kohe tööturule esimesel aastal vaid oodake sellega. Kaheksandaks loenguks oli "Life is an Attitude"(16), mille esinejaks oli Merle Liisu Lindma. See oli filosoofiline loeng kus tuleb endale selgeks teha mida sa soovid, kes sa oled ja kelleks sa saada tahad. Ei tohi minna kogu massiga kaasa, kellega sa sisuliselt sarnane pole, ehk ära ole üks jupp masinast. Pani mõtlema kui ühtseks halliks massiks me kõik oleme muutunud ja et omad erilised soovid oleme unustanud. Peaksime nägema rohkem positiivset maailmas ja oma soovide järgi minema. Väga meeldis loengu ehitus kuulaja suhtes, just see küsimuste esitamine ning vastamine teise inimese küsimustele, pani tõsiselt mõtlema. Kokkuvõtteks ütleks, et sai hea ülevaate, mida meist soovitakse tööturul ja koolis. Teisesõnaga õpi, tegutse ja arenda end pidavalt, loo alati uusi tutvusi ja sind saadab lõpuks edu selles pidevalt arenevas maailmas.

Ülesanded

Küsimus A

Kukusid eksamil läbi. 1.Kaua on võimalik eksamit järele teha? 2.Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? 3.Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 4.Mis on tähtajad? 5.Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? 6.Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

1. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. (1)

2. Järeleksami tegemine tuleb kokkuleppida õppejõuga. (1)

3. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕISi, välja arvatud õpilastele, kes on akadeemilisel puhkusel, neil tuleb esitades avalduse õppeosakonda. (2)

4. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Järeleksamile registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (1)

5. Korduseksamid on RE õppekohal õppijatele tasuta. (4)

6. Korduseksamid on REV/tasulisel/OF õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (3),(4)

Küsimus 2

1.Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. 2.Mitu korda on võimalik hinnet parandada 2.Milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1.Enne punase joone päeva tuleks:

• 1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava. (5)
• 2. Kirja panna toimunud akadeemilised liikumised. (5)
• 3. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.(6)
• 4. Avaldus akadeemilisele puhkusele minekud, tuleb esitada enne punase joone päeva. Akadeemilisel puhkusel on lubatud teha aineid, kui sa deklareerid need enne punase joone päeva. (7)

2. Eksamil positiivse hinde saamise korral võib isik taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. (8)

3. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (8)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X(9)=28 ja Y(2)=21

Vastus

Olles saavutanud esimese semestri lõpuks 28 EAP, ei pea maksma veel midagi, kuna täiskoormuse puhul on lubatud 10 % kõikumine. Aga tehes teisel semestril juurde vaid 21 EAP-d peate maksma, olete võlgu 5 EAP. 1 EAP hind on 50€ ehk tasuda tuleb 250€.

54-28-21=5

5*50=250€

Allikad

• 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid 5.3.6
• 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8
• 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.7
• 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 9
• 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete 1.2.11
• 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4
• 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk 6.1.6
• 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid 5.3.11
• 9. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336
• 10. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f
• 11. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1
• 12. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773
• 13. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823
• 14. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef
• 15. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269
• 16. http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25