User:Ipadonik

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Imre Padonik

Rühm: DK13

Kuupäev: 28.10.2013

Essee

Tänapäeval vajavad praktiliselt kõik ettevõtted ja riigiasutused mingil määral IT teenuseid, olgu siis tegemist omavalitsuse, toomisettevõtte või karjakasvatusega. IT teenuste pakkumiseks on laias laastus 2 võimalust – kas asutuse palgal olev nö kohapealne IT spetsialist või teenuste sisseostmine mõnest kolmandast firmast.

Tihti on jäetud analüüsimata, kumb variant antud asutuses kasulikum oleks ning seetõttu on otsus tehtud paljalt emotsiooni ajel või jäetud üldse otsustamata. Seetõttu võivad tekkida olukorrad, kus kunagi on võetud tööle IT spetsialist ja olenemata muutustest arvutipargis või kasutajate pädevuses, töötab see sama spetsialist edasi, kuna nii on harjutud. Samas võib olla vahepeal arvutite arv oluliselt vähenenud või kasvanud ja seetõttu võiks IT spetsialisti jätta poole kohaga tööle, võtta hoopis mitu juurde või asendada IT spetsialist teenusega. Lisaks harjumusele põhjustab halbu või valesid valikuid IT personali osas ka teadmatus. Tihti ei ole otsustaja IT-ga väga hästi kursis ja seega on tal rakse hinnata kui suurt ja millise pädevusega meeskonda oleks süsteemi tööshoidmiseks ja võib-olla ka arendamiseks vaja. Olukorra muudab keerulisemaks ka see, et isegi sarnase suuruse ja tegevusalaga asutuste puhul võib üks IT spetsialist hooldada 30 arvutit ning ajaga jännis olla, samas kui teine hooldab 200 ja jõuab veel arendusegagi tegeleda.

Kui otsustamisel, et kas valida teenus või kohapealne personal, analüüsida mõlema plusse ja miinuseid ning konkreetse ettevõtte vajadusi, siis saab ka IT valdkonnast eemal olev inimene üsna hea otsuse teha.

Kohapealse personali kõige suurem eelis on see, et ta on alati olemas, kui ei ole tegemist poole kohaga töötava IT spetsialistiga. Väikses ettevõttes või asutuses, kus ongi tööl vaid üks IT spetsialist jääb kohalolek ainsaks eeliseks ja seegi eelis on küsitav. Nimelt tahab ka see ainuke spetsialist puhata või kodus haige olla. Sel ajal ei suuda reeglina keegi teda asendada. Mõningatel puhkudel on IT teenust vaja ka öösiti või nädalavahetustel, kui itimees võib olla konditsioonist väljas või maal vanaema juures. Lisaks ei saa ta olla kahes kohas korraga, talle tuleb muretseda töövahendid ning teda koolitada ning isegi koolitatuna ei pruugi ta olla piisavalt pädev, tegelemaks kõigi IT probleemidega, alustades kasutajatoest ja lõpetades serverite administreerimisega. Kahe IT spetsialisti puhul on pilt oluliselt parem, kuid ka sel puhul võib pädevusest puudu jääda. Kui aga on tegemist suure ettevõttega, kus on ka suur IT meeskond, kus on serverite administraator, võrguspetsialist, programmeerija ning lisaks mõni nö tavaline itimees, kes vahetab toiteplokki või installib printerit, siis on praktiliselt kõik miinused kaotatud. On tagatud suur pädevus, hea reageerimisaeg, suudetakse üksteist asendada ja kulud töövahenditele pole ühe töötaja kohta nii suured.

Eestis on aga enamik ettevõtteid ja ka riigiasutusi väikesed ja saavad endale paremal juhul kahte IT inimest lubada, kuid reeglina piirdutakse ühega. Peaaegu eranditult on selliste firmade ja asutuste puhul kasulikum valida teenus mõnest IT ettevõttest. Eeliseid on sellisel juhul palju. Teenuse sisseostmise puhul pakub teenust teine firma, mitte üks konkreetne inimene. Teenus ei jää purju ega haigeks, ei sõida puhkusele ega vanaemale külla. IT teenusele ei ole vaja osta arvutit ega muid töövahendeid. Teenust ei pea kalli raha eest koolitama ega muretsema, et kes teeb tööd kui teenus koolis on. Suurte probleemide või arendustööde korral saab teenuse raames kasutada paljusid spetsialiste, kes teevad töö ära oluliselt kiiremini kui üks inimene jõuaks. Teenuse pakkujad on reeglina paljude probleemidega juba mõne teise kliendi juures kokku puutunud ja seega suudavad neid kiiremini lahendada või kolleegi käest nõu küsida. Tänu teiste klientide juurest saadud kogemustele, oskab teenusepakkuja kliendile pakkuda ka selliseid lahendusi, mille peale klient ise ei tulekski. Teenusepakkujal on ka suurem kompetents ja paremad tarnijad IT seadmete soetamiseks.

Teenusepakkujatel on tavaliselt ka head suhted teiste IT teenuseid pakkuvate firmadega, mis võimaldab klientidele vahendada teiste firmade teenuseid (nt internetiühendus, serverimajutus vms) parematel tingimustel kui seda saaks klient otse.

Väga suur eelis teenusepakkuja kasuks on ka see, et ta tahab võimalikult vähe aega ühele kliendile kulutada. See tähendab aga seda, et ta peab süsteemid ehitama töökindlamad. Samas kui kohapealne itimees peab nagunii iga päev tööl käima ja sellest kui hästi ta süsteemi tööle saab ei sõltu ta tööaeg ega tihtilugu ka tasu. Lisaks peab teenusepakkuja juba oma tarbeks dokumentatsiooni koostama, et üks töötaja saaks teist asendada. Palgal olev itimees ei pea seda aga tegema, kuna tal on niigi kõik peas ja liiga hea dokumentatsiooniga teeb ta oma vallandamise oluliselt lihtsamaks.

Teenuse miinuseks on pisut pikem reageerimisaeg, kuna spetsialist ei viibi pidevalt kliendi juures. IT teenuseid pakkuvad firmad on ülesehitatud selliselt, et kliente teenindatakse kordamööda ja arvestatakse sellega, et ka probleemid laekuvad kordamööda. See võib aga harvadel juhtudel (nt suur äiksetorm või viirus) muuta reageerimisajaliiga pikaks, kuna kõikide klientide juurde ei saa korraga minna. Samas ka siin aitavad kogemused teiste klientide juures või suhted teiste teenusepakkujatega. Nt kui spetsialist on ühe kliendi juures viirusest jagu saanud, oskab ta nii mõndagi klienti telefoni teel aidata ja seeläbi aega säästa, või saab peale äiksetormi teada, et mõne kliendi juures ei taastu internetiühendus veel niipea ja saab sel ajal rahulikult teisi kliente teenindada.

Reeglina jääb mulje, et teenuse ostmine on kulukam, kuna klient peab ülal pidama teenusepakkuja kontorit ja talle kasumit teenima. Kuid tegelikult ei pruugi see nii olla. Vahe tuleb eeskätt sellest, et teenusepakkuja IT töötaja teeb paremini organiseeritult ja rohkem tööd, sest talle palka maksev inimene oskab tema töö kasumlikkust hinnata. Samas kui mõne ettevõtte juht, kes IT valdkonda ei tunne, hoiab palgal täiskohaga IT töötajat, kuigi piisaks vaid kolmandikust kohast. Ülejäänud ajal teeb töötaja aga haltuurat või lööb niisama aega surnuks. Seeläbi võib juhtuda, et nt 10 ettevõtet palkavad omale IT spetsialistid, annavad neile tööruumid, koolitavad nad välja ja ostavad neile töövahendid ja töö saab tehtud. Kuid samamoodi oleks võinud osta teenust kolme töötajaga firmast ja maksta kinni nende koolitusi ja töövahendeid. Siit jääb üle seitsme inimese palk, töövahendid jm, mis annavad IT ettevõttele kasumi ja klientidele säästu.

Õnneks on ettevõtted hakanud seda pädevust ja säästu hindama, kuna nemad peavad IT teenuse eest makstava raha ise välja teenima ning teenimiseks on neil reeglina vaja piisavalt võimekat ning töökindlat arvutiparki ja muid IT süsteeme. Kuid väiksemad riigiasutused ei loe oma raha ja ei kaota selle pealt otseselt raha, et mõne töötaja arvuti on 15 aastat vana või mõnel läheb igal hommikul tund aega, et arvutile pilt ette saada. Seega ei taha nemad veel teenuse pädevust ja head hinda vastu võtta. Seda eriti veel siis kui vallavalitsuses on juba 10 aastat tööl olnud Mart, kes on üks tore mees ja räägib suitsunurgas ja kohvilauas nii lahedaid lugusid, et ilma temata jäta või suitsetamine maha. Ja pealegi, kuhu tal ikka minna on, kui ta vallavalitsusest lahti lastakse.

Õpingukorralduse küsimused

Tulenevalt koodinumbrist vastan küsimustele 5 ja B.

Küsimus B

Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne järelarvestust. RF õppekohal on tasuta ja OF puhul vastavalt rektori käskkirjale (sel õppeaastal 20€). (Õppekorralduseeskiri, 2013)

Küsimus 5

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

• perekonna eelmise aasta keskmine sissetulek peab olema alla 280€ ühe pereliikme kohta

• peab õppima täiskoormusel ja täitma õppekava 100% (30 EAPd semestri kohta)

• peab olema sisse astunud 2013/2014 õppeaastal (Vajaduspõhine õppetoetus, 2013)

Toetuse suurus sõltub pere sissetulekust pereliikme kohta (Vajaduspõhine õppetoetus, 2013).

Toetuse saamiseks peab esitama avalduse riigiportaalis eesti.ee (Vajaduspõhine õppetoetus, 2013).

Ülesanne

Esimese semestri lõpus on 25 EAPd, teise lõpus 28 EAPd. Peale esimest semestrit esitatakse arve kahe EAP eest (2*50€=100€), teise semestri lõpus esitatakse arve ühe EAP eest (50€) (Kaugõppe infotund, 2013).

Kasutatud allikad

1. IT Kolledži õppekorralduse eeskiri (p 5.2). (2.11.2013) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr

2. Kaugõppe infotund. (2.11.2013) http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8

3. Vajaduspõhine õppetoetus. (2.11.2013) http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/