User:Gsuurorg

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Grete Suurorg
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2013

Essee

Miks ma seda esseed kirjutan ehk miks ma üldse IT-erialale sisse astusin? Miks just IT-süsteemide administreerimine? Miks just IT-Kolledž ja mitte mingi teine kool? Nendele küsimustele ma sooviksin vastata, enne kui jätkan. Mitte ainult lugeja, vaid ka enese jaoks. Otsustasin infotehnoloogia kasuks, kuna ma ka töötan selles valdkonnas. Olen aastase kogemusega tarkvara äriloogika testija. See tähendab, et ma testin uusi lahendusi eelkõige kliendi pilgu läbi. Ma kuulun poolesajapealisse IT-meeskonda ning me järgime agiilset tarkvaraarendus metoodikat. Just see on põhjus, miks ma tulin õppima – ma soovin end täiendada, et saada multifunktsionaalseks tiimiliikmeks, mis on agiilse metoodika üks alustalasid. Valisin IT-süsteemide administreerimise, kuna mind on IT- halduse pool alati lummanud, nähes meie meeskonna süsteemi administraatoreid uusi versioone lansseerimas ning produktsioonis olevaid intsidente kiirkorras lahendamas. Samuti ütles miski minu hinges, et arendus on minu jaoks liiga suur amps. Koolivaliku tegin eelkõige töökaaslaste soovitusel. Märksõnaks sai tugevad praktilised teadmised. Kuna astusin kaugõppesse, siis tuli mul vaadata enamus neid loenguid, millest kohe kirjutama hakkan, tagantjärgi, videosalvestustelt. See oli üks meeldivamaid üllatusi, mille IT-Kolledžisse astudes sain – kõiki loenguid lindistatakse. Olles õppinud varem ka TTÜ-s kui kaugõppija, siis peab nentima, et ITK on kaugõppurite elu videoloengute näol kõvasti kergemaks teinud.

Esimene loeng, mida videovahendusel vaatasin oli Inga Vau, Indrek Rokk´i ning Merle Varendi poolt antud „Õppekorraldus ja sisekord“. Tegu oli väga sujuva loenguga – tunni aja sisse oli pigistatud väga palju informatsiooni, kuid kordagi ei jäänud muljet, et loeng oleks kuidagi kiirustatud. Nagu ka eelpool mainitud, siis olen ma varem juba kõrgkoolis käinud. Seega ei olnud selles loengus minu jaoks palju uut. Samuti olin ma juba varem tutvunud kooliga veebileheküljel. Kuid vaatamata sellele oli antud loengut huvitav vaadata. Meeldiv oli ka tutvuda kooli põhipersonalis olevate nägudega.

Teine loeng, mis oli ühtlasi ainus loeng, mida mul oli au kohapeal vaatamas käia, oli Margus Ernitsa „Õppimine ja motivatsioon“. See loeng natuke sarnanes eelnevale, kuna ka selle loengupidaja kuulub koolipersonali ning veidi käis läbi ka just seda organisotaarset poolt. Antud loeng oli esimene loeng, milles osalesin ITK-s ning pean tõdema, et see oli mulle vajalik. Loengupidaja jagas väga palju häid nõuandeid ning seda nii administreerijatele kui arendajatele. Minu jaoks isiklikult olid kõige parem nõuanne seoses konspektide kirjutamisega. Ma polnud varem kuulnud MindMapist ning kui ma selle konseptsiooniga pärast loengut lähemalt tutvusin, sain aru, et sellest saab minu suurim abiline. Samuti oli näha, et Margus Ernits oli vaeva näinud enda presentatsiooni kokkupanemisega, et see kõnetaks just eelkõige noori – slaidid olid kindlasti kõikidest loengudest, mida vaatasin, kõige vaimukamad.

Kolmandaks loenguks oli Linnar Viik´i „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Teades, kes Linnar Viik on ning olles enne lugenud tema artiklit „Innovatsioon on tegusõna“, siis olid minu ootused väga kõrged. Tegu on ju siiski Eesti tõelise IT-visionääriga, kes on üks Tiigrihüppe asutajatest. Kahjuks pidin ma natukene pettuma. Vaatamata sellele, et teema, mida käsitleti oli äärmiselt põnev, siis selle esitlus jäi minu jaoks natukene kuivaks. Esitluse poole pealt olid kaks eelnevat loengut kindlasti paremad. Samuti oli minu jaoks kummaline, et loengupidaja end ei tutvustanud. Kuigi ma juba teadsin, kellega tegu on, mulle siiski väga meeldib, kui inimene end iseenda pilgu läbi tutvustab – mida arvab inimene endas olevat kõige tähtsam. Kui esitluse pool jäi vajaka, siis loengu sisuline pool mulle väga sümpatiseeris. Minu kõrvu jäi väga eredalt kõlama härra Viik`i soovitus – eksida kiiresti aga väikselt.

Neljandas loengus tutvustas Tarmo Randel, kuidas IT-profid võitlevad küberpättide vastu. Tema, vastupidiselt Linnar Viik`ile tutvustas end üsna põhjalikult. Oli meeldiv teada saada, et ka tema esimene valik ei olnud IT, vaid ta õppis enne hoopis SKA-s politseinikuks. Veel toredam oli teada, et nüüdseks ITK vilistlane töötab Riigi Infosüsteemi Ametis CERT osakonna juhatajana. Mind väga inspireerivad IT-Kolledži vilistlaste edulood.

Loeng ise oli minu jaoks põnev, kuna ma polnud enne küberkaitsega väga kursis. Ta rääkis erinevatest petuskeemidest, mida küberpätid kasutavad ning kuidas neid tuvastada. Samuti tõi ta häid näiteid päriselust, mis on minu meelest ühe huvitava loengu alustala. Loengupidaja andis ka soovitusi ja ideid koolituste osas. Loengu jooksul küsis üks tudengidest küsimuse, kui efektiivsed on viirustõrjed, mida tavakasutajad enda arvutitesse installeerivad. Mind väga üllatas Randeli vastus, kui ta ütles, et efektiivsus on nullilähedane. Mulle jäi meelde loengust ka Randeli soovitus küberkuriteo kahtluse puhul kindlasti politseisse pöörduda – isegi kui tabamise võimalus väike on.

Viiendasse loengusse oli kutsutud samuti IT-Kolledži vilistlane – Andres Käver. Loengu teemaks oli „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Pean ausalt tunnistama, et see loeng oli kõikidest loengudest kõige agressiivsem. Loengupidaja tegi asja väga must-valgelt selgeks – kui ei õpi, siis ei saa sinust mitte keegi. Millega ma pidin muidugi ka nõustuma. See esitlus meenutas mulle natukene Margus Ernitsa loengut, kuna Andres rõhutas korduvalt neid samu põhitõdesid, millest Margus enda loengus rääkis.

Üldjoontes oli loeng orienteeritud just ettevõtluse edendamisele. Seda muidugi arusaadavalt, kuna loengupidaja ise on olnud 20 aastat ettevõtja. Korduvalt käis läbi soovitus panna majanduse õppimisele samasugune rõhk, kui kõigele muule, kuna see võib tulevikus, klientidega suheldes palju kasuks tulla. Mulle avaldas väga muljet Andres Käveri edulugu – ta lõpetas kahe aastaga IT-Kolledži, keskmiseks hindeks 5.0. Ja seda kaugõppes, oma ettevõte juhtimise kõrvalt. Tõeline inspiratsioon! Kuid kohati jäi mulje, et olen sattunud keset valimiskõnet, kus kandidaat ennast taevasse kiidab, et teda kindlasti valitaks.

Kuues loeng oli kõikidest loengudest kõige lühem – napilt kolmveerand tundi. Rääkimas käisid Skype´i töömesilased – Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Nad mõlemad kuuluvad NOC Monitoring seiretiimi. Peab nentima, et nende ettevalmistus oli üsna nigel. Slaidid olid küll ettevalmistatud, kuid ilmselgelt ei olnud noormehed varasemalt kokku leppinud, kuidas nad seda kõike esitlevad. Võib- olla see oli ka põhjus, miks loeng nii lühikeseks jäi. Vaatamata sellele vaatasin loengu täieliku keskendumisega läbi, kuna mind huvitasid nende töökohustused. Nad rääkisid sellest, kuidas algselt polnud seiretiimi justkui vajagi, kuna adminnid said ise sellega hakkama, kuid ettevõtte suurenedes ja tootegruppide lisandumisel tuli siiski 24/7 meeskond kokku panna. Meeskonnad tehti nii USA-sse, Tallinnasse kui ka failover tiim Indiasse. Meeskonna motoks on „Site Up, All Time, All Platforms“ ning tegeletakse probleemide proaktiivse ennetamise, mitte ainult tagajärgede likvideerimisega. Antud loeng oli minu jaoks huvitav just seetõttu, et erinevalt eelnevast loengust, mis oli suunatud rohkem arendajatel, oli see loeng just administreerimise tööd puudutav.

Seitsmes loeng oli minu lemmik. Rääkimas käisid Nortali projektijuht Ats Albre ja personalitöötaja Helen Piirsalu. Nii piinlik kui see ka ei ole, siis mina kuulsin sellisest ettevõttest esmakordselt. Jumal tänatud, et lõpuks kuulsin! Nortal jättis mulle väga sümpaatse mulje. Esiteks järgib see ettevõte agiilset tarkvaraarendus metoodikat, millega olen ka ise tuttav ning mis on kindlasti kõige õigem valik. Teiseks on Nortalil väga lahe projekt suve ülikooli näol. Ollakse väga avatud noortele pealehakkamist täis tudengitele, kellel muidu on üsna keeruline tööturul, ilma igasuguse töökogemuseta konkurentsi pakkuda. Loengupidajad tundusin ka ise väga motiveeritud olevat ning tõesti uskusid enda ettevõtte väärtustesse. Tõeliselt värskendav! Mulle väga meeldis, kuidas Ats Albre rõhutas agiilse metoodika põhitõde – suhtlemine on kõige alus. Puutun sellega enda töökohal igapäevaselt kokku ning võin ausalt väita, et enamus probleemide taga peitubki just puudulik suhtlus. Oli näha, kuidas publikum väga huvitus teemast ning seetõttu oli loeng ka kõikidest loengudest kõige proaktiivsem küsimuste näol. Noortele väga sümpatiseeris suveülikool ning Ats Albre enda edulugu, kus ta saavutas aasta ajaga selle, mida ta soovis – ärianalüütikust projektijuhiks.

Kaheksandas loengus, mis oli ka selle sarja viimane, rääkis Skype`i personalijuht, elurõõmus Merle Liisu Lindma, kuidas elus hakkama saada. Loengu nimeks oli „Life is an attitude“. Tegu oli kõige erinevama loenguga, kuna ei räägitud otseselt IT-erialast, vaid elust üleüldiselt. Merle Liisu, kes tungivalt palus end sinatada, läks ise algselt õppima füüsika- ja matemaatika pedagoogiks, kuid elu viis ta lõpuks hoopis teisele rajale.

Loengu sisuks olid erinevad elutõed, mida peaks järgima, et siin elus kergemalt hakkama saada. Üks neist oli loengupidaja poolt soovitatud harjutus, mida iga inimene peaks iga suvi tegema. Küsima eneselt kolm küsimust – kas mulle meeldib see, mida ma teen? kas mulle meeldib see, kus ma elan? kas mulle meeldivad inimesed, kes mind ümbritsevad? Samuti jäi mulle meelde „10 minutit-10 kuud-10 aastat“ otsustamise võte, mille Merle Liisu oli Suzy Welch´i esitluselt kõrvataha pannud ning seda nüüd meiega lahkelt jagas.

Kogu loeng oli väga positiivne. Seda oli näha slaididelt, mida ilustasid vahvad pildid ning samuti loengupidaja endast õhkas terve loengu vältel siirust ja elurõõmu. Loengu jooksul viis ta läbi kaks harjutust, kus publikum pidi omavahel suhtlema – vägagi tore idee ühe loengu läbiviimisel, kuna saab inimesed kaasa mõtlema endaga.

Kokkuvõttes ütleksin, et kõik kaheksa loengut olid huvitavad ning kindlasti aitasid IT-erialast mul paremat ettekujutlust saada. Kõik esinejad olid omamoodi karakterid oma plusside ja miinustega ning kindlasti enamus õpilastest sai kellegagi suhestuda. Tulevikus soovitaksin loengutesse kaasata ka välisriikide esinejaid, kes annaksid parema pildi ka Eestist väljaspool toimuvast.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.1; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Õppejõuga.

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.(Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerumine ÕISis ning see on nõutav. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6; kasutamise kuupäev: 28.10.2013) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Korduseksami ja –arvestus on riigi finantseeritaval õppekohal tasuta. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.(Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7; kasutamise kuupäev: 28.10.2013) 2013/2014 rektori käskkirja alusel on kordussoorituse tasu REV/ OF tudengile 20 €.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskirjapunkt 6.1.3; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Tervislikel põhjustel - Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni - Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. (Õppekorralduse eeskirjapunkt 6.1.3; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Kolm aastat. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (Õppekorralduse eeskirjapunkt 6.1.3; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. saamiseni (Õppekorralduse eeskirjapunkt 6.1.4; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Jah. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: - keskmise, raske või sügava puudega isikuga; - alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; - akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskirjapunkt 6.1.5; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. (Õppekorralduse eeskirjapunkt 6.1.6; kasutamise kuupäev: 28.10.2013)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Üliõpilaskood: 10131914

X=20 Y=23

Õppekulud tuleb hüvitada aasta lõpuks 11 EAP ulatuses. Arve suurus on 550 €.