|
|
| (4 intermediate revisions by the same user not shown) |
| Line 1: |
Line 1: |
| =Erialatutvustuse aine arvestustöö=
| | <!-- |
| Autor: Ahti Jõgi<br>
| | <meta name="google-site-verification" content="rMU0ejBU7idGjwSNcxUkrD5LmVxBhPBbMuymHdfTWsc" /> |
| Esitamise kuupäev: 01. november 2013
| | --> |
| | | A<span style="color:white; width:1px; display:inline-block;">jura</span>h<!-- -->ti |
| ==Essee==
| | J<!-- -->õ<span style="color:white; width:1px; display:inline-block;">jura</span>gi<br> |
| | |
| Esimesel, 28. augustil 2013 toimunud loengul rääkis IT-kolledži õppeosakonna juhtaja Inga Vau teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. Pr Vau andis ülevaate Eesti kõrgharidusruumist ning õppimisvõimalustest IT-kolledžis. Põgusalt tutvustati ka õppekorralduse eeskirja, ÕIS’i ning õppimisse eest tasumist. Loengus andis e-õppe tehnilisemast poolest ülevaate IT-kolledži haridustehnoloog Juri Tretjakov. Oli suhteliselt kuiv ja formaalne loeng.
| |
| | |
| Teisel, viiendal septembril 2013 toimunud loengu viis läbi IT-kolledži lektor Margus Ernits. Loengu teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“. Enesemotiveerimise olulisuse kõrval leidis loengus väga jõulist käsitlemist akadeemiline petturlus. Loodetavasti on sellisest sõnade peale lugemisest kasu. Huvitav oli järjekordselt kuulata mõtisklust administreerimine vs arendamine – mida aeg edasi, seda interdistsiplinaarsemaks IT muutub, sh erinevad IT osad paistavad hägustuma. Samas on suurfirmades tuntav arengusuund töötluslikkusele. Pahatihti on selgelt nähtavad paralleelid tehasestatud autotootmisega, seetõttu oli soojendav näha natuke inimlikumat lähenemist. Loengust jäi kõlama, et IT-kolledžis on väga tugevalt tasemel robootikaklubi. Lõpetuseks rääkis IT-kolledži rektor Indrek Rokk mida ja kuidas on vaja teha õppeaines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ arvestuse saamiseks.
| |
| | |
| Kolmandal, 12. septembril 2013 pidas loengu hr Linnar Viik. Seekordse loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Alguses selgitad hr Viik innovatsiooni olemus. Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Seejärel räägiti innovatsioonist organisatsioonis. Lõpetuseks räägiti innovatsiooni eri liikidest. Hr Viigi loeng oli väga sisutihe ning selle sisu tabamiseks on mõistlik loeng üle vaadata. Vaieldamatult selle tsükli parim osa.
| |
| | |
| Neljandal, 19. septembril 2013 esines loenguga CERT-EE’sse kuuluv Tarmo Randel. Hr Randel andis meile ülevaate ise-enda mitmekülgsest minevikus. Põhiline osa loengust keskendus siiski kübermaailmas aset leidvate rünnete kirjeldamisele. Loeng andis väga põgusa pilguheidu IT-maailma pahupoolde. Isiklikult minu jaoks oli loeng natuke liiga pealiskaudne, kuid kiire ülevaatena omal kohal.
| |
| | |
| Viiendal, 26. septembril 2013 rääkis enda IT-alasest tegevusest hr Andres Käver. Loeng kandis pealkirja „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Hr Käver on IT-kolledži lõpetanud 2011. Ta õppis koolis kaugõppes ning läbis kooli 2 aastaga keskmise hindega 5.0. Tööandjana väitis ta, et värbamisvestlusel tunneb ta huvi värvatava väga detailsete õpitulemuste kohta. Järjekordselt oli loengus hulgalisest manitsemist õppimise õigeaegsuse kohta. Hr Käveri jutust jäi mulje, et algajal arendajal on võimalik teenida umbes 2000€ kuus. Loengu kokkuvõtteks võib öelda, et ma olen siiani elanud hr Käveri paralleelmaailmas. Siiani ei ole ma kohanud geeniusi, kes suudaksid õppematerjali omandada tavapärasest 2 korda kiiremini. Samuti ei ole õnnestunud kohata tööandjat, keda diplomi tagune huvitaks. Paistab, et Eestis on olemas nn esimene IT-tööturg, millesse mul ei ole au kuuluda.
| |
| | |
| Kuuendal, 03. oktoobril 2013 pidasid loengu Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Need 2 härrasmeest töötavad Sype NOC’is (Network Operation Center). NOC tegeleb ettevõtte teenuste monitooringuga. Monitooritakse nii äri- kui ka IT-teenuseid. Monitooringu põhiülesanne on alertidele (teadete) adekvaatne reageering. Hästi oluline on tuvastada valehäired. Lektorid andsid ülevaate monitooringu töövahenditest. Loeng oli üllatavalt avameelne, sisaldades asjakohast kriitikat nende kasutuse olevate töövahendite ning infrastruktuuri kohta. Nende põhiliseks töövahendiks tundus olevat Nagios ja Cacti. Need mõlemad aga ei ole Skype hallatava serveripargi jaoks piisavalt skaleeruvad. Samuti vajab praegune monitooringut toetav infrastruktuur laiendamist. Kuna süsteemid peavad toimima, siis ei ole monitooringusüsteemi ühe raksuga väljavahetamine mõeldav. Järjekordselt jäi meeste jutust kõlama, et IT ei ole üksinda nurgas nokitsemine, vaid hästi oluline on inimestega suhtlemine. Alertide eskaleerimine ei ole võimalik ilma inimeselt inimesele suhtlemiseta. Suure serveripargi monitooring on minu jaoks võõras teema, seetõttu oli selline üldine tutvustus äärmiselt huvitav. Lektorid keskendusid ainult olulisele, esitades oma sõnumit ilma segava vahuta.
| |
| | |
| 10.10.2013, seitsmendal loengul esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Loeng oli pealkirjastatud „Kuidas saada superstaariks?“. Mõlemad lektorid töötavad AS’is Nortal. Ats Albre on avaliku sektori projektide projektijuht, Helen Piirsalu töötab personaliga. Hr Albre andis ülevaate Nortal’i korporatsiooni maailmavallutustest ning tegevusvaldkondadest. Põhiliselt keskenduti Nortali värbamisprotsessi, sh suvekooli kirjeldamisele. Nortal on juba mitmeid aastaid korraldanud suvel noortele algajatele värvatavatele nn suvekooli. Suvekooli eesmärk on anda kogenud töötajate teadmist noortele edasi. Kuna tegemist on värbamisprotsessi osaga, siis on koolituse eesmärgiks samuti noorte hindamine lähtuvalt Nortali väärtustest. Loengus esitatud statistika kohaselt on suvekooli lõpetanute firmasse tööle jäämise protsent väga kõrge, seega on suvekool omal kohal. Loengu kokkuvõtteks võib öelda, et Nortal on üks maailma parim ettevõte, kus töötada. Arvestades suvekooli konkurentsi on juba Nortali tööle saamine omaette saavutus. Mõnusalt lahe kuulamine. Põhiline hariv aspekt loengus oli minu jaoks hr Albre teadlik enesearendamine soovitud tulemuseni jõudmiseks. Väga positiivne ning motiveeriv eeskuju.
| |
| | |
| Viimases, loengus rääkis Merle Liisu Lindma lihtsalt elust, suhtumisest, väärtustest, mitte ühestki kõvast teemast. Viimane loeng toimus 17.10.2013. Merle Liisu Lindma on personalitöötaja Skype Estonia’s, ta pealkirjastas oma loengu „Life is an Attitude“. Loeng täitis tihedate psühholoogiliste tehnikate ning näidetega loengu põhiteema – milline on sinu suhtumine, selline sa ka oled. Mõned loengust kõlama jäänud mõtted: sa oled iseenda suurim looming; räägi inimestega; elukestev õpe – learning by doing; GROW mudel: goal - eesmärgi seadmine, reality - mis on praegune olukord, options – võimalused, will - mida sa ette võtad; kui sa ei ole lahendus, siis sa oled võimalik probleem. Kuulamist väärt loeng. Pehmed väärtused on olulised, isegi reaalvaldkonnas tegutsedes.
| |
| | |
| Loengutsükkel andis uduse ülevaate nii IT-arendamisest kui ka IT-administreerimisest. Isegi üle viie aastase IT-alase tööstaažiga oli loenguid huvitav kuulata. Liigne motivatsioonile keskendumine tundus liiast.
| |
| | |
| ==Õpingukorralduse küsimused==
| |
| ===Küsimus A - Kukkusid eksamil läbi.===
| |
| ====Kaua on võimalik eksamit järele teha?====
| |
| Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 5.3.6. - Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami <u>kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu</u>, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
| |
| | |
| ====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====
| |
| Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 5.3.6. Korduseksamite tähtajad määrab ainet <u>õpetav õppejõud</u> kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
| |
| | |
| ====Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====
| |
| Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul <u>ÕISis</u>;
| |
| | |
| ====Mis on tähtajad?====
| |
| Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 5.2.8. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt <u>2 tööpäeva</u>.
| |
| | |
| ====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====
| |
| Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
| |
| Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[2]
| |
| | |
| ===Küsimus 2===
| |
| ====Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.====
| |
| | |
| * Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 3.1.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.
| |
| * Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.
| |
| * Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani
| |
| * Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
| |
| * Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
| |
| | |
| ====Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?====
| |
| Õppekorralduse eeskirja[1] punkt 5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks <u>üht</u> korduseksamit kahe semestri jooksul. <u>Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.</u>
| |
| | |
| ===Ülesanne=== | |
| <i>Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?</i><br>
| |
| | |
| Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud (27-25) + (2*27-(25+21))=8EAP eest. Kooli poolt esitatud arve on 8EAP*50 €/EAP=400€
| |
| [3]
| |
| | |
| | |
| ===Vastuste allikad===
| |
| | |
| [1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/
| |
| | |
| [2]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
| |
| | |
| [3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/
| |
| | |
| <nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]</nowiki>
| |
