User:Rarus: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| (5 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Robert Arus<br> | Autor: Robert Arus<br> | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 24. jaanuar 2014 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Teenides Eesti Kaitseväes, kus kõrvaleastumisi karistati rangelt, | Teenides Eesti Kaitseväes, kus kõrvaleastumisi karistati rangelt, osalesin õppetunnis, kus kaasteenija unepuuduse tõttu magama jäi. Selle taunitava teo tõttu võeti ära tema linnaluba, mis on kinnises asutuses teenides üks ebameeldivamaid karistusi. “Kui õpilane jääb tunnis magama, siis kas süüdi on õpilane või õpetaja?” küsis hiljem, juhtunut isekeskis arutades, minu teine kaasteenija, hea sõber Andrei. Ühest vastust sellele küsimusele ei leidu, sest teadmiste omandamine on kahesuunaline tänav, mida hoiavad koos nii õpilase motiveeritus ja distsipliin teadmisi omandada, kui õpetaja/kooli motiveeritus teadmisi jagada. | ||
Kui Eestis veel suhteliselt kindlapiiriline ja mugav gümnaasiumiharidus, kus õpilane teeb iseseisvaid valikuid vähe, asendub kõrgkooliõpingutega, peab vastne tudeng ellujäämiseks endale selgeks tegema lugematul hulgal mõisteid ja määruseid. Õppemaks, eksmatrikuleerimine, “punase joone päev” on vaid osa mõistetest, mis lahutamatult kuuluvad | Kui Eestis veel suhteliselt kindlapiiriline ja mugav gümnaasiumiharidus, kus õpilane teeb iseseisvaid valikuid vähe, asendub kõrgkooliõpingutega, peab vastne tudeng ellujäämiseks endale selgeks tegema lugematul hulgal mõisteid ja määruseid. Õppemaks, eksmatrikuleerimine, “punase joone päev” on vaid osa mõistetest, mis kõrgkooliõpingute juurde lahutamatult kuuluvad. Merle Varendi loeng “Õppekorraldus ja sisekord” [1] andis selge ülevaate tudengi ellujäämiseks vajalikest määrustest ja mõistetest ning mis vast tähtsam - kust neid kõiki ise leida võib. | ||
Infotehnoloogia valdkonna hüppelise arengu ning järjest enam kasvava osatähtsusega ühiskonnastruktuuride loomisel ja toimimisel kaasneb lisaks tohutule potentsiaalile möödapääsmatu vastutus. Peale määruste ning eeskirjade tundmise peab õpilane teadma, järgima ning teistega jagama üldkehtivaid moraalseid ning eetilisi põhimõtteid. Osav küberkurjategija on ühtlasi väga hea IT spetsialist. Tema sisemistest moraalsetest ja eetilistest tõekspidamistest oleneb, mil viisil ta oma teadmisi rakendab. Austus reeglite vastu algab madalalt. Margus Ernitsa [2] manitsus spikerdamisest hoiduda võib kõrgkoolis tunduda liialdusena, kuid tänane spikerdaja võib homme kopeerida lõputöö, tänane lõputöö kopeerija võib homme kirjutada enda kasu nimel pahavara. Doominokivi tuleb peatada alguses! Tarmo Randel [3] tutvustas põgusalt doominorea lõppu, küberkuritegevuse maailma ning seal määratud karistusi, mis on reaalsed ning karmid. | Infotehnoloogia valdkonna hüppelise arengu ning järjest enam kasvava osatähtsusega ühiskonnastruktuuride loomisel ja toimimisel kaasneb lisaks tohutule potentsiaalile möödapääsmatu vastutus. Peale määruste ning eeskirjade tundmise peab õpilane teadma, järgima ning teistega jagama üldkehtivaid moraalseid ning eetilisi põhimõtteid. Osav küberkurjategija on ühtlasi väga hea IT spetsialist. Tema sisemistest moraalsetest ja eetilistest tõekspidamistest oleneb, mil viisil ta oma teadmisi rakendab. Austus reeglite vastu algab madalalt. Margus Ernitsa [2] manitsus spikerdamisest hoiduda võib kõrgkoolis tunduda liialdusena, kuid tänane spikerdaja võib homme kopeerida lõputöö, tänane lõputöö kopeerija võib homme kirjutada enda kasu nimel pahavara. Doominokivi tuleb peatada alguses! Tarmo Randel [3] tutvustas põgusalt doominorea lõppu, küberkuritegevuse maailma ning seal määratud karistusi, mis on reaalsed ning karmid. | ||
| Line 16: | Line 16: | ||
Mängulisus ja julgus on innovatsiooni alustalad. Võib-olla oli asi harjumatuses, kuid pea kõikides loengutes lektorite poolt püstitatud küsimused said piinlikult vähe vastuseid. Olgu see julgus trollis vanemale naisele istet pakkuda, julgus ka loengus (“issand, nii palju inimesi, mida nad küll minust mõtlevad!”) oma arvamust avaldada, julgus olla sina ise või julgus oma tööandjale esitada väga kõrge väljanaermistõenäosusega ennenägematu probleemilahendus on kõik sama ühetaolise ning kahtlemata tähtsa omaduse väljendused. Infotehnoloogiamaastikul, kus häbelikkust ja tagasihoidlikkust võib tihti kohata, peab julgust kasvatama! Linnar Viiki loeng innovatsioonist [4] oli täpselt vastupidine sellele, mida lootsin antud pealkirjaga loengus näha. Kuivalt ja igavalt ära seletatud innovatsiooni olemus ja innovatsiooniprotsessi graafik pole see, mis paneb tudengit seda mõistma või innovaatilist mõtlemist proovima, veel vähem juhtima. Me vajame raame, algoritme, et protsesse lihtsustada, et neid vajadusel efektiivselt esile kutsuda, kuid innovatsiooni üdi peitub just vastupidises - mängulisuses, julguses, kaoses. Siinkohal avaldan austust inimeste grupile, kes mõtles välja ja viis ellu idee EKA ja EIK ühisest jõulupeost. | Mängulisus ja julgus on innovatsiooni alustalad. Võib-olla oli asi harjumatuses, kuid pea kõikides loengutes lektorite poolt püstitatud küsimused said piinlikult vähe vastuseid. Olgu see julgus trollis vanemale naisele istet pakkuda, julgus ka loengus (“issand, nii palju inimesi, mida nad küll minust mõtlevad!”) oma arvamust avaldada, julgus olla sina ise või julgus oma tööandjale esitada väga kõrge väljanaermistõenäosusega ennenägematu probleemilahendus on kõik sama ühetaolise ning kahtlemata tähtsa omaduse väljendused. Infotehnoloogiamaastikul, kus häbelikkust ja tagasihoidlikkust võib tihti kohata, peab julgust kasvatama! Linnar Viiki loeng innovatsioonist [4] oli täpselt vastupidine sellele, mida lootsin antud pealkirjaga loengus näha. Kuivalt ja igavalt ära seletatud innovatsiooni olemus ja innovatsiooniprotsessi graafik pole see, mis paneb tudengit seda mõistma või innovaatilist mõtlemist proovima, veel vähem juhtima. Me vajame raame, algoritme, et protsesse lihtsustada, et neid vajadusel efektiivselt esile kutsuda, kuid innovatsiooni üdi peitub just vastupidises - mängulisuses, julguses, kaoses. Siinkohal avaldan austust inimeste grupile, kes mõtles välja ja viis ellu idee EKA ja EIK ühisest jõulupeost. | ||
Haridusasutuse ülesanne on motiveerida õpilasi omandama teadmisi, luua neile selleks toetav õpikeskkond ning end pidevalt ümbritseva dünaamilise maailmaga kohandada. Ta mängib rolli õpilase eetiliste ning moraalsete tõekspidamiste, eneseväljenduse ja julguse väljakujunemisel. Nähku kool selleks kuitahes palju vaeva, jääb lõppotsus siiski õpilasele. Täiuslik õppekava, ideaalsed lektorid ning ülimalt motiveeritud õppeasutus ei ole ilma õpilasepoolse panuseta väärt miskit. Loengud nähtud, koolipoolne panus kõrvade vahele talletatud, hakkan end utsitama, motivatsioonilätet iseenda seest otsima ning tulele puhuma, et järgnevad kolm aastat mööduksid töö ja rõõmu vaimus edukalt ning meeldejäävalt! | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
| Line 48: | Line 47: | ||
Alates 2013/14 õppeaastast ei arvestata VÕTA kaudu saadud EAPd õppekava semestripõhises täies mahus täitmise puhul, kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmisel. [10] | Alates 2013/14 õppeaastast ei arvestata VÕTA kaudu saadud EAPd õppekava semestripõhises täies mahus täitmise puhul, kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmisel. [10] | ||
==Viited== | ==Viited== | ||
| Line 74: | Line 74: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]] | |||
Latest revision as of 14:26, 24 January 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Robert Arus
Esitamise kuupäev: 24. jaanuar 2014
Essee
Teenides Eesti Kaitseväes, kus kõrvaleastumisi karistati rangelt, osalesin õppetunnis, kus kaasteenija unepuuduse tõttu magama jäi. Selle taunitava teo tõttu võeti ära tema linnaluba, mis on kinnises asutuses teenides üks ebameeldivamaid karistusi. “Kui õpilane jääb tunnis magama, siis kas süüdi on õpilane või õpetaja?” küsis hiljem, juhtunut isekeskis arutades, minu teine kaasteenija, hea sõber Andrei. Ühest vastust sellele küsimusele ei leidu, sest teadmiste omandamine on kahesuunaline tänav, mida hoiavad koos nii õpilase motiveeritus ja distsipliin teadmisi omandada, kui õpetaja/kooli motiveeritus teadmisi jagada.
Kui Eestis veel suhteliselt kindlapiiriline ja mugav gümnaasiumiharidus, kus õpilane teeb iseseisvaid valikuid vähe, asendub kõrgkooliõpingutega, peab vastne tudeng ellujäämiseks endale selgeks tegema lugematul hulgal mõisteid ja määruseid. Õppemaks, eksmatrikuleerimine, “punase joone päev” on vaid osa mõistetest, mis kõrgkooliõpingute juurde lahutamatult kuuluvad. Merle Varendi loeng “Õppekorraldus ja sisekord” [1] andis selge ülevaate tudengi ellujäämiseks vajalikest määrustest ja mõistetest ning mis vast tähtsam - kust neid kõiki ise leida võib.
Infotehnoloogia valdkonna hüppelise arengu ning järjest enam kasvava osatähtsusega ühiskonnastruktuuride loomisel ja toimimisel kaasneb lisaks tohutule potentsiaalile möödapääsmatu vastutus. Peale määruste ning eeskirjade tundmise peab õpilane teadma, järgima ning teistega jagama üldkehtivaid moraalseid ning eetilisi põhimõtteid. Osav küberkurjategija on ühtlasi väga hea IT spetsialist. Tema sisemistest moraalsetest ja eetilistest tõekspidamistest oleneb, mil viisil ta oma teadmisi rakendab. Austus reeglite vastu algab madalalt. Margus Ernitsa [2] manitsus spikerdamisest hoiduda võib kõrgkoolis tunduda liialdusena, kuid tänane spikerdaja võib homme kopeerida lõputöö, tänane lõputöö kopeerija võib homme kirjutada enda kasu nimel pahavara. Doominokivi tuleb peatada alguses! Tarmo Randel [3] tutvustas põgusalt doominorea lõppu, küberkuritegevuse maailma ning seal määratud karistusi, mis on reaalsed ning karmid.
Loengus “Õppimine ja motivatsioon” [2] puudutas Margus Ernits valukohti hariduses, kus lähima kümnendi jooksul on toimumas suured muutused. Liigne teooria ning elukauged õppeained laastavad hariduse kuvandit enamiku mitte nii väga osavõtliku õpilase silmis. “Milleks mulle see?” on küsimus, mida nad sageli küsivad ning õigusega. Teooria omab hindamatut väärtust vaid siis, kui teda kuskil rakendada saab. Ülimalt teoreetiline ja intelligentne inimene oskab teooriat analoogiate abil teisendada erinevatele ülesannetele, elualadele, kuid vähem motiveeritud õpilane, kes seostest ei huvitu ning vähemotiveeritud kool, kes neid analoogiaid ja seoseid seletada ei oska või ei soovi, põhjustavadki hariduse degradeerumise. Mitmes loengus kiidetud IT Kolledži rakenduslik, praktiline iseloom oli üks põhjustest, miks sellesse kooli astusin.
Tänapäeva noor veedab ekraani taga kordades rohkem aega kui noor kümme aastat tagasi ning tahame või mitte, kasvab mainitud trend eksponentsiaalselt. Maailm on kolimas ekraanile. Õpikud muutuvadki Adobe RGB ekraanide kõrval igavateks, monotoonselt loetud loengud muutuvadki 320 kbps MP3 laulude kõrval raskesti jälgitavateks ning põnevad meeskonnatööd ongi fantaasiarikaste arvutimängude kõrval ükskluised. Haridusel tuleb kohaneda! Mängudega puutuvad tänapäeva noored kokku igapäevaselt ning õpetamine läbi nende on kaval viis hariduse kaasajastamisest. ITK Robootikaklubi on eeskujulik näide mängu ja võitluslikkuse kaasamisest õpiprotsessis.
Mängulisus ja julgus on innovatsiooni alustalad. Võib-olla oli asi harjumatuses, kuid pea kõikides loengutes lektorite poolt püstitatud küsimused said piinlikult vähe vastuseid. Olgu see julgus trollis vanemale naisele istet pakkuda, julgus ka loengus (“issand, nii palju inimesi, mida nad küll minust mõtlevad!”) oma arvamust avaldada, julgus olla sina ise või julgus oma tööandjale esitada väga kõrge väljanaermistõenäosusega ennenägematu probleemilahendus on kõik sama ühetaolise ning kahtlemata tähtsa omaduse väljendused. Infotehnoloogiamaastikul, kus häbelikkust ja tagasihoidlikkust võib tihti kohata, peab julgust kasvatama! Linnar Viiki loeng innovatsioonist [4] oli täpselt vastupidine sellele, mida lootsin antud pealkirjaga loengus näha. Kuivalt ja igavalt ära seletatud innovatsiooni olemus ja innovatsiooniprotsessi graafik pole see, mis paneb tudengit seda mõistma või innovaatilist mõtlemist proovima, veel vähem juhtima. Me vajame raame, algoritme, et protsesse lihtsustada, et neid vajadusel efektiivselt esile kutsuda, kuid innovatsiooni üdi peitub just vastupidises - mängulisuses, julguses, kaoses. Siinkohal avaldan austust inimeste grupile, kes mõtles välja ja viis ellu idee EKA ja EIK ühisest jõulupeost.
Haridusasutuse ülesanne on motiveerida õpilasi omandama teadmisi, luua neile selleks toetav õpikeskkond ning end pidevalt ümbritseva dünaamilise maailmaga kohandada. Ta mängib rolli õpilase eetiliste ning moraalsete tõekspidamiste, eneseväljenduse ja julguse väljakujunemisel. Nähku kool selleks kuitahes palju vaeva, jääb lõppotsus siiski õpilasele. Täiuslik õppekava, ideaalsed lektorid ning ülimalt motiveeritud õppeasutus ei ole ilma õpilasepoolse panuseta väärt miskit. Loengud nähtud, koolipoolne panus kõrvade vahele talletatud, hakkan end utsitama, motivatsioonilätet iseenda seest otsima ning tulele puhuma, et järgnevad kolm aastat mööduksid töö ja rõõmu vaimus edukalt ning meeldejäävalt!
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [5]
Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. [5]
Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [6]
Järelarvestus on RE kohal õppivale tudengile tasuta [7]. REV kohal õppivale üliõpilasele maksab kordussooritus 20 eurot [8]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isikul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Vormikohase taotluse ning lisainfo saamiseks tuleb pöörduda õppekonsultandi poole. [9]
Alates 2013/14 õppeaastast ei arvestata VÕTA kaudu saadud EAPd õppekava semestripõhises täies mahus täitmise puhul, kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmisel. [10]
Viited
1. Vau, I., Rokk, I., Varendi, M. (28.08.2013) Õppekorraldus ja sisekord [1]
2. Ernits, M. (05.09.2013) Õppimine ja motivatsioon [2]
3. Randel, T. (19.09.2013) IT-profid küberpättide vastu! [3]
4. Viik, L. (12.09.2013) Innovatsiooni olemus ja juhtimine [4]
5. IT Kolledž (23.01.14) punkt 5.4.4. [5]
6. IT Kolledž (23.01.14) punkt 5.2.8. [6]
7. IT Kolledž (23.01.14) punkt 5.2.7. [7]
8. IT Kolledž (23.01.14) punkt 5. [8]
9. IT Kolledž (23.01.14) II Taotlus, punkt 1. [9]
10. IT Kolledž (23.01.14) küsimus 6. [10]
