User:Mvee: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Mvee (talk | contribs)
No edit summary
Mvee (talk | contribs)
 
(24 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 5: Line 5:


==Essee==
==Essee==
Siia tuleb essee<br>
Õpingukorraldus ja erialatutvustuse nimelise kursuse aineprogramm <ref name="Aineprogramm">[https://itcollege.ois.ee/round/view?round_id=3678 Õpingukorraldus ja erialatutvustus aineprogramm (Kalle Tammemäe)  ]</ref> räägib, et „''kursuse esimeseks eesmärgiks on üliõpilaste kurssiviimine IT Kolledži akadeemilise struktuuriga, õppekavadega, õppesuundadega, hindamis-süsteemiga, õppimisvõimalustega teistes kõrgkoolides ja õppematerjali kasutamisega. Kursuse põhirõhk on kohtumistel esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ja -sektoritest, avardamaks maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevaset tööst.''“<ref name="Aineprogramm" /> Eks minugi ootused kursusele on sellest tulenevad: loodan näha IT-sektoris kogenud professionaalide nägemusi valdkonnast ja kuulda nende soovitusi tulevikuks.<br>  
<ref name="1loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Esimene loeng aines I020: Õppekorraldus ja sisekord (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)  ]</ref><br>
<br> Kursuse esimene loeng <ref name="1loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Esimene loeng aines I020: Õppekorraldus ja sisekord (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)  ]</ref> toimus juba eelnädalal ning lektoriteks olid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Õppeosakonna juhatajana tutvustas Inga Vau IT Kolledžit ja siinset õppekorraldust ning siin kehtivaid juhendeid ja eeskirjasid. Minule oli tema jutt väga õpetlik, ja kasulik: sain teada, millistest allikatest täiendavat informatsiooni leida võib. Osa tema jutust oli minule, kui juba kogenud tudengile (olen Tallinna Tehnika Ülikoolis ühe kraadi juba omandanud) kordamine Kuid mul on sellegipoolest väga hea meel, et sain tema juttu kuulata. Nimelt olin viimati tudeng enne kõrgharidusreformi ja ei olnud reformist tulnud muudatustega väga põhjalikult kursis ning võib-olla oleksin ilma kuuldud informatsioonita vanadest harjumustest mitte just kõige optimaalsema käitumisviisi valinud. Kõlama jäi veel mõte individuaalsest õppekavast, mis mulle väga huvi pakkus, sest olen osad ained juba eelnevalt läbinud ning seetõttu oleks mul mõistlik need asendada kõrgema kususe erialaste ainetega. Samuti meeldis mulle õppeosakonna juhataja nägemus sellest, et arvamused peaksid olema argumenteeritud ja see, et mõtlemine on tervitatav ning, et kehtib põhimõte „kus viga näed laita, seal tule ja aita“. Lisaks meenub mulle Margus Ernitsa sõbralik toon ja hästi ladus esitlusviis. Seega esimese loengu põhjal jäi IT Kolledž-ist mulje, et siin õppimine saab olema huvitav protsess ning selle kooli töötajad on huvitatud asjade paremini tegemisest ning on selle nimel valmis ka pingutama! Minu meelest on selline suhtumine väga tervitatav ja just sellises keskkonnas soovingi õppida! Tagantjärele pean kahjuks nentima, et see on kahjuks (vähemalt osaliselt) ainult teoorias nii: nimelt kui soovisin enda arust päris tugevate argumentidega selgitada, miks soovin deklareerida tüüpõppekavaväliseid aineid, keelduti minuga argumenteerimast ja lihtsalt öeldi, et VÕTA-ga ainete sooritamine tekitabki probleeme ja parem olekski seda vältida. PUNKT! Õnneks on see seni ainus minu IT Kolledziga seonduv negatiivne kogemus.
<br>


<ref name="2loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Teine loeng aines I020: Õppimine ja motivatsioon (Margus Ernits)  ]</ref><br>
Kursuse teist loengut <ref name="2loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Teine loeng aines I020: Õppimine ja motivatsioon (Margus Ernits)  ]</ref> luges juba eelmisest korrast tuttav Margus Ernits. Alguses selgitas ta veel korra, kuidas antud kursus toimub ja millistel alustel arvestust on võimalik saada. Sellele järgnes suhteliselt pikk moraal sellest, mis on petturlus ja miks see halb on. Sain teada, et teistele vastuseid ette öeldes devalveerin ka enda diplomi väärtust. Olen lektoriga sada protsenti nõus, et õppimine on (nagu paljudki muud asjad) tahtmise/motivatsiooni küsimus. Kuna ma ise ei ole millegi pärast kunagi sellele mõelnud, siis oli mulle ka huvitav õppejõu motivatsiooni vaatenurk: see, et õppejõud ammutavad õpilaste kaasatöötamisest motivatsiooni, et informatsiooni paremini edasi anda, mis omakorda annab õpilastele energiat kaasa töötada ja nõnda tekibki suletud ring. Lisaks arvan, et motivatsiooni kõrgel hoidmiseks tuleb ainega koguaeg „kaasas käia“(mitte maha jääda) ja selleks tuleb kindlasti ka koolivälisel ajal vaeva näha ning kõige parem on kui saab omandatud teooriat katsetades kohe ka praktikas rakendada. Paraku tuleb tudengil reaalses elus tihtilugu oma tegevusi optimeerida ning seetõttu mõned „vähem prioriteetsed“ ained lihtsama vaevaga ühele poole saada, sest muidu võib juhtuda, et prioriteetsetele ainetele (ja ilmselt ka muudele „prioriteetsetele“ tegevustele) ei jää piisavalt aega. Aga loomulikult seab kõrgharidus omad standardid ning seetõttu peab kõrgharitud kodanik omama laia silmaringi ning loomulikult tuleb osata ka oma aega planeerida ja vastavalt ka oma prioriteete sättida- nii et see oli minu poolt pigem pisike ääremärkus kui etteheide. Olen oma konspektides tärniga üles märkinud teemad, mida peaksin kodus uurima ja üks nendest on „Mind mapping“, mida lektor oma jutus mainis. Hiljem otsisin internetist vastavat materjali ning tänaseks üritan kodus asju korrates just seda tehnikat kasutada, eks minu esimese semestri tulemused annavad selle tehnika toimimisest hiljem tagasisidet aga hetkel olen küll väga tänulik, et sellist asja loengus mainiti. Selline info oleks ainuüksi silmaringi laiendamisekski väga kasulik. Loengu lõpus sai sõna TTÜ IT-klubi „Lapikud“ esindaja ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Kahjuks ei ole mul ajapuuduse tõttu võimalik sellel aastal nendega ühineda, aga võimalusel kaalun seda varianti kindlasti järgmisel aastal!


<ref name="3loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Kolmas loeng aines I020: Robootika ja häkkimine (Margus Ernits)  ]</ref><br>
<br>Üks väga põnev klubi on kahtlemata IT Kolledži robootikute klubi, millest rääkis ka meie kolmas loeng<ref name="3loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Kolmas loeng aines I020: Robootika ja häkkimine (Margus Ernits)  ]</ref>. Robootikaklubi on minu ToDo-listis juba varemalt sees, kuid selle loengu lõpuks olin valmis lausa kohe klubiga liituma (kahjuks siiski minu tänased kohustused seda ei võimalda :(). Mulle meeldib väga kui ma näen kuidas oma käega ehitatud asjad arenevad, pluss  robootikaklubis saab ju koolis omandatud teooriat ka praktikas rakendada, mis oleks ka õpingutel abiks. Loomulikult tekitab selline põnev asi sõltuvust ja ennast tundes, tean, et klubiga liitudes veniksid minu sealsed päevad väga pikaks. Kuna ITK klubi on läbi aegade ROBOTEX-il palju kõrgeid kohti noppinud, siis tähendab see minu jaoks seda, et seal soodustatakse õppimist ja katsetamist/eksperimenteerimist ning et sealsed mentorid või juhendajad“ on tipptasemel. Samuti tundus väga huvitav jutt ühisprojektidest kunstiakadeemia ja LUG-iga (Linux usergroup). Kindlasti on robootikult tänu praktika ja teooria ühise nimetaja tundmisele tulevikus ka tööturul rohkem võimalusi- ka see on põhjus, miks võiks nendega liituda.<br>


<ref name="4loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Neljasloeng aines I020: Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast (Janika Liiv)  ]</ref><br>
<br>Neljandas loengus <ref name="4loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Neljas loeng aines I020: Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast (Janika Liiv)  ]</ref> tegid välisesinejad oma debüüdi. Meile tuli rääkima Janika Liiv, kes on ühe kümme aastat vana start-up’i (toggl) arendaja. Janika rääkis auditooriumile, millene õpilane ta keskkoolis oli ja miks ta otsustas just IT-d õppida. Ka tema jutust võis välja lugeda, et robootikaklubi on üks väärt ettevõtmine, mida ei tohiks oma ToDo-listist kindlasti maha tõmmata. Ta tõi robootikute kohta välja veel ühe olulise aspekti: nimelt tegemist on ühe väga toetav rühma või kogukonnaga, kes on alati (loe: välja arvatud ROBOTX-i ajal) väga abivalmid. Janika kirjeldas, kuidas grupi liikmed üksteist aitasid ning see mõjus kuidagi inspireerivalt. Üldse tundub, et IT Kolledž soodustab ja soovitab rühmatööd tegema. Oma eelmise ülikooli ajast ma seda ei mäleta- loomulikult võib olla asi erialaspetsiifiline (enne õppisin energeetikat) või siis ongi põhimõtted ajas muutunud. Janika jutust sain teada, et programm peab olema kompakte, seda ei tohi saada „valesti“ kasutada ning et keegi ei taha manuale lugeda. See kõik tundub iseenesest mõistatav, aga arvan, et need põhimõtted tuleks igakord enne koodimist endamisi lihtsalt üle korrata, nii ei unusta lihtsaid põhimõtteid ära ja tõenäosus, et programm tuleb kompaktne on suurem. Veel jäi mulle kõlama lause, mis ütles, et arendajate töö on loov töö ja see mulle, kui tulevasele arendajale, meeldis. Lisaks tutvustas Janika erinevaid kogukondi (RubyEST, Ruby, github) ja projekte (garage48). Minule jäi olulisena kõlama, et kogukonnad ja projektid annavad lisaks kogemusele ja sealt saadavatele teadmistele ka kontkate ja kontktid on elus väga olulised. Sellest loengust jääb mulle meelde julgustus: „ega kõike ei saagi kohe osata, tuleb hakata proovima ja küll hakkama saab- lihtsalt hirmu ei tohi tunda“. Selline põhimõte on mulle väga südamelähedane ja mul on hea meel, et see ka IT arenduses rakendust leiab. Samuti mainis lektor, et kolme-nelja aastaga on võimalik täitsa tasemel arendajaks saada ja ka seda, et programeerijana oled pidevalt „sunnitud“ edasi õppima. Rakendused ja arendusvahendid arenevad pidevalt ja näitke kümme aastat vana IT on juba „kiviaeg“. Ka see mulle sobib, sest õppimine hoiab mõistuse „teravana“. Arenduses pidi veel olema ühe probleemi lahendamiseks palju erinevaid võimalusi. Lisaks sellele on erinevaid programeerimiskeeli, mida võiks õppida- mugavustsooni ei tohi jääda sest nii võib areng hoopis negatiivseks osutuda. Arendajate töö raskusest räägiti samuti. Tema isiklikult arvab, et enda tööd tuleb osata hinnata, muidu on depressioon kerge tulema. Tihti küsivad arendajad endilt, mis on minu elutöö tulemus? Tihti võib juhtuda, et nende elutööd enam ei eksisteeri, sest see on juba üle kirjutatud või siis on töö, mingi suurema programmi märkamatu osa. Inimene, kellel on kõrge saavutusvajadus võib sellest stressi sattuda ja sellega tuleb arvestada. Mul on hea meel, et asjade negatiivseid külgi ka tutvustatakse. Nii saan nendeks valmis olla ja nendega arvestada. Antud loengust tulin ära veendumusega, et valides IT Kolledži arenduse õppekava olen teinud enda jaoks õige otsuse ja see tunne oli väga positiivne.<br><br>


Viiendas loengus <ref name="5loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Viies loeng aines I020: IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele  (Carolyn Fischer)  ]</ref> tuli meile rääkima Eesti IT lipulaeva „Skype“ esindaja Carolyn Fischer. Tundus, et Carolyn ei tundnud ennast nii suure auditooriumi ees väga mugavalt või ta vähemalt ei kaifinud seda olukorda ja seetõttu läks tema esinemine minust kahjuks natuke mööda. Nagu ka eelmine esineja, rääkis Carolyn, miks IT ja miks ITK. Samuti rääkis ta, et oli teise kursuse kõrvalt tööle läinud (mis tundub mulle juba standardina ), kuid esimesks prioriteediks oli ikkagi jätnud kooli. Uue mõttena tõi esineja välja enda Skypesse kandideerimise. Ta rääkis, kuidas tööandja otsib tegelikult pühendumist ja kuidas ta oli teinud suure eeltöö enne kui tööintervijuule läks ning kuidas see tööandjale mõjunud oli- hea nipp, mida kõrva taha panna. Samuti soovitas ta valida tööandjaid, kes soodustavad arengut ning võimaldavad reisida ja erinevaid erialaseid seminare külastada- see võimalus tundub mulle huvitav ja arendav ning seetõttu uurin selle võimaluse kohta kindlasti oma järgmisel töövestlusel.<br>
<br>
Loengusari jätkus testimise teemadel ja järgmise loengu <ref name="6loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Kuues loeng aines I020: Testimine ja tarkvara kvaliteet  (Kristjan Karmo)  ]</ref> lektoriks oli ASA Quality Services esindaja Kristjan Karmo. Ta alustas oma ettekannet küsimusega: „kes tahavad testijaks saada?“. Saalis tõusis ainult mõni üksik käsi. Seejärel rääkiski lektor, et testimine on põhjendamatult ebapopulaarne ametikoht/tegevus. On müüdid, et testimine on igav, lihtne ja mõeldud pigem algajatele või kehvadele arendajatele. Eriti kriipis minu kõrva lause, et osad arendajad ei testi oma tooteid praktiliselt üldse. Isiklikult on see mulle arusaamatu, kuidas keegi julgeb välja lasta toote, mida ta isegi testinud ei ole. Kui keegib ostab IT arendust, siis ta ostab ju funktsionaalsust ja ta tahab, et see funktsionaalsus oleks tagatud igas mõislikus olukorras. Aga testimine võtab aega ja arendajate aeg on kallis, seega pannakse praktikas testijateks inimesed, kelle aeg nii kallis ei ole. Arvan, et siit ka põhjus, miks paljud testijaks saada ei taha: see on madala prestiižiga ja justkui abitöö. Samas tõi lektor välja, et kuulsamad ja kallimad vead, mis oleks võinud testimise käigus välja tulla, kuid mis läksid lõpuks väga kalliks maksma. Kuigi  tegemist oli väga äärmuslike näidetega, on tema jutu iva vägagi mõistetav. Antud loenguga seoses meenub mulle ütlus: „kogu elektroonika tuleb samadest tehastest, lihtsalt kvaliteedikontroll on erinevatel kaubamärkidel erinev- ja just see ongi see, mille eest kliendid on valmis rohkem maksma“. Arvan, et kvaliteedikontroll kuskil Hiina vabrikutes ja testimine IT-s on mõneti sarnased. Carolyingi rääkis viiendas loengus <ref name="5loeng" />, et Indias ja Hiinas on odav arendus aga kehv kvaliteet. Kui IT arendus kunagi peaks ülejäänud majandusega sama rada minema, mis oleks makromajanduslikult täiesti mõisetatav (kõik tahavad ju asju odavamalt saada) ja see odavama tööjõu kätte suunatakse, siis saavad head testijad tellijate esindajateks ning testimise ametikoha prestiiž võib muutuda. Pärast antud loengut olen arvamusel, et testimine on hetkel ebapopulaarne, kuid perspektiivikas ja väga vajalik valdkond. Loengu lõpus, küsis lektor uuesti, kas tahaksime testijaks saada ja mina kätt ei tõstnud. Põhjus oli selles, et kui ma tahaksin testijaks saada, siis tahan saada heaks testijaks, kuid hea testija peab olema kõigepealt hea arendaja ja see etapp on mul veel läbimata!<br><br>
Kuigi olen paljude Andrus Septeri välja toodud mõtetega juba varem kursis, jättis seni kõige ladusama ja meeldejäävama mulje just tema loeng <ref name="7loeng">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Seitsmes loeng aines I020: IT tööturust (Andres Septer)  ]</ref>. Ilmselt tulenes see sellest, et tema esitlusviis oli nauditav ja mõnusalt huumoriga läbi pikitud ning, mis kõige olulisem, tundus, et ta ise nautis seda! Siit panin endale kõrva taha mõtte, et võib-olla isegi olulisem sellest, mida rääkida, on kuidas rääkida ja et kuulajad kunagi minu esinemist sama moodi naudiksid, pean ka ise enda esinemist nautima. Jäi mulje, et Andrus on tööturul jõudnud väga palju erinevaid ametikohti testida. Ta tutvustas töötingimusi (sh plussid ja miinused) erinevates ettevõttetüüpides ja soovitas igaühel meist oma profiil valmis mõelda. Ta püstitas küsimuse, kas ma tahan teada kõigest midagi või „mitte millestki“ kõike. Isiklikult arvan, et mõlemal profiilil on omad eelised ja puudused ja see mõte vajab minu jaoks veel sünteesimist.- tänan teda selle mõtte eest! Tema ettekande ladusus tulenes minu jaoks sellest, et see oli ülesse ehitatud lihtsatele ja selgetele eeldustele. Näiteks on ju loogiline, et ettevõtted on loodud kasumit teenima ja sellest saab järeldada, et tööjõukuludeks jääb kindel hulk resursse. Samuti on loogiline, et igaüks tahab ise oma resursse jagada- töötaja saab kõige rohkem valida, kuhu ta oma ressursid paigutab kui ta saab oma tasu kätte võimalikult likviidsetes vahendites (ehk rahas palgana- mitte erinevate soodustustena).<br><br>
Antud kursuse viimane loeng <ref name="8loeng">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#Loengud Kaheksas loeng aines I020: Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus  (Elar Lang)  ]</ref> reklaamiti välja kui segadust tekitav- ootan seda põnevusega. Me ei tea, kas lektorid olid omavahel kokku leppinud, et räägivad samadest asjadest, aga ka selle loengu lektroil Elar Lang-il (Clarified Security OÜ-st) olid meile eelkõnelejatega suhteliselt sarnased soovitused: põhjalikkus, suhtumine, ajaplaneerimine, kontaktid, ülikool annab laia pildi ja matemaatika mõtlemissuuna- kõik see on tugevaks vundamendiks heaks spetsialistiks saamisel. Kõlama jäi vanasõna, mis julgustas õpilasi küsima ja selle põhimõttega olen nõus, kui ei küsis, ei saagi teada! Loengu teine pool rääkis veebirakenduste ja paroolide turvalisusest. Üldiselt oli ka see jutt varasemast tuttav, kuid uute ja huvitavate detailidega värvitud ja seega ei kahetse, et seda juttu kuulamas käisin.  <br><br>
Kõigi välisesinejate ettekannetest kumas läbi, et IT on valdkond, mis on pidevas liikumises. See tähendab, et ajaga kaasas käia, tuleb pidevalt juurde õppida ja ennast arendada. Samas ei ole IT-d võimalik „raamatust õppida“, vaid seda saab omandada praktiseerides ja ilmselt just seetõttu olidki enamus lektoreid ülikooli ajal juba teisel või hiljemalt kolmandal kursusel tööturule sisenenud. Samuti mainiti korduvalt kontaktide või gruppide olulisust nii koolitöö lihtsustamisel kui ka hilisemas profesionaalses karjääris. Proovin lektorite antud juhiseid kontakte luues  ja pidevalt arenedes jälgida. Kuna ma ise ei oska tõmmata piiri arenduse, analüüsi ja administreerimise õppekavade vahel ja sellest tulenevalt ei oska ka otsustada, mis eriala, millise profiiliga inimesele sobiks, siis lootsin, et käesolev kursus viib mind ka nimetatud detailidega kurssi, kuid tundub, et see jääb mulle ikkagi iseseisvaks tööks. Ülejäänu osas vastas kursus minu ootustele ja aineprogrammis<ref name="Aineprogramm" /> välja reklaamitule.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==

Latest revision as of 09:05, 16 October 2014

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mario Vee
Kood: 10142097

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse nimelise kursuse aineprogramm [1] räägib, et „kursuse esimeseks eesmärgiks on üliõpilaste kurssiviimine IT Kolledži akadeemilise struktuuriga, õppekavadega, õppesuundadega, hindamis-süsteemiga, õppimisvõimalustega teistes kõrgkoolides ja õppematerjali kasutamisega. Kursuse põhirõhk on kohtumistel esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ja -sektoritest, avardamaks maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevaset tööst.[1] Eks minugi ootused kursusele on sellest tulenevad: loodan näha IT-sektoris kogenud professionaalide nägemusi valdkonnast ja kuulda nende soovitusi tulevikuks.

Kursuse esimene loeng [2] toimus juba eelnädalal ning lektoriteks olid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Õppeosakonna juhatajana tutvustas Inga Vau IT Kolledžit ja siinset õppekorraldust ning siin kehtivaid juhendeid ja eeskirjasid. Minule oli tema jutt väga õpetlik, ja kasulik: sain teada, millistest allikatest täiendavat informatsiooni leida võib. Osa tema jutust oli minule, kui juba kogenud tudengile (olen Tallinna Tehnika Ülikoolis ühe kraadi juba omandanud) kordamine Kuid mul on sellegipoolest väga hea meel, et sain tema juttu kuulata. Nimelt olin viimati tudeng enne kõrgharidusreformi ja ei olnud reformist tulnud muudatustega väga põhjalikult kursis ning võib-olla oleksin ilma kuuldud informatsioonita vanadest harjumustest mitte just kõige optimaalsema käitumisviisi valinud. Kõlama jäi veel mõte individuaalsest õppekavast, mis mulle väga huvi pakkus, sest olen osad ained juba eelnevalt läbinud ning seetõttu oleks mul mõistlik need asendada kõrgema kususe erialaste ainetega. Samuti meeldis mulle õppeosakonna juhataja nägemus sellest, et arvamused peaksid olema argumenteeritud ja see, et mõtlemine on tervitatav ning, et kehtib põhimõte „kus viga näed laita, seal tule ja aita“. Lisaks meenub mulle Margus Ernitsa sõbralik toon ja hästi ladus esitlusviis. Seega esimese loengu põhjal jäi IT Kolledž-ist mulje, et siin õppimine saab olema huvitav protsess ning selle kooli töötajad on huvitatud asjade paremini tegemisest ning on selle nimel valmis ka pingutama! Minu meelest on selline suhtumine väga tervitatav ja just sellises keskkonnas soovingi õppida! Tagantjärele pean kahjuks nentima, et see on kahjuks (vähemalt osaliselt) ainult teoorias nii: nimelt kui soovisin enda arust päris tugevate argumentidega selgitada, miks soovin deklareerida tüüpõppekavaväliseid aineid, keelduti minuga argumenteerimast ja lihtsalt öeldi, et VÕTA-ga ainete sooritamine tekitabki probleeme ja parem olekski seda vältida. PUNKT! Õnneks on see seni ainus minu IT Kolledziga seonduv negatiivne kogemus.

Kursuse teist loengut [3] luges juba eelmisest korrast tuttav Margus Ernits. Alguses selgitas ta veel korra, kuidas antud kursus toimub ja millistel alustel arvestust on võimalik saada. Sellele järgnes suhteliselt pikk moraal sellest, mis on petturlus ja miks see halb on. Sain teada, et teistele vastuseid ette öeldes devalveerin ka enda diplomi väärtust. Olen lektoriga sada protsenti nõus, et õppimine on (nagu paljudki muud asjad) tahtmise/motivatsiooni küsimus. Kuna ma ise ei ole millegi pärast kunagi sellele mõelnud, siis oli mulle ka huvitav õppejõu motivatsiooni vaatenurk: see, et õppejõud ammutavad õpilaste kaasatöötamisest motivatsiooni, et informatsiooni paremini edasi anda, mis omakorda annab õpilastele energiat kaasa töötada ja nõnda tekibki suletud ring. Lisaks arvan, et motivatsiooni kõrgel hoidmiseks tuleb ainega koguaeg „kaasas käia“(mitte maha jääda) ja selleks tuleb kindlasti ka koolivälisel ajal vaeva näha ning kõige parem on kui saab omandatud teooriat katsetades kohe ka praktikas rakendada. Paraku tuleb tudengil reaalses elus tihtilugu oma tegevusi optimeerida ning seetõttu mõned „vähem prioriteetsed“ ained lihtsama vaevaga ühele poole saada, sest muidu võib juhtuda, et prioriteetsetele ainetele (ja ilmselt ka muudele „prioriteetsetele“ tegevustele) ei jää piisavalt aega. Aga loomulikult seab kõrgharidus omad standardid ning seetõttu peab kõrgharitud kodanik omama laia silmaringi ning loomulikult tuleb osata ka oma aega planeerida ja vastavalt ka oma prioriteete sättida- nii et see oli minu poolt pigem pisike ääremärkus kui etteheide. Olen oma konspektides tärniga üles märkinud teemad, mida peaksin kodus uurima ja üks nendest on „Mind mapping“, mida lektor oma jutus mainis. Hiljem otsisin internetist vastavat materjali ning tänaseks üritan kodus asju korrates just seda tehnikat kasutada, eks minu esimese semestri tulemused annavad selle tehnika toimimisest hiljem tagasisidet aga hetkel olen küll väga tänulik, et sellist asja loengus mainiti. Selline info oleks ainuüksi silmaringi laiendamisekski väga kasulik. Loengu lõpus sai sõna TTÜ IT-klubi „Lapikud“ esindaja ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Kahjuks ei ole mul ajapuuduse tõttu võimalik sellel aastal nendega ühineda, aga võimalusel kaalun seda varianti kindlasti järgmisel aastal!


Üks väga põnev klubi on kahtlemata IT Kolledži robootikute klubi, millest rääkis ka meie kolmas loeng[4]. Robootikaklubi on minu ToDo-listis juba varemalt sees, kuid selle loengu lõpuks olin valmis lausa kohe klubiga liituma (kahjuks siiski minu tänased kohustused seda ei võimalda :(). Mulle meeldib väga kui ma näen kuidas oma käega ehitatud asjad arenevad, pluss robootikaklubis saab ju koolis omandatud teooriat ka praktikas rakendada, mis oleks ka õpingutel abiks. Loomulikult tekitab selline põnev asi sõltuvust ja ennast tundes, tean, et klubiga liitudes veniksid minu sealsed päevad väga pikaks. Kuna ITK klubi on läbi aegade ROBOTEX-il palju kõrgeid kohti noppinud, siis tähendab see minu jaoks seda, et seal soodustatakse õppimist ja katsetamist/eksperimenteerimist ning et sealsed mentorid või juhendajad“ on tipptasemel. Samuti tundus väga huvitav jutt ühisprojektidest kunstiakadeemia ja LUG-iga (Linux usergroup). Kindlasti on robootikult tänu praktika ja teooria ühise nimetaja tundmisele tulevikus ka tööturul rohkem võimalusi- ka see on põhjus, miks võiks nendega liituda.


Neljandas loengus [5] tegid välisesinejad oma debüüdi. Meile tuli rääkima Janika Liiv, kes on ühe kümme aastat vana start-up’i (toggl) arendaja. Janika rääkis auditooriumile, millene õpilane ta keskkoolis oli ja miks ta otsustas just IT-d õppida. Ka tema jutust võis välja lugeda, et robootikaklubi on üks väärt ettevõtmine, mida ei tohiks oma ToDo-listist kindlasti maha tõmmata. Ta tõi robootikute kohta välja veel ühe olulise aspekti: nimelt tegemist on ühe väga toetav rühma või kogukonnaga, kes on alati (loe: välja arvatud ROBOTX-i ajal) väga abivalmid. Janika kirjeldas, kuidas grupi liikmed üksteist aitasid ning see mõjus kuidagi inspireerivalt. Üldse tundub, et IT Kolledž soodustab ja soovitab rühmatööd tegema. Oma eelmise ülikooli ajast ma seda ei mäleta- loomulikult võib olla asi erialaspetsiifiline (enne õppisin energeetikat) või siis ongi põhimõtted ajas muutunud. Janika jutust sain teada, et programm peab olema kompakte, seda ei tohi saada „valesti“ kasutada ning et keegi ei taha manuale lugeda. See kõik tundub iseenesest mõistatav, aga arvan, et need põhimõtted tuleks igakord enne koodimist endamisi lihtsalt üle korrata, nii ei unusta lihtsaid põhimõtteid ära ja tõenäosus, et programm tuleb kompaktne on suurem. Veel jäi mulle kõlama lause, mis ütles, et arendajate töö on loov töö ja see mulle, kui tulevasele arendajale, meeldis. Lisaks tutvustas Janika erinevaid kogukondi (RubyEST, Ruby, github) ja projekte (garage48). Minule jäi olulisena kõlama, et kogukonnad ja projektid annavad lisaks kogemusele ja sealt saadavatele teadmistele ka kontkate ja kontktid on elus väga olulised. Sellest loengust jääb mulle meelde julgustus: „ega kõike ei saagi kohe osata, tuleb hakata proovima ja küll hakkama saab- lihtsalt hirmu ei tohi tunda“. Selline põhimõte on mulle väga südamelähedane ja mul on hea meel, et see ka IT arenduses rakendust leiab. Samuti mainis lektor, et kolme-nelja aastaga on võimalik täitsa tasemel arendajaks saada ja ka seda, et programeerijana oled pidevalt „sunnitud“ edasi õppima. Rakendused ja arendusvahendid arenevad pidevalt ja näitke kümme aastat vana IT on juba „kiviaeg“. Ka see mulle sobib, sest õppimine hoiab mõistuse „teravana“. Arenduses pidi veel olema ühe probleemi lahendamiseks palju erinevaid võimalusi. Lisaks sellele on erinevaid programeerimiskeeli, mida võiks õppida- mugavustsooni ei tohi jääda sest nii võib areng hoopis negatiivseks osutuda. Arendajate töö raskusest räägiti samuti. Tema isiklikult arvab, et enda tööd tuleb osata hinnata, muidu on depressioon kerge tulema. Tihti küsivad arendajad endilt, mis on minu elutöö tulemus? Tihti võib juhtuda, et nende elutööd enam ei eksisteeri, sest see on juba üle kirjutatud või siis on töö, mingi suurema programmi märkamatu osa. Inimene, kellel on kõrge saavutusvajadus võib sellest stressi sattuda ja sellega tuleb arvestada. Mul on hea meel, et asjade negatiivseid külgi ka tutvustatakse. Nii saan nendeks valmis olla ja nendega arvestada. Antud loengust tulin ära veendumusega, et valides IT Kolledži arenduse õppekava olen teinud enda jaoks õige otsuse ja see tunne oli väga positiivne.

Viiendas loengus [6] tuli meile rääkima Eesti IT lipulaeva „Skype“ esindaja Carolyn Fischer. Tundus, et Carolyn ei tundnud ennast nii suure auditooriumi ees väga mugavalt või ta vähemalt ei kaifinud seda olukorda ja seetõttu läks tema esinemine minust kahjuks natuke mööda. Nagu ka eelmine esineja, rääkis Carolyn, miks IT ja miks ITK. Samuti rääkis ta, et oli teise kursuse kõrvalt tööle läinud (mis tundub mulle juba standardina ), kuid esimesks prioriteediks oli ikkagi jätnud kooli. Uue mõttena tõi esineja välja enda Skypesse kandideerimise. Ta rääkis, kuidas tööandja otsib tegelikult pühendumist ja kuidas ta oli teinud suure eeltöö enne kui tööintervijuule läks ning kuidas see tööandjale mõjunud oli- hea nipp, mida kõrva taha panna. Samuti soovitas ta valida tööandjaid, kes soodustavad arengut ning võimaldavad reisida ja erinevaid erialaseid seminare külastada- see võimalus tundub mulle huvitav ja arendav ning seetõttu uurin selle võimaluse kohta kindlasti oma järgmisel töövestlusel.

Loengusari jätkus testimise teemadel ja järgmise loengu [7] lektoriks oli ASA Quality Services esindaja Kristjan Karmo. Ta alustas oma ettekannet küsimusega: „kes tahavad testijaks saada?“. Saalis tõusis ainult mõni üksik käsi. Seejärel rääkiski lektor, et testimine on põhjendamatult ebapopulaarne ametikoht/tegevus. On müüdid, et testimine on igav, lihtne ja mõeldud pigem algajatele või kehvadele arendajatele. Eriti kriipis minu kõrva lause, et osad arendajad ei testi oma tooteid praktiliselt üldse. Isiklikult on see mulle arusaamatu, kuidas keegi julgeb välja lasta toote, mida ta isegi testinud ei ole. Kui keegib ostab IT arendust, siis ta ostab ju funktsionaalsust ja ta tahab, et see funktsionaalsus oleks tagatud igas mõislikus olukorras. Aga testimine võtab aega ja arendajate aeg on kallis, seega pannakse praktikas testijateks inimesed, kelle aeg nii kallis ei ole. Arvan, et siit ka põhjus, miks paljud testijaks saada ei taha: see on madala prestiižiga ja justkui abitöö. Samas tõi lektor välja, et kuulsamad ja kallimad vead, mis oleks võinud testimise käigus välja tulla, kuid mis läksid lõpuks väga kalliks maksma. Kuigi tegemist oli väga äärmuslike näidetega, on tema jutu iva vägagi mõistetav. Antud loenguga seoses meenub mulle ütlus: „kogu elektroonika tuleb samadest tehastest, lihtsalt kvaliteedikontroll on erinevatel kaubamärkidel erinev- ja just see ongi see, mille eest kliendid on valmis rohkem maksma“. Arvan, et kvaliteedikontroll kuskil Hiina vabrikutes ja testimine IT-s on mõneti sarnased. Carolyingi rääkis viiendas loengus [6], et Indias ja Hiinas on odav arendus aga kehv kvaliteet. Kui IT arendus kunagi peaks ülejäänud majandusega sama rada minema, mis oleks makromajanduslikult täiesti mõisetatav (kõik tahavad ju asju odavamalt saada) ja see odavama tööjõu kätte suunatakse, siis saavad head testijad tellijate esindajateks ning testimise ametikoha prestiiž võib muutuda. Pärast antud loengut olen arvamusel, et testimine on hetkel ebapopulaarne, kuid perspektiivikas ja väga vajalik valdkond. Loengu lõpus, küsis lektor uuesti, kas tahaksime testijaks saada ja mina kätt ei tõstnud. Põhjus oli selles, et kui ma tahaksin testijaks saada, siis tahan saada heaks testijaks, kuid hea testija peab olema kõigepealt hea arendaja ja see etapp on mul veel läbimata!


Kuigi olen paljude Andrus Septeri välja toodud mõtetega juba varem kursis, jättis seni kõige ladusama ja meeldejäävama mulje just tema loeng [8]. Ilmselt tulenes see sellest, et tema esitlusviis oli nauditav ja mõnusalt huumoriga läbi pikitud ning, mis kõige olulisem, tundus, et ta ise nautis seda! Siit panin endale kõrva taha mõtte, et võib-olla isegi olulisem sellest, mida rääkida, on kuidas rääkida ja et kuulajad kunagi minu esinemist sama moodi naudiksid, pean ka ise enda esinemist nautima. Jäi mulje, et Andrus on tööturul jõudnud väga palju erinevaid ametikohti testida. Ta tutvustas töötingimusi (sh plussid ja miinused) erinevates ettevõttetüüpides ja soovitas igaühel meist oma profiil valmis mõelda. Ta püstitas küsimuse, kas ma tahan teada kõigest midagi või „mitte millestki“ kõike. Isiklikult arvan, et mõlemal profiilil on omad eelised ja puudused ja see mõte vajab minu jaoks veel sünteesimist.- tänan teda selle mõtte eest! Tema ettekande ladusus tulenes minu jaoks sellest, et see oli ülesse ehitatud lihtsatele ja selgetele eeldustele. Näiteks on ju loogiline, et ettevõtted on loodud kasumit teenima ja sellest saab järeldada, et tööjõukuludeks jääb kindel hulk resursse. Samuti on loogiline, et igaüks tahab ise oma resursse jagada- töötaja saab kõige rohkem valida, kuhu ta oma ressursid paigutab kui ta saab oma tasu kätte võimalikult likviidsetes vahendites (ehk rahas palgana- mitte erinevate soodustustena).

Antud kursuse viimane loeng [9] reklaamiti välja kui segadust tekitav- ootan seda põnevusega. Me ei tea, kas lektorid olid omavahel kokku leppinud, et räägivad samadest asjadest, aga ka selle loengu lektroil Elar Lang-il (Clarified Security OÜ-st) olid meile eelkõnelejatega suhteliselt sarnased soovitused: põhjalikkus, suhtumine, ajaplaneerimine, kontaktid, ülikool annab laia pildi ja matemaatika mõtlemissuuna- kõik see on tugevaks vundamendiks heaks spetsialistiks saamisel. Kõlama jäi vanasõna, mis julgustas õpilasi küsima ja selle põhimõttega olen nõus, kui ei küsis, ei saagi teada! Loengu teine pool rääkis veebirakenduste ja paroolide turvalisusest. Üldiselt oli ka see jutt varasemast tuttav, kuid uute ja huvitavate detailidega värvitud ja seega ei kahetse, et seda juttu kuulamas käisin.


Kõigi välisesinejate ettekannetest kumas läbi, et IT on valdkond, mis on pidevas liikumises. See tähendab, et ajaga kaasas käia, tuleb pidevalt juurde õppida ja ennast arendada. Samas ei ole IT-d võimalik „raamatust õppida“, vaid seda saab omandada praktiseerides ja ilmselt just seetõttu olidki enamus lektoreid ülikooli ajal juba teisel või hiljemalt kolmandal kursusel tööturule sisenenud. Samuti mainiti korduvalt kontaktide või gruppide olulisust nii koolitöö lihtsustamisel kui ka hilisemas profesionaalses karjääris. Proovin lektorite antud juhiseid kontakte luues ja pidevalt arenedes jälgida. Kuna ma ise ei oska tõmmata piiri arenduse, analüüsi ja administreerimise õppekavade vahel ja sellest tulenevalt ei oska ka otsustada, mis eriala, millise profiiliga inimesele sobiks, siis lootsin, et käesolev kursus viib mind ka nimetatud detailidega kurssi, kuid tundub, et see jääb mulle ikkagi iseseisvaks tööks. Ülejäänu osas vastas kursus minu ootustele ja aineprogrammis[1] välja reklaamitule.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

'Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. [10] järgi: Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust [11]


Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda [11]


Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
Registreerumise saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.[11]

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva(vastavalt õppekorralduse eeskirja [10] punktile 5.28).
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (vastavalt õppekorralduse eeskirja [10] punktile 5.4.4).


Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! [11]


Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (vastavalt õppekorralduse eeskirja [10] punktile 5.2.7).
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [12]

Küsimus 4


Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?
VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saad taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga. Juhiseid taotlemiseks:[11]
• Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).
• Vali sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“ (viimane tähendab, et ülekannet taotletakse rohkem kui ühte liiki õppimise arvelt, näiteks kõrgkooliõpingud + töökogemus). Ülekande liigi alt „Lisa komplekt“ – komplekt on üks taotletav tervik (näiteks IT Kolledži ühe õppeaine arvestamiseks on loodud vastavused mitme teises koolis õpitud õppeainega). Ühe ülekande liigi alla saad moodustada mitmeid erinevaid komplekte.
• Kui tegemist on vabaainega, ka täienduskoolituse arvestamisega vabaaineks (näiteks tuutorite koolitus), sisesta see „Aine ülekanne“ alt. „Täienduskoolituse ülekanne“ alt saad taotlust täita juhul, kui läbitud koolitusele vastab õppekavast mõni aine (ehk tegemist pole vabaainega).
• Iseseisvalt õpitu palun sisesta „Töökogemuse ülekanne“ alt.
• Vajalikud lisadokumendid (varasemate õpingute arvestamise taotlemisel eelmise õppeasutuse lõpudokumendid või väljavõte õppesooritustest, aineprogrammid/-kirjeldused läbitud õpingute kohta, täienduskoolituse arvestamise taotlemisel täienduskoolituse tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.
• Mahukamad dokumendid võid esitada lingituna „Lisa veebileht“ alt (näiteks link aineprogrammidele eelmise kooli veebilehel). Sel juhul on soovitav lisada lingi kohta kommentaar (seda on võimalik teha, kui valitud ülekande liigi alt oled komplekti lisanud).
• „VÕTA maksumus“ all näed summat, mille tasumiseks saad ÕIS-i kaudu elektroonse arve peale taotluse kinnitamist. • Taotlust täites on võimalik infot salvestada. Enne taotluse kinnitamist palun veendu, et oled selle korrektselt täitnud (oled lisanud vajalikud dokumendid), sest sellisel kujul jõuab dokument VÕTA komisjonini!
• VÕTA komisjoni otsus(ed) lisatakse Sinu taotlusele enne semestri punase joone päeva (iga komplekti kohta ilmub eraldi otsus). Positiivsed tulemused kantakse ÕIS-i õppesooritustena semestri jooksul.



Millised on tähtajad?
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. [11]


Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [12]


Siit tuletan: selleks,et pääseda õppekulude osalisest hüvitamisest, tuleb aastaga koguda 2x27=54EAP-d.

Ülesande hero kogus 28+26=54EAP-d.

Seega talle arvet ei esitata

Viited