Category:Erialatutvustus2014(Päevaõpe): Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Aelken (talk | contribs)
No edit summary
Aelken (talk | contribs)
No edit summary
 
(5 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse kõigepealt lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.


Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe teise aine õppejõu poolt tõdetud faktile, et IT maailm on väga kirju.
Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.


Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena IT Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks teine õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, sisenes saali ning seejärel alustas oma improviseeritud loengut. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime.
Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.
Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.


Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud.  
Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.
Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.


Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais IT-spetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks IT-valdkonda jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerijaameti vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev, kui mitte veelgi põnevam kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda napisõnaliselt, ning koodilugemist metafoore täis luuletuse lugemisega.  
Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.
Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.


Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene.  
Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.
Õpetolik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele/sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kogu aeg kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuelks oma tööelus muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - äri ja arenduse - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertset loomust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu arvates aga IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet enda suhtlemisoskusi arendada.
 
Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.
 
Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha.
Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.
 
Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.
 
Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu.
Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.
 
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt.
Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.

Latest revision as of 11:10, 19 October 2014

Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.

Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.

Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.

Teises loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.

Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.

Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.

Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.

Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.

Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.

This category currently contains no pages or media.