User:Mlohmus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2014

Essee

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsiooni, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski, et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud. Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles, et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal on olnud väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

Aine tundus esmapilgul natuke ebavajalikuna, sest tulime ITK-sse ikkagist informaatikat õppima, kuid loengutes käisid rääkimas enamasti huvitavat inimesed, kelle jutt laiendas silmaringi ja andis esmapilgu infotehnoloogiamaailma.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8. kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda5.2.8..

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga5.4.4..

Mis on tähtajad?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks5.3.6..

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele5.2.12. Aine korduv deklareerimine on tasuline5.2.13..

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis5.2.7..

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele[1]: 1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; 2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[2].

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[3].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 28 y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[4].

Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.