User:Vrokovan: Difference between revisions
| (43 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]] | |||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Vladimir Rõkovanov | Autor: Vladimir Rõkovanov | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2014 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Kursus „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on justkui IT Kolledžis õppimise ja IT-valdkonnas tegutsemise “teejuht”. Lektor Margus Ernits ja külalisesinejad käsitlesid kaheksa loengu jooksul erinevaid teemasid, mis on seotud IT Kolledžiga, õppimisega ja IT-valdkonnas töötamisega. Järgnevalt toon välja loengute meeldejäävamad hetked. | |||
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi,Juri Tretjakov) 27. august loengusalvestus]</ref>asutusid üliõpilaste ette õppeosakonna juht Inga Vau, lektor Margus Ernits, kvaliteedijuht Merle Varendi ning haridustehnoloog-multimeedia spetsialist Juri Tretjakov. Põhjalikult seletati lahti õppetöö korraldus IT Kolledžis, anti ülevaade akadeemilisest struktuurist, tutvustati erinevaid õppekoormusi ja stipendiumivõimalusi ning räägiti ka uuest kõrgharidusreformist. Loeng oli esmakursuslaste jaoks hädavajalik orienteerumaks ülikoolimaastikul ja mõistmaks mida teha, millal teha ja kuidas teha, et olla õppetöös edukas. Pean väga oluliseks, et välja olid toodud kõik infokanalid, kust vajadusel abi saada. Positiivse noodina jäi meelde IT Kolledži poolt korraldatavad tagasisideküsitlused, mis annavad ülevaate õppetöö kvaliteedist ja üliõpilaste rahulolust. Üliõpilastepoolne tagasiside annab õppejõududele võimaluse oma tööd paremini teha ja seeläbi parandada pakutava hariduse kvaliteeti. | |||
Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%c3%95ppet%c3%b6%c3%b6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Slaidid]</ref> | |||
teemaks oli “Õppimine ja motivatsioon”. Lektor Margus Ernits jagas nõuandeid, kuidas loengutest osa võtta, mitte pelgalt loengutes käia, kuidas uusi teadmisi talletada ja meelde jätta. Üks huvitav soovitus oli kasutada mõttekaarte uute asjade meelespidamiseks, seda taktikat olen juba konspekteerimisel kasutanud. Loeng motiveeris mind usinasti õppima ja õppetööga tegelema. | |||
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Loengut läbiv mõte oli innustada tudengeid olema aktiivsed ja kasutama kõiki ülikooli poolt pakutavaid võimalusi. Loeng tekitas minus huvi liituda robootika klubiga, käisin juba esimesel kokkusaamisel. Loengust jäi meelde Steve Wozniaki nimi, minu jaoks oli üllatav, et tema, mitte Steve Jobbs, on tegelikult Apple arvutite looja. Samas ei alahindaks mina Steve Jobbsi tähtsust, sest üks asi on luua produkt aga müük on see, mis toob raha sisse. | |||
Neljanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>viis läbi IT Kolledži vilistlane Janika Liiv, kes töötab programmeerijana start-up ettevõttes Toggle. Janika rääkis kaasahaaravalt, kuidas temast sai programmeerija ning endalegi imestuseks avastasin, et minu lugu tarkvaraarenduse-maastikul on üsnagi sarnane. Natuke häiris mind Janika väide, et IT-valdkonnas ei võeta naisi nii tõsiselt kui mehi. Omast kogemusest vaidleksin sellele vastu, kergelt üleolevat ja kalki suhtumist võib IT-valdkonnas kogeda olenemata soost. Võimalik, et selline suhtumine on põhjustatud suurest tööjõu nõudlusest IT-sektoris, seega, need, kes selles valdkonnas tegutsevad, tunnevad ennast uhkelt ja üleolevalt. Mina ütleksin, et see on lihtsalt üks nähtus, millega peab IT-sektoris leppima. | |||
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>astus üliõpilaste ette külalisesineja Carolyn Fischer, kes on samuti IT Kolledži vilistlane ja töötab hetkel Skypes süsteemiadministraatorina. Kahjuks jättis tema etteaste mulle mulje, et valik töötada IT-sektoris tehti ainult suure sissetuleku ootuses. Samas on positiivne, et Carolyn on täielikult tööle pühendunud ja tema puhul on töö ühtlasi ka hobi. Lisaks pühendumusele tähtsustas Carolyn ka tööandja rahuldamise olulisust, need kaks asja tagavad tema sõnul edu. Üldiselt jättis Carolyni esinemine pigem ebakindla ja tagasihoidliku mulje, mis viis mõtteni, et tegutseb ta tõesti õigel ametil, mitte lektori, vaid süsteemiadministraatorina. | |||
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>rääkis IT Kolledži ja TTÜ vilistlane ja ettevõtte ASA Quality Services OÜ tegevjuht Kristjan Karmo testimisest ja testimise olulisusest. Tegelen igapäevaselt tarkvaraarenduse ja automaattestimisega, seega kuulasin tema loengut erilise huviga. Karmo seisukohtadega olen igati nõus - ettevõtted panustavad aina enam kvaliteeti, seega muutub tarkvaratestija roll aina olulisemaks. Korralik tarkvara testimine võib säästa olulisel määral ettevõtte ressursse. Karmo loengut oli meeldiv kuulata ka seetõttu, et ta suhtles vabalt ja oskas visata nalja. | |||
< | Seitsmenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>viis läbi IT-Kolledži vilistlane ja praegune eraettevõtja Andres Septer. Andres rääkis IT-tööturust ja ettevõtetest ning andis soovitusi IT-sektoris tegutsemiseks. Minu arvates parim soovitus oli endale selgeks teha IT- baasteadmised, et tulevikus oleks lihtne ümberkvalifitseeruda. Teine oluline soovitus oli mitte konutada oma mugavustsoonis. Molutamine on kõige väisitavam tegevus tööjuures üldse. See lause pani mind lausa muigama, sest selle lause õigsust olen omal nahal kogenud. Andrese kõne oli mahukas, kuid sisukas ja andis ülevaate, mis tegelikult toimub Eesti IT-maastikul. Minu arvates oli tegemist kursuse kõige huvitavama loenguga. | ||
Kaheksanda loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27 Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus”. Elar Lang töötab ettevõttes Clarified Security OÜ, kus tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja turvalisuskoolituste läbiviimisega. Kohe loengu alguses selgus, et minu ja Elari haridustee on alanud väga sarnaselt - oleme mõlemad lõpetanud Tallinna Polütehnikumi Personaalarvutite ja arvutivõrkude eriala ning peale seda teinud õppimises pikema pausi. Elar rääkis, et Tallinna Polütehnikum ei pannud teda õppimist armastama ja seetõttu tekkis peale kooli lõpetamist ka pikem paus õpingutes. Selles suhtes olen mina Elari vastand, mulle meeldis Polütehnikumi õppekorraldus ja eelkõige võimalus õpitut koheselt praktikumides rakendada. Edasiõppimine jäi minu puhul pigem materiaalsete võimaluste taha. Kui aga Elar rääkis, mis ajendas teda kooliteed IT-Kolledžis jätkama, siis rääkinuks ta justkui minust. On minulgi aegajalt tunne, et oma tööd oskan küll teha aga puudub üldisem pilt infotehnoloogia võimalustest, terminitest ja tehnoloogiatest. Elar toonitas õige suhtumise olulisust - nii koolis kui tööl peab olema põhjalik, panustama tulemusse, siis saavutad ka oodatud edu. Loengu teises pooles oli juttu rakenduste paroolide turvalisusest ja lekkimisest. Paroolide lekkimisohu tõsidusest olen teadlik ja hea meel oli tõdeda, et minu paroolid pole mitte kõige lihtsamad. | |||
ei | |||
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ oli minu jaoks vajalik ja motiveeriv. IT Kolledži õppekorraldus ja -süsteem muutus palju arusaadavamaks ning sain olulisi näpunäiteid ja soovitusi, kuidas õppetöös ja IT-valdkonnas tervikuna edukas olla. Kooli vilistlaste edulood kinnitasid, et IT Kolledži kasuks tehtud valik oli õige valik. Nüüd tuleb pühenduda õppimisele, kõik eeldused õnnestumiseks on loodud. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
===Küsimus B=== | ===Küsimus B=== | ||
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? | '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?''' | ||
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele (8.)]</ref> | |||
'''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?''' | |||
Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri (5.4.4.)]</ref> Seega tuleb järelarvestuse sooritamine eelnevalt õppejõuga kokkuleppida. | |||
'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' | |||
Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele (9.)]</ref> | |||
'''Mis on tähtajad?''' | |||
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri (5.3.6.)]</ref> | |||
''' | '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' | ||
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele (9.)]</ref> | |||
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?''' | |||
REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele (9.)]</ref> | |||
===Küsimus 2=== | |||
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?''' ''Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'' | |||
Järgmised tegevused tehakse enne punase joone päeva: | Järgmised tegevused tehakse enne punase joone päeva: | ||
1. Õppingukava kinnitamine. | 1. Õppingukava kinnitamine.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri (3.2.1.)] </ref> | ||
2. VÕTA taotlus esitamine. | 2. VÕTA taotlus esitamine.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord (II.2.)] </ref> | ||
3. Akadeemiline puhkus avaldus esitamine. | 3. Akadeemiline puhkus avaldus esitamine.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri (6.1.3.4.)] </ref> | ||
4. Akadeemiline liikumine avalduse esitamine. | 4. Akadeemiline liikumine avalduse esitamine.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri (7.1.)] </ref> | ||
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne | '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' | ||
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri (5.3.11)] </ref> | |||
===Ülesanne=== | ===Ülesanne=== | ||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? | '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?''' | ||
Minimaalne EAP poole aasta kohta on 27EAPd. Esimese semestri eest tuleb tasuta 27-21=6EAPd, teise semstri eest 27-22=5EAPd. Aastalõpuks kokku 6+5=11EAP eest. Esitatav arve 11x50=550 euri. | Minimaalne EAP poole aasta kohta on 27EAPd. Esimese semestri eest tuleb tasuta 27-21=6EAPd, teise semstri eest 27-22=5EAPd. Aastalõpuks kokku 6+5=11EAP eest. Esitatav arve 11x50=550 euri.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (2.)]</ref> | ||
=Viited= | =Viited= | ||
<references /> | <references /> | ||
Latest revision as of 22:19, 18 October 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Vladimir Rõkovanov
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2014
Essee
Kursus „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on justkui IT Kolledžis õppimise ja IT-valdkonnas tegutsemise “teejuht”. Lektor Margus Ernits ja külalisesinejad käsitlesid kaheksa loengu jooksul erinevaid teemasid, mis on seotud IT Kolledžiga, õppimisega ja IT-valdkonnas töötamisega. Järgnevalt toon välja loengute meeldejäävamad hetked.
Esimeses loengus[1]asutusid üliõpilaste ette õppeosakonna juht Inga Vau, lektor Margus Ernits, kvaliteedijuht Merle Varendi ning haridustehnoloog-multimeedia spetsialist Juri Tretjakov. Põhjalikult seletati lahti õppetöö korraldus IT Kolledžis, anti ülevaade akadeemilisest struktuurist, tutvustati erinevaid õppekoormusi ja stipendiumivõimalusi ning räägiti ka uuest kõrgharidusreformist. Loeng oli esmakursuslaste jaoks hädavajalik orienteerumaks ülikoolimaastikul ja mõistmaks mida teha, millal teha ja kuidas teha, et olla õppetöös edukas. Pean väga oluliseks, et välja olid toodud kõik infokanalid, kust vajadusel abi saada. Positiivse noodina jäi meelde IT Kolledži poolt korraldatavad tagasisideküsitlused, mis annavad ülevaate õppetöö kvaliteedist ja üliõpilaste rahulolust. Üliõpilastepoolne tagasiside annab õppejõududele võimaluse oma tööd paremini teha ja seeläbi parandada pakutava hariduse kvaliteeti.
Teise loengu [2] teemaks oli “Õppimine ja motivatsioon”. Lektor Margus Ernits jagas nõuandeid, kuidas loengutest osa võtta, mitte pelgalt loengutes käia, kuidas uusi teadmisi talletada ja meelde jätta. Üks huvitav soovitus oli kasutada mõttekaarte uute asjade meelespidamiseks, seda taktikat olen juba konspekteerimisel kasutanud. Loeng motiveeris mind usinasti õppima ja õppetööga tegelema.
Kolmandas loengus [3]rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Loengut läbiv mõte oli innustada tudengeid olema aktiivsed ja kasutama kõiki ülikooli poolt pakutavaid võimalusi. Loeng tekitas minus huvi liituda robootika klubiga, käisin juba esimesel kokkusaamisel. Loengust jäi meelde Steve Wozniaki nimi, minu jaoks oli üllatav, et tema, mitte Steve Jobbs, on tegelikult Apple arvutite looja. Samas ei alahindaks mina Steve Jobbsi tähtsust, sest üks asi on luua produkt aga müük on see, mis toob raha sisse.
Neljanda loengu [4]viis läbi IT Kolledži vilistlane Janika Liiv, kes töötab programmeerijana start-up ettevõttes Toggle. Janika rääkis kaasahaaravalt, kuidas temast sai programmeerija ning endalegi imestuseks avastasin, et minu lugu tarkvaraarenduse-maastikul on üsnagi sarnane. Natuke häiris mind Janika väide, et IT-valdkonnas ei võeta naisi nii tõsiselt kui mehi. Omast kogemusest vaidleksin sellele vastu, kergelt üleolevat ja kalki suhtumist võib IT-valdkonnas kogeda olenemata soost. Võimalik, et selline suhtumine on põhjustatud suurest tööjõu nõudlusest IT-sektoris, seega, need, kes selles valdkonnas tegutsevad, tunnevad ennast uhkelt ja üleolevalt. Mina ütleksin, et see on lihtsalt üks nähtus, millega peab IT-sektoris leppima.
Viiendas loengus [5]astus üliõpilaste ette külalisesineja Carolyn Fischer, kes on samuti IT Kolledži vilistlane ja töötab hetkel Skypes süsteemiadministraatorina. Kahjuks jättis tema etteaste mulle mulje, et valik töötada IT-sektoris tehti ainult suure sissetuleku ootuses. Samas on positiivne, et Carolyn on täielikult tööle pühendunud ja tema puhul on töö ühtlasi ka hobi. Lisaks pühendumusele tähtsustas Carolyn ka tööandja rahuldamise olulisust, need kaks asja tagavad tema sõnul edu. Üldiselt jättis Carolyni esinemine pigem ebakindla ja tagasihoidliku mulje, mis viis mõtteni, et tegutseb ta tõesti õigel ametil, mitte lektori, vaid süsteemiadministraatorina.
Kuuendas loengus [6]rääkis IT Kolledži ja TTÜ vilistlane ja ettevõtte ASA Quality Services OÜ tegevjuht Kristjan Karmo testimisest ja testimise olulisusest. Tegelen igapäevaselt tarkvaraarenduse ja automaattestimisega, seega kuulasin tema loengut erilise huviga. Karmo seisukohtadega olen igati nõus - ettevõtted panustavad aina enam kvaliteeti, seega muutub tarkvaratestija roll aina olulisemaks. Korralik tarkvara testimine võib säästa olulisel määral ettevõtte ressursse. Karmo loengut oli meeldiv kuulata ka seetõttu, et ta suhtles vabalt ja oskas visata nalja.
Seitsmenda loengu [7]viis läbi IT-Kolledži vilistlane ja praegune eraettevõtja Andres Septer. Andres rääkis IT-tööturust ja ettevõtetest ning andis soovitusi IT-sektoris tegutsemiseks. Minu arvates parim soovitus oli endale selgeks teha IT- baasteadmised, et tulevikus oleks lihtne ümberkvalifitseeruda. Teine oluline soovitus oli mitte konutada oma mugavustsoonis. Molutamine on kõige väisitavam tegevus tööjuures üldse. See lause pani mind lausa muigama, sest selle lause õigsust olen omal nahal kogenud. Andrese kõne oli mahukas, kuid sisukas ja andis ülevaate, mis tegelikult toimub Eesti IT-maastikul. Minu arvates oli tegemist kursuse kõige huvitavama loenguga.
Kaheksanda loengus [8] rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus”. Elar Lang töötab ettevõttes Clarified Security OÜ, kus tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja turvalisuskoolituste läbiviimisega. Kohe loengu alguses selgus, et minu ja Elari haridustee on alanud väga sarnaselt - oleme mõlemad lõpetanud Tallinna Polütehnikumi Personaalarvutite ja arvutivõrkude eriala ning peale seda teinud õppimises pikema pausi. Elar rääkis, et Tallinna Polütehnikum ei pannud teda õppimist armastama ja seetõttu tekkis peale kooli lõpetamist ka pikem paus õpingutes. Selles suhtes olen mina Elari vastand, mulle meeldis Polütehnikumi õppekorraldus ja eelkõige võimalus õpitut koheselt praktikumides rakendada. Edasiõppimine jäi minu puhul pigem materiaalsete võimaluste taha. Kui aga Elar rääkis, mis ajendas teda kooliteed IT-Kolledžis jätkama, siis rääkinuks ta justkui minust. On minulgi aegajalt tunne, et oma tööd oskan küll teha aga puudub üldisem pilt infotehnoloogia võimalustest, terminitest ja tehnoloogiatest. Elar toonitas õige suhtumise olulisust - nii koolis kui tööl peab olema põhjalik, panustama tulemusse, siis saavutad ka oodatud edu. Loengu teises pooles oli juttu rakenduste paroolide turvalisusest ja lekkimisest. Paroolide lekkimisohu tõsidusest olen teadlik ja hea meel oli tõdeda, et minu paroolid pole mitte kõige lihtsamad.
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ oli minu jaoks vajalik ja motiveeriv. IT Kolledži õppekorraldus ja -süsteem muutus palju arusaadavamaks ning sain olulisi näpunäiteid ja soovitusi, kuidas õppetöös ja IT-valdkonnas tervikuna edukas olla. Kooli vilistlaste edulood kinnitasid, et IT Kolledži kasuks tehtud valik oli õige valik. Nüüd tuleb pühenduda õppimisele, kõik eeldused õnnestumiseks on loodud.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.[9]
Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.[10] Seega tuleb järelarvestuse sooritamine eelnevalt õppejõuga kokkuleppida.
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu. [11]
Mis on tähtajad?
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [12]
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[13]
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.[14]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Järgmised tegevused tehakse enne punase joone päeva:
1. Õppingukava kinnitamine.[15]
2. VÕTA taotlus esitamine.[16]
3. Akadeemiline puhkus avaldus esitamine.[17]
4. Akadeemiline liikumine avalduse esitamine.[18]
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [19]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Minimaalne EAP poole aasta kohta on 27EAPd. Esimese semestri eest tuleb tasuta 27-21=6EAPd, teise semstri eest 27-22=5EAPd. Aastalõpuks kokku 6+5=11EAP eest. Esitatav arve 11x50=550 euri.[20]
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi,Juri Tretjakov) 27. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus Slaidid
- ↑ Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele (8.)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri (5.4.4.)
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele (9.)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri (5.3.6.)
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele (9.)
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele (9.)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri (3.2.1.)
- ↑ Võta kord (II.2.)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri (6.1.3.4.)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri (7.1.)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri (5.3.11)
- ↑ Kõrgharidusreform (2.)
