User:Dlohmus

---

Erialatutvustuse aine arvestustöö

---

Autor: Diana Lõhmus

Rühm: AK 11

Esitamise kuupäev 19.10.2014

---

Essee

Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.

Esimeses loengus selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.

Teises loengus tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“

Kolmandas loengus rääkis samuti õppejõud Margus Ernits. Teemaks seekord robootika ja häkkimine. Selle loengu juures meeldis mulle väga õppejõu selgitus mõistele „häkkimine“. Nagu ilmselt enamusel inimestel, seostus eelnimetatud mõiste minu jaoks eelkõige ikkagi arvutitega. Samuti tekitas loeng huvi robootika vastu, ning tekitas tahtmise ka ise seda lähemalt uurida. Räägiti ka erinevatest koostööprojektidest, mulle meeldis eriti projekt nimega „Kardin“, see pani mõtlema, kuidas asju teistmoodi teha.

Neljandas loengus tutvustas Jaanika Liiv subjektiivset programmeerimist ning rääkis stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta rääkis, et õppima minnes ei teadnud ta kelleks ta tegelikult saada soovib ning nüüd IT alal töötades on ta oma valikuga väga rahul. Oma igapäevases töös kasutab ta programmeerimiskeelt Ruby on rails. Ta rääkis sellest nii kaasahaaravalt, et uurisin juba loengus soovitatud lehte Try Ruby ja plaanin selle programmeerimiskeelega edaspidi lähemalt tutvuda. Veel puudutas ta natukene versioonihalduse teemat ning selgitas, milleks versioonihaldust vaja on. Huvitav teema on oli ka stereotüüpidest, kus selgitati, kuidas väljakujunenud stereotüübid võivad mõjutada negatiivselt programmeerija arengut.

Viiendas loengus jagas oma kogemusi Carolin Fischer IT süsteemide administreerimisest. Carolin töötab Skypes süsteemiadministraatorina. Varasemalt on ta töötanud Piirivalveametis ning Tietos süsteemiadministraatorina. Carolini jutust jäi kõlama see, kuidas tulla toime suurte väljakutsetega ning kui oluline on tagasiside tehtud tööle.

Kuuendas loengus tutvustas Kristjan Karmo testimist ja tarkvara kvaliteedi tagamist. See loeng oli minu isiklik lemmikloeng. Varem ei teadnud ma testimisest mitte midagi. Sellest loengust sain teada, millises osas on erinevates arendusmudelites testimine. Testijad ei ole kindlasti inimesed, kes arendajana oma tööga toime ei tule, ning seetõttu tegelevad teiste koodi testimisega. Testija töö on ülioluline, sest vead tarkvaras võivad nii rahaliselt kulukaks osutada kui ka kahjustada arendaja mainet. Loengu käigus toodud näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Veel jäi sellest loengust kõlama, et 100% vigade testimist ei suudeta kunagi garanteerida, siin võiks paralleele tõmmata andmeturbega, sest 100% turvalisust ei ole ka kunagi saavutatav. Kristjani loeng pani mind mõtlema, mida oleks vaja, et saada heaks testijaks? Testija peaks oskama näha suurt pilti, nii tervikut kui ka tulemust. Testija peaks kindlasti olema uudishimulik ja „külma närviga“, sest mõnikord süüdistatakse testijat ülekohtuselt, kui ta leiab testitavast tarkvarast vea, kuigi tema ei ole selle vea autor. Testija töö plussiks on see, et tema saab esimeseni arendatavast süsteemist tervikpildi.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. IT sektori töökohad jagunevad põhimõtteliselt kahe sektori vahel. Esimeses sektoris on need ettevõtted, mis tegelevadki puhtalt IT-teenuste pakkumisega, teises sektoris on kõik ülejäänud tegevusaladega ettevõtteid, kus IT on tugisüsteemina. Sellest loengust sai selgeks, miks on vaja IT alaseid baasteadmisi. Ilma baasteadmisteta võib küll näiteks võrku konfigureerida kuid ei pruugi alati aru saada, mida sa teed ja kogu süsteemi tööle hakkamine on rohkem õnneasi. Veel võrreldi töötamist riigiasutuses ja erasektoris, väikefirmas ja suurfirmas.

Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Suhtumises õppetöösse rõhutas esineja seda, et kui õppida ja teha näiteks uurimustööd, siis tuleb teha seda hästi ja põhjalikult, et tehtud tööd ka hiljem sulle midagi tagasi annaks. Õppetöös on peamine saavutada teadmised ja saada sellele vastavalt hinnatud, hinne ei ole eesmärk omaette. Elar Langi sõnul on peamine point:“ Nii nagu sa suhtud praegu õppetöösse, suhtud sa hiljem ka töösse.“ Eelneva lause osas olen esinejaga sajaprotsendiliselt nõus. Turvalisuse teema oli ka väga intrigeeriv. Kokkuvõtlikult turvalisuse kohta võiks õelda, et enne kui midagi kuskil internetis jagad, mõtle mitu korda järele. Mis on kord juba internetti jõudnud, seda sealt enam tagasi saada ei ole võimalik. Lõpuks üks teoreetiline küsimus: keda või mida usaldada? Mitte kedagi.

Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõigi loengute läbivaks sõnumiks oli pidev õppimisvajadus ning miks on vaja motivatsiooni ennast valitud erialal edasi arendada. IT maailmas on asjad nii kiires muutumises, et vanast rasvast elades seal kaua vastu pidada ei ole võimalik. Samuti rõhutasid esinejad seda, et tööle kandideerides reeglina ei vaadata seda, mida sa hetkel oskad, vaid seda kui kohusetundlik sa oled ja mida sa tahad aasta pärast osata. Esinejaid ühendas samuti sügav huvi oma töö vastu. Veel panin tähele, et enamus neist olid IT Kolledzi vilistlased ja kõik nad töötasid valitud erialal. See näitab, et IT Kolledzist on võimalik saada väga hea haridus.

---

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb: 1) Esitada avaldus koos vajalike lisadega ÕIS-is.

Lisad avaldusele on: Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

Tulenevalt kõrgharidusreformist ei lähe VÕTA tulemused arvesse õppekava täies mahus täitmisel(st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid VÕTA tulemusi arvestatakse õppekoormuse täitmisel.

Võta kord II osa (Taotlused)

KKK punkt 6

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestuse ning järelarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 Järelarvestust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Järelarvestuse sooritamiseks tuleb kokku leppida selle aine õppejõuga, milles on vaja järelarvestus sooritada, kusjuures Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on järelarvestusele lubamise eelduseks. Järelarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ning järelarvestusele registreerumine toimub ÕIS-is. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4

Kordusarvestusele registreerumine on riigi finantseeriaval (RF) õppekohal tasuta ja omafinantseeritaval (OF) tasuline. OF õppekohal õppides maksab kordusarvestusele registreerumine 20€, arve tuleb ÕISi peale registreerumist. KKK punkt 9

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X=8 (27 EAP - esimene semester)

Y=7 (26 EAP - teine semester)

Järgmise aasta sügissemestril tekib arve ehk siis õppekulud tuleb aasta lõpuks osaliselt hüvitada 1 EAP ulatuses. (50€)

---

---