User:Jturnpuu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jaanus Türnpuu

Esitamise kuupäev : 22.10.2014

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mis on kohustuslik kõikidele tudengitele, kes on otsustanud õppima tulla IT Kolledžisse. Aine peamine eesmärk on anda inimestele ülevaade sellest, kuidas reaalselt asjad infotehnoloogia maailmas käivad. Loengutes käivad erinevad külalisesinejad, kes räägivad enda kogemusest. Essees proovingi ülevaate anda toimunud loengutest läbi oma silmade.

Esimene loeng toimus kooli esimesel päeval, esinejateks olid Inga Vau, Margus Ernits ning Merle Varendi. Kõige esimeses loengus tutvustati kõrghariduse võimalusi Eestis, seadusandliku raamistiku ning toimus ka põgus tutvustus It Kolledži suundadest ning kooli ruumides ja eripäradest. Selline loeng on kindlasti väga vajalik, ehk mitte nii täies mahus, sest kindlasti enamus, kes on valikund kõrgkooli on juba tutvunud õppimise võimalustega. Kooli huviringide tutvustus oli minu arust üsnagi asjakohane, sest kahjuks on vähe selliseid inimesi, kes ise otsivad erinevat infot nende kohta, vaid enamusele tuleb suund kätte anda. Kõige olulisem, vähemalt minu jaoks, oli ÕISi tutvustus, sest esialgu oli see süsteem väga segane.

Teises loengus tutvustati Õpingukorralduse ja erialatutvustuse eripärasid ehk siis mida on vaja, et aine läbida. Samuti räägiti motivatsioonist. Esimene osa, ehk kuidas antud ainet läbida on hädavajalik. Sellele järgnes loeng motivatsioonist ning õppimisest üldisemalt, minu jaoks oli see üsnagi ebahuvitav, sest enamus juttu oli seal üsnagi ilmselge ning inimesed, kes on jõudnud omadega kõrgkooli peaksid sellega kursis olema. Loengu lõpus tutvustati robootika klubi ning käis rääkimas Lapikute esindaja. Mõlemad olid üsnagi huvitavad ning kindlasti paljud tudengid, sealhulgas ka mina, reaalselt uurisid mõlema kohta ning ehk ka liitusid.

Kolmandas loengus rääkis õppejõud Margus Ernits ning teemaks oli robootikaklubi. Loengu sisuline pool oligi üsnagi detailne ülevaade robootikaklubis toimuvast, selle üritustest ning muudest sellega seonduvatest aspektidest. Minu arvates oli loeng üsnagi huvitav, sest kuna mul on palju vaba aega, siis mõne kooliga seotud klubiga liitumine on täiesti reaalne variant. Kindlasti osadele tudengitele, kes näiteks käivad tööl ning ei ole aega tegeleda kooli huvitegevusega see loeng nii põnev ei olnud. Siit ka ehk väike idee, et tulevikus oleks mõistlik anda enne toimuvaid Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loenguid väike ülevaade, millest loengus juttu tuleb.

Neljandas loengus käis rääkimas Janika Liiv firmast Toggle. Janika Liiv on endine IT Kolledži tudeng süsteemiarenduse erialal ning tema loengu sisuks oligi see kuidas tema on jõudnud sinna kus ta on. Minu jaoks oli jutt tema jõudmisest sinna kus ta on praegu üsnagi motiveeriv, sest nagu Janika olen ka mina programmeerimise alal täielik algaja ning enne ülikooli pole sellega kokkupuutunud. Janika tõi välja oma loengus selle, et kui sa tahad areneda infotehnoloogia maailmas, peab sul olema hea tiim, sest üksi on raske kuskile jõuda. Minu arvates on see väga oluline tähelepanek, sest see on pea igal alal nii. Loengu lõpus rääkis Liiv stereotüüpidest. Mina seda eriti oluliseks probleemiks ei pea, sest tänapäeval minu arvates pigem austatakse IT inimesi kui stereotüpiseeritakse neid negatiivselt.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer, kes hetkel töötab Skypes süsteemiadministreerijana. Loengus rääkis Fischer sellest, kuidas tema jõudis infotehnoloogiani, milliseid ameteid ta on pidanud ning jagas ka paar head soovitust. Carolyni soovitustest ilmselt kõige olulisem on see, et tuleb tegeleda sellega, mis sulle meeldib. Üldiselt see loeng minu jaoks ei olnud väga põnev, sest esineja rääkis üsnagi palju administreerimisest ning aegajalt kasutas termineid, millest ma aru ei saanud. Carolynile soovitaks järgmist presentatsiooni tehes rohkem elavam olla, kuid ei oleks uskunud, et see on tema esimene kord nii suurele rahvale esineda.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo, endine It kolledži ja TTÜ tudeng. Selle loengus rääkis Karmo natukene endast ning seejärel testimisest. Seni kõikidest loengutest oli millegipärast just see kõige huvitavam, ilmselt seepärast, et esineja oli väga kogenud ja suutis kuulajaskonnaga suhestuda. Loengu sisuline pool oli ka tasemel, meeldis see, et esineja tõi näiteid reaalsest elust ning oli tõesti põnev kuulata. Samuti andis loeng üsnagi hea ülevaate sellest, mida see testimine endast kujutab.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer IT tööturust. Rääkides loengu ülesehitusest, siis tore oli see, et Andres rääkis kogu jutu peast ning ei kasutanud slaide. Sisulise poole pealt oli väga huvitav kuulata, kuidas käivad asjad suurtes firmades. Meelde jäi ka fraas, et suurtes firmades läheb töö sinna, kus see ära tehakse. Loengust jäi mulje, et Andres soovitab pigem eelistada tööturul väiksemaid firmasid, kuna suuremates firmades võib suhtumine töötajatesse üsnagi negatiivne olla ning seal on üsnagi tähtsal kohal molutamine seega edasiarengut ei toimu. Positiivse poole pealt suure ettevõtete pealt selle, et need on majanduslikult kindlamad. Vastandades suurfirmat on väikses firmas vähe töötajaid ning teha tuleb kõike, aegajalt isegi kohvimasinat parendama. Loengu võib kokkuvõtta sõnadega hariv ning samas ka huvitav, sest toodi palju näiteid reaalsest elust.

Kaheksandas loengus käis rääkimas Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loeng oli üsnagi huvitavaks, välja võib tuua selle, et oluline on suhtumine töösse. See laieneb ka õppimisele, ehk õpilaste puhul suhtumine õppetöösse. Samuti, et kooli tuleks võtta kui tööd. Siin kohal nõustun loengupidajaga, kool ongi ju töö, mille palk on teadmised mis sa saad, mis üldjuhul väljendub hinnetes. Hinnete pärast ei ole mõttet õppida, kuid hindeid on vaja, et edasi liikuda kooliteel. Ilmselt oluline tarkus mida võib loengust kõrva taha panna on see, et lolle küsimusi ei ole olemas. Loengu teises pooles rääkis Elar rakenduste turvalisusest. Siit võib ilmselt meelde jätta seda, et alati kui midagi postitad, siis mõtle, kuidas saaks seda sinu vastu kunagi kasutada. Kokkuvõttes oli tegu üsnagi põneva loenguga.

Loengutes kohatud inimesed olid kõik erinevad ning ainuke asi, mis neid ühendas oli üldjuhul kool. See näitab seda, et kool annab alusteadmised, kuid see, mis sa edasi teed on juba su enda teha. Üldjuhul oli aine üsnagi huvitav, ilmselt kõige igavamaks loenguks võib pidada kõige esimest loengut. Kõige põnevamat on, aga raske välja tuua, sest kõik olid omamoodi põnevad.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksam tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu . Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1] Õppides RF õppekohal on kordussooritusele registreerimine tasuta, seda saab teha läbi ÕISi. Õppides OF õppekohal tuleb tasuda 20 €, arve tuleb peale kordussooritamisele registreerimist ÕISis.[2]

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vajadusepõhise õppetoetuse saamiseks peab olema tudengil täidetud kolm eeldust : 1) ta on Eesti kodanik või pikaajalise elaniku loa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel. 2) õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmiseks mõeldud õppe mahu või ta õpib täiskoormusel esimesel semestril. 3) tema Õppetoetuse ja õppelaenu seaduse paragrahv 5 alusel arvestatud keskmine sissetulek ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamise ülemmäära.[3] Õppetoetuse suurus sõltub tudengi vajadustest, ehk kas lisaks põhitoetusele on vaja maksta täiendavat toetust.[4] Õppetoetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus www.eesti.ee portaalis kaks korda õppeaastas.[5]

Õpingukorralduse ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 25 Y = 27 Kui õppeaasta lõpuks ei ole täidetud õppekava ettenähtud määral, tuleb hüvitada puudujäävade EAPde arv. 2014/2015 aastal on kohustuslik 27 EAPd ühe semestri kohta, ehk aastas 54 semestrit. Kui õpilasel on olemas 25 EAPd ning teise semestri lõpuks veel 27 EAPd ehk kokku 52 EAPd tuleb tasuda 2 EAP eest (54-52). Vastavalt IT Kolledži kodulehele on hüvitamise määr 50 € 1 EAP kohta. Antud juhul esitataks 100 € arve.[6]

Allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.3.6

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ , küsimus 9.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 2.2

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 3.2

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 2.6

[6] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/