User:Meeenmaa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Melissa Eenmaa
Rühm: 14
Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Paljudel kõrgkooli sisseastujatel ei ole veel kindlat tulevikusihti silme ees. Seega võib nii mõnelegi IT Kolledžisse sisseastunule alguses segaseks jääda, mida IT eriala endast ikkagi täpselt kujutab ja mis peale kooli lõpetamist edasi saab. Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengute kuulamine on väga hea võimalus selle valdkonnaga lähemalt tutvuda. Külalisesinejad on enamasti sama kooli vilistlased, kes räägivad enda reaalsetest kogemustest, muutes aine huvitavaks ning ka väga motiveerivaks. Järgnevas essees annangi ma väikese ülevaate kõigist kaheksast loengust.

Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ning kooli sisekorrast ja see oli väga informatiivne – just see, mida ma kõrgkooli tutvustavast loengust ootasin. Esinejaid oli tervelt 4: õppeosakonna juhataja Inga Vau, õppejõud Margus Ernits, kvalieedijuht Merle Varendi ning haridustehnoloog/multimeedia spetsialist Juri Tretjakov. Kuna gümnaasiumiga võrreldes on korralduslikult kõik erinev ning alguses on keeruline ümber harjuda, siis on hea, et asjad räägiti „puust ja punaselt“ selgeks. Kõik ainete deklareerimisega, tööde tegemisega, hindamisega, stipendiumite ja muuga seotud info sai räägitud. Märkimist väärt on see, et enamus loenguid salvestatakse video kujul ning neid on võimalik hiljem uuesti üle vaadata, kui miski arusaamatuks jäi. Samuti annab see hea võimaluse osa saada ka neist loengutest, kuhu kohale tulemine ühel või teisel põhjusel võimalik pole.

Teine loeng viidi läbi õppejõu Margus Ernitsa poolt ning kujutas see endast õpetust ja meeldetuletust sellest, kuidas tudengina käituda ja suhtuda, et koolis hakkama saaks. Tegelikult võiks seda loengusalvestust vaadata iga kord, kui tekib tunne, et miks ometi teatud aineid õppima peab. Räägiti põhjalikult ka sellest, mida kujutab endast akadeemiline petturlus. Mulle jäi hästi meelde slaidil toodud pilt ühest ja samast tahvlist, mida iga inimene (tudeng, õppejõud, koristaja...) nägi erinevalt. Mis ühe jaoks on lihtne kui 2+2, on teise jaoks nagu hiina keel. See pani mõtlema, kui erinevalt inimesed asju näevad. Kõik algab ju tegelikult suhtumisest ja sellest, mis nurga alt asjadele läheneda.
Loengu lõpus tuli rääkima üks noormees TTÜ tudengiorganisatsioonist nimega Lapikud. Lapikute kontoris tegeletakse nii riistvaraliste probleemidega (helpdesk) kui ka tarkvaraarenduslike projektidega. Lisaks pakuvad Lapikud oma liikmetele erinevaid koolitusi, nii suurte kui väikeste IT firmade külastusi, pidusid ja muid üritusi (suvepäevad, talvepäevad, lan party’d, jne) ning kindlasti ka palju kasulikke tutvusi. Mulle jäi mulje, et niisuguse organisatsiooni liikmeks olemine tuleks ülimalt kasuks nii praegustes õpingutes kui ka tulevikus tööturul.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Hästi selgeks tehti see, et häkkimine ja kräkkimine ei ole samad asjad ning häkkimine ei pruugi üldse negatiivne ega arvutiga seotud olla. Häkker on hoopis inimene, kes midagi põhjalikult tundma õpib. Mulle meeldis mõte: „To follow the path: look to the master, follow the master, walk with the master, see through the master, become the master.“ Räägiti ka sellest, et Robootika klubi on väga mitmekülgne – seal saab uusi kogemusi ja oskusi seoses elektroonika, mehaanika, programmeerimise, puurimise, saagimise ja isegi kemikaalide segamisega. Ning taaskord mõeldes tulevikule, on oskused ning pealehakkamine just need, mida ühes töötajas hinnatakse.

Neljas loeng oli minu jaoks päris motiveeriv, kuna esinejaks oli suhteliselt noor naissoost programmeerija Janika Liiv, kellega oli lihtne ennast samastada. Ta jutt sellest, kuidas ta peale keskkooli ei teadnud mida edasi teha ning mõtles näitleja karjääri peale, kuid otsustas siiski IT Kolledži kasuks, (teadmata tegelikult, mis teda täpselt ees ootab) kõlas väga sarnaselt minu enda olukorraga. Nähes seda, kui kaugele ta nüüd jõudnud on, oli väga julgustav. Kõige rohkem meeldis mulle tema nägemus programmeerimisest, et see on justkui loovkirjutamine. Kõigepealt tuleb välja mõelda loo mõte ning siis hakata kirjutama kompaktseid lõike, mis viivad lugu edasi, et jõuda lõpuks selle sama põhiideeni – täpselt nagu näidendi või filmi stsenaarium. Veel jäid meelde programmeerimiskeel Ruby, mille vastu huvi tekkis ning organisatsioon TechSisters. Esineja rääkis väga entusiastlikult ning kutsus ka kuulajaid kaasa rääkima, esitades küsimusi ning lastes meil ka ülesandeid lahedada. Veider oli vaid see, et näiliselt energiline ja julge kõnepidaja väitis, et on hoopis introvert.

Viienda loengu külalisesineja Carolyn Fischeri võiks erinevalt eelmainitud Janika Liivast küll introvertide hulka liigitada. Eriti just loengu alguses rääkis ta kohati liiga vaikselt ning aeglaselt, tehes pikki pause, ning jutt oli seega raskesti jälgitav. Samas on see arusaadav, kuna see oli väidetavalt ta esimene esinemine. Sellegipoolest jäid mõned asjad meelde. Näiteks see, et esinejaga samastuda oli üpris raske – ta rääkis, kuidas alustas programmeerimisega juba 7ndast klassist alates ning oli IT alal juba siis väga silmapaistev. Nüüd on ta juba neljandat aastat süsteemiadministraator firmas Skype. Esineja väide, mis tõsiselt mõtlema pani, kõlas nii: „Ilma programmeerimiseta ei saa.“ Seda siis eriti just tuleviku mõistes. Ehk siis taaskord kinnitati meile, et oleme valinud õige eriala.

Kuuendas loengus selgitas Kristjan Karmo testija ameti tähtsust. Ta rääkis rahulikult, kuid teda oli huvitav kuulata. Esmalt murdis ta tüüpilised müüdid, mis selle ametinimetusega kaasas käivad ning siis tõi palju näiteid sellest, kuidas pisivigade mitteavastamine on väga-väga kalliks maksma läinud. Need summad olid juba sadades miljonites, mis tundub lausa ulmeline. Samuti tõi ta ühe koleda näite sellest, kuidas esimest korda taheti elektrit kasutada surmanuhtluseks, kuid mingi vea tõttu sai sellest hoopis mitmetunnine „grill fest“. Ma teadsin varem, et iga märgi puudumine koodi kirjutamisel mängib rolli programmi funktsioneerimises, kuid ma poleks arvanud, et mõni väike viga selliste tagajärgedega võib olla. See loeng oli hästi silmaringi laiendav – sain väga täpselt teada kõike, mis testija ametiga seondub.

Seitsmes loeng oli teemal IT tööturg ning sellest rääkis meile Andres Septer, kes on ise IT-ga tegelenud juba 20 aastat. Tema loeng erines teistest selle poolest, et ta ei kasutanud Powerpointi slaide. Olenemata sellest suutis ta tõmmata piisavalt tähelepanu, rääkides sujuvalt ning huvitavalt. Mulle meeldis, et loeng oli pessimistlikus alatoonis, kuna see oli heaks kontrastiks eelnevatele. Teadagi, et elus on igal aspektil nii positiivsed kui negatiivsed küljed ning ma arvan, et reaalsustaju säilitamise huvides tulekski käsitleda neid mõlemaid. Loengus võrreldi päris korralikult väikses ettevõttes töötamist suures firmas töötamisega. Samuti jäi meelde, et töökuulutuste puhul tasub skeptiliselt vaadata igasuguseid boonuseid, kuna palk on alati etem, sest sellest sõltub nii pension, laenu saamine kui ka muud olulised asjad. Ning korraliku palga puhul ei ole boonustel niikuinii vahet, sest endal on piisavalt raha olemas, et asjade eest maksta. Ainus arvestatav boonus ongi siis tööauto, kuna see on tõesti suur ja pidev kulu. Kõlab küll loogiliselt, kuid ise ei oska alati selliste asjade peale tulla. Üldiselt oli antud loengus üldse palju asju, mida nö. kõrvataha panna.

Kaheksandas loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Esineja rääkis enesekindlalt ning konkreetselt. Ta väitis, et alati ei olegi oluline oskuste olemasolu, kui on olemas tahe õppida ning areneda ja vajalikud isikuomadused selle saavutamiseks. Vajalikud oskused ning teadmised on võimalik saada juba töö käigus. Jällegi tuleb välja see idee, et suhtumine on kõige alus. Huvitav mõte oli see, et koolis käimist tuleks võtta nagu tööl käimist. Mõelda õppeainetest kui projektidest, millel on kindel ajaplaan ning oodatav/mõõdetav tulemus. Sellest tulenevalt peaks hinnetesse suhtuma kui tagasisidesse, mitte omaette eesmärki. Ka siin loengus mainiti, et programmeerimiseta ei saa – seda läheb vaja lisaks arendajatele ka analüütikutel, testijatel ja administraatoritel. Loengu esimene pool mõjus õppima motiveerivalt.
Loengu teises pooles, kus oli teemaks veebirakenduste turvalisus, saime näha ühte huvitavat videot. Videos oli mees, kes kutsus suvalisi inimesi tänavalt kuhugi ruumi ning teeskles selgeltnägijat, väites teadvat igasuguseid detaile nende elust. Inimesed olid väga imestunud, et kuidas see võimalik on. Asja iva oli aga selles, et tegelikult oli kardinate taga meeskord, kes googeldas antud isikute sotsiaalvõrgustikke ning edastas selle info „selgeltnägijale“. Turvalisuse teemal rääkis külalisesineja pikalt ka paroolidest. Tooksin välja selle, et igaks juhuks peaks kindlasti igal Internetisaidil kasutama erinevat parooli, kuna saidi omanikel on võimalus neid kõiki näha, mis omakorda annab neile võimaluse sisestatud paroolide sobivust ka mujale katsetada. Ka sellest loengupoolest sai palju kasulikke mõtteid.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ oli hetkel kindlasti üks mu kõige lemmikumaid aineid ning on päris kahju, et see juba läbi sai. Iga kord õppis midagi uut ja isegi hommikul vara ei kadunud tähelepanu ära; tänu esinejate karismaatilisusele ning otsekohesusele sai igas loengus huviga kuulatud. Lisaks sai suurtes kogustes kasulikku informatsiooni, mis muutis kogu üldpilti IT valdkonnast järjest selgemaks. Sain ka kinnitust, et programmeerimine on tõesti vajalik eriala ja edu võti peitub õiges suhtumises ning motivatsioonis midagi ära teha ja areneda. Nüüdseks olen kindel, et selles aines õpitust on mul nii hetkel kui ka tulevikus kasu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Seega tuleb järeleksami tegemise soovist teada anda vastava aine õppejõule. Registreeruda tuleb järeleksamile õppeinfosüsteemis (ÕIS), kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Järeleksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppides tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal õppides tuleb järeleksami eest tasuda ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (arve kuvatakse ÕISis).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus
Akadeemiline liikumine, ehk õppekava vahetus, võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas. Et vahetada õppekava, tuleb hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele esitada vabas vormis kirjalik avaldus. Tuleb lisada ka nimekiri õppesooritustega, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei tule kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada, kui õppekavas ettenähtud mahus valikaineid on juba sooritatud. Samas tuleb arvestada sellega, et deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb nominaalmahu (180 EAP) ületanud EAP-de eest maksta (esitatakse õppemaksu arve).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus
Kuna semestris peab saama vähemalt 27 EAP-d , siis aasta lõpuks peab koos olema vähemalt 54 EAP-d. Antud ülesandes on aasta lõpuks vaid 42 EAP-d koos, seega tuleb maksta 54 - 42 = 12 EAP eest. Kui 1 EAP väärtus on 50€ , siis esitatav arve on järelikult 12 * 50€ = 600€.