User:Jpaas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Janno Paas

Esitamise kuupäev: 20. Oktoober 2014

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aines tutvustati eelseisvat kooliteed ja anti soovitusi kuidas hakkama saada nii koolis kui ka tulevasel töökohal. Lisaks tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid huviringe. Järgnevalt ülevaade loengutest ning sellest, mis minul nendega seoses meelde jäi. Antud aine raames oli kutsutud esinema inimesi erinevatest IT valdkondadest. Iga neljapäeva hommikul oli peale loengust lahkumist jällegi motivatsiooni, et sukelduda eelsesivasse kooliperioodi. Inimesed olid küll erinevatest valdkondadest, kuid üldine sõnum jäi minu jaoks selliseks: Suhtuge valitud erialasse huviga ja entusiasmiga ning olge töökad, küll ülejäänud asjad siis paika loksuvad.

Esimeses loengus rääkisid kooli töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov sissejuhatavalt kõrgharidusest ja ka üldiselt koolist. Tutvustati õpingukorralduse reegleid ja anti soovitusi, et edasine koolitee oleks võimalikult efektiivne ja huvitav. Räägiti koolis kasutatavatest süsteemidest, nende kasutamisest ning kuidas tegutseda, kui peaks tekkima probleeme. Margus Ernits rääkis täpsemalt antud aine ülesehitusest, samuti kursuse läbimiseks vajalikest tegevustest.

Teises loengus tutvustas õppejõud Margus Ernits jällegi antud ainet, aga seekord veel täpsemalt. Tutvustas meile täpsemalt kodutöö sisu ja edastas ka muidugi sama sõnumi, et õppige ja huvituge valdkonnast. Õppejõud rääkis ka väga entusiastlikult erinevatest klubidest (robootikaklubi, Linux kasutajagrupp jne.) ning tekkis soov endalgi nendest osa võtta. Kuna töötan ja õpin ning mõlemat täiskohaga siis kahjuks ei jää mul selleks lihtsalt aega aga kui kunagi peaks tekkima võimalus, tahaks kindlasti osa võtta nii mõnestki neist. Loengu lõpus tutvustati meile LAPIKUD organisatsiooni. Kutsuti jällegi ühinema ja tundus samuti väga põnev.

Järgmises kolmes loengus jäi mulle põhilise sõnumina meelde see, et ei tohiks karta et midagi ei oska. Kõik kooliga seotud klubid ongi mõeldud selleks, et kui tudengil on huvi siis ta esialgu tuleb kohale ja siis hakatakse lähemalt asja seletama. Tudeng saab IT maailmaga tutvuda teise vaatenurga alt, mitte ainult koolis teooriat kuulates. Kolmanda loengu põhirõhk oli robootikaklubil. Margus Ernist rääkis kuidas seal elu käib ja millistel võistlustel on käidud. Pikalt räägiti ka erinevatest koostööprojektidest.

Neljandas loengus rääkis Janika Liiv meile endast, oma kooliajast, töökohtadest ja naiste rollist IT sektoris. Ta tõi välja huvitava võrdluse programmeerimise ja loovikirjutamise vahel. Programmeerimine ongi nagu raamatu või filmistsenaariumi kirjutamine. Janika rääkis meile Rubyst ja Githubist ja tegi ka erinevaid mänge, et hommikul inimesed üles äratada. Ta osaleb paljudes projektides ja kutsus (eriti naissoost inimesi) osalema nendes. Läbi eluliste näidete lõi ta häid seoseid erinevate programmeerimiskeelte ja IT süsteemide vahel. Loengust võtsin ma enda jaoks kaasa soovituse, et ei maksa karta midagi, tasub osa võtta erinevatest üritustest ning kogukondadest. Mulle meeldis, kuidas ta rääkis ära kuidas ta täpselt tööle läks ja mis ta esimesed ülesanded olid. Enne ei olnud mul väga täpset arusaama, mis see programmeerija amet täpsemalt tähendab. Järgnevate loengute jooksul sain järjest rohkem teada, millised töökohad üldse IT sektoris olemas on.

Viiendas loengus rääkis Carolyn samuti endast ja oma õppimisest ning töökohtadest. Ta on töötanud väga paljudes firmades, nii suurtes kui väikestes, ning huvitav oli kuulata, mis ta nendes tegi. Hetkel töötab ta Skpes ja rääkis üldiselt, kuidas seal eluolu on. Tundus, et ta väga naudib oma tööd ja endalgi tekkis soov seal töötada. Samas rääkis ta ka sellest, et Skype-i ei võeta ilma kogemuseta tööle, niiet mulle jäi mulje, et pigem peaks alustama töökogemuse omandamist väiksematest ettevõtetest. Tema esitlus oli vürtsitatud paljude huvitavate ja humoorikate piltidega, mis köitsid tähelepanu. Kui eelmises loengus rääkis Janika, kuidas ta alles ülikoolis hakkas õppima IT-d siis Carolynil oli juba varasemalt huvi selle vastu (juba 7. klassis hakkas programmeerima). Väga suurt mõju omas Linux tema karjäärile ja ta soovitas kõigil sellega tutvust teha. Kuna ma ei olnud enne kokku puutunud Linuxiga siis mõtlesin, et miks mitte ja panin arvutile selle peale. Järelikult läks tema jutt mulle korda. Carolyn rõhutas samuti, et peaks olema ikkagi huvi asja vastu, muidu ei ole mõtet selle alaga tegeleda.

Kuues loeng erines eelnevast kahest (esiteks muidugi selle pärast, et kõneleja oli meessoost). Selle loengu põhirõhk oli testimise "promomine". Loengu kõneleja üritas kõiki ümber veenda, et testimine ei olegi nii igav kui kõik arvavad. Ta lükkas ümber müüte, mis testimise kohta käivad. Mina olin samuti kuulnud testimise kohta neid müüte ja arvamus sellest ei olnud ka kõige kõrgem. Kuigi esitleja oli väga veenev ja põhjendas kõik oma väited ära, ei tekkinud ikkagi mul sellist tunnet, et sooviks otsemaid testijaks minna. Siiski ei välista ma seda oma tulevikusuunana. Nagu ma sissejuhatuses kirjutasin, jäi ka minule siit loengust meelde mõte, et kui sa armastad seda mis sa teed, siis oled sa selles ka edukas. Loengust tooks ma välja väga huvitavad näited (Mariner 1, NASA Marsi missioon ja veel paljud muud), mida ma polnud enne kuulnud. Sain aru, kui palju võib üks väike näpuviga mõjutada kogu maailma ja kulutada suurel hulgal firma raha. Kuna ma ei olnud varem testimisega kokku puutunud, oli huvitav kuulata, mida see endast kujutab ja mida sellel töökohal tegema peab. Loengut avardas kindlasti mu maailmavaadet.

Seitsmes loeng on mul siiamaani veel väga hästi meeles. See loeng meeldis mulle kõige rohkem, sest oli täidetud huvitavate faktide ja näidetega ning oli väga hästi üles ehitatud. Esitluses ei kasutatud slaide, ei olnud mingeid visuaalseid efekte. Kõneleja suutis ennast kuulama panna, sest esitlus oli lihtsalt niivõrd veenev. Kogu jutt oli muidugi väga pessimistlik aga samas ka väga aus. Räägiti asjadest nagu need on. Kõik ei pruugi muidugi nii üks-ühene olla, kui esitleja väitis aga kindlasti andis see mulle väga palju mõtlemisainet. Loeng pani mind mõtlema, mida ma täpsemalt tulevikus ikkagi teha tahan. Kõneleja soovitas kindlasti proovida idufirmas töötada, kus kõik on väga motiveeritud. Selle soovituse panin samuti kõva taha. Kindlasti oli loeng kasulik tööturul kandideerimiseks, kuidas käituda tööintervjuul ja kuidas üldse tööd otsima hakata. Rõhutati samuti, et oma tegevusala peab huvitama, siis on võimalik ka sellel alal tippu jõuda. See loeng oli nagu eelnevate kokkuvõte, räägiti nii suurte kui väikeste firmade eelistest ja puudustest ning seda just üldisest plaanist. Eelnevad kõnelejad olid rääkinud pigem ikkagi konkreetsetest firmadest.

Viimases loengus tõi Elar Lang väga hästi välja õppimise plussid. Ta rääkis väga konkreetselt miks on hea õppida, miks peaks üldse õppima ja milleks see kõik lõpuks vajalik on. Kõneleja tõi enda näitel välja, kuidas õppimine temale kasulikuks osutus. Kuna ise olen juba lõpetanud nii bakalauruse ja magistri TTÜ-s siis tean, kuidas õppida võiks ja tegelikult peaks ning selle loengu esimene pool oli lihtsalt lisamotivatsiooniks. Loengu teises pooles sain senisest põhjalikuma ülevaate, millised on tõsisemad turvariskid ja kuidas oma veebiturvalisust kaitsta (niipalju kui see võimalik on). Räägiti paroolide turvalisuse kohta ja peale loengut otsustasin ka enda paroolid üle vaadata. Loeng näitas mulle jällegi üht võimalikku tulevikusuunda tööturul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga huvitavad ja motiveerivad. Iga kord peale loengut avardus kindlasti mu maailmapilt ja tutvusin IT maailma ja IT tööturu erinevate pooltega. Õppimiseks motivatsiooni on mul piisavalt aga loengud andsid juurde motivatsiooni osalemiseks ka erinevates klubides (selleks tuleb kuidagi aega leida). Ühine joon loengutes oli soovitus õppida ja õppida korralikult. Teha oma asjad ära õigeks ajaks ja saada aru neist asjadest mida sa teed. Tööotsijad tahavad samuti inimest, kes on huvitatud sellest mida ta teeb ning teeb oma ülesanded ka korrektselt ära. Paljud kõnelejad toonitasid seda, et alguses ei peagi kõike oskama aga kui on huvi, siis tulevad ka tulemused. Antud aine oli hea vaheldus teoreetiliste ja praktiliste tundide vahele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha?'

Vastus: On võimalik teha kordusarvestus. Õpingukorralduse punkti 5.4.4. järgi: Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika)

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?

Vastus: Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga .

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Vastus: Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Mis on tähtajad?

Vastus: Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga .

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Vastus: RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta .

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus: Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € .

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Vastus:

Enne punase joone päeva tuleb: Esitada VÕTA taotlus, hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva , tuleb esitada akadeemilise puhkuse taotlus enne semestri punase joone päeva , Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva ,Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet .

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus:

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris . Esimene semester mul on see piir ületatud. Teisel semestril mul jääb tegemata 27 - 22 = 5 EAP-d. Kuna EAP hind on 50 eurot , siis mulle esitatav arve on: 5 * 50 = 250 EUR.