User:Dvajak

Aine Õpingukorraldus ja erialatutuvustus arvestustöö

Autor: Daniel Toomas Vajak
Rühm: 12
Esitamise kuupäev: 23 Oktoober 2014

Essee

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" koosnes kaheksast loengust, neist kolme andis lektor Margus Ernits, teistesse loengutesse olid aga kutsutud esinema IT Kolledži vilistlased. Külalislektorid väljendasid oma vaateid ning arvamusi IT - turu struktuuri kohta, kirjeldasid oma haridusteed, kuidas nad on jõudnud sinna, kus nad praegu just on, jagasid oma kogemusi ja visiooni ning nõuandeid, kuidas koolis tulemuslikult õppida ja milline tulevik meid võiks ees oodata. Aine eesmärk on avardada esmakursuslaste silmaringi, anda edasisi teadmisi ja nõuandeid, et tulla toime sellega, mida tulevikus suure tõenäosusega vaja läheb. "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" on ettevalmistus tulevikuks.

Esimene loeng leidis aset 27. augustil, mille teemaks oli "Õppekorraldus ja sisekord". Esimeses loengus võtsid sõna 4 inimest: lektor Margus Ernits, kvaliteedijuht Merle Varendi, õppeosakonna juht Inga Vau ning haridustehnoloog-multimeediaspetsialist Juri Tretjakov. Kuna tegemist oli esimese loenguga, oli see suuremalt osalt tutvustava sisuga ja keskendus põhiliselt kooli sisekorra tutvustamisele, hindamissüsteemile ja mõõda ei pääsetud ka uue haridusreformi mainimisest ning sellega kaasnevate uuenduste ja muudatuste selgitamisest. Lisaks sellele räägiti detailselt õppekorraldusest ning tehti juttu stipendiumitest ja veendi meid selles, et me oleme teinud õige valiku, astudes IT Kolledžisse. Loeng oli väga informatiivne ja minu jaoks tähtis just selle poolest, et kuna ma ei olnud ise tutvunud kooli eeskirjaga ega õppekorralduse eeskirjaga, siis sain palju vajalikku infot kätte kohe loengust ning tähtsaima infoga olin tänu sellele juba kursis.

Teine loeng toimus 4. septembril, milles käsitleti teemat "Õppimine ja motivatsioon". Lektoriks oli Margus Ernits ning põhiliselt pandi rõhku sellele, kuidas tegeleda motivatsiooniprobleemidega, kuidas edukamalt õppida ning räägiti ka akadeemilisest petturlusest ja robootikast, kuigi süvitsi käsitleti robootika teemat järgmises loengus. Lisaks sellele seletati lahti "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" aine ning rõhtutati asjaolu, et loengutes käimisest üksi ei piisa ning et õppimisele tuleb pühenduda, et olla edukas ja iseseisvalt tuleb juurde õppida. Samuti anti ka nõuandeid ja nippe, kuidas efektiivsemalt õppida ning kuidas kool eeskujulikult ära lõpetada. Loengu lõpus sai sõna tudengiorganisatsiooni Lapikud esindaja, kes tutvustas ennast, kes nad on, mida teevad ning kutsusid ka meid enda programmiga liituma. Minu jaoks oli see loeng antud ainest üks olulisemaid, kuna sain teada, kuidas motivatsioonipuudusega võidelda ning kuidas end motiveerida ning motiveeritust tagasi saada.

Kolmas loeng Margus Ernitsaga toimus 11. septembril ning seekordseks teemaks oli "Robootika ja häkkimine". Kui robootika minus väga suuri emotsioone ei tekitanud, siis loengu osa, mis rääkis häkkimisest, ootasin ma pikkisilmi. Oma imestuseks sain ma teada, et häkkimine ei ole üldse see, mida ma arvasin, et see oli, vaid et see tähendab arvutientusiasti. Loengus räägiti süviti robootika maailmast, millega robootika klubis tegeletakse, millistel võistlustel on käidud ning miks peaks selle klubiga liituma. Peale selle inspireeris õppejõud üliõpilasi vastu võtma erinevaid väljakutseid, kinni haarama koolipakutavatest võimalustest ning osa võtma nii paljudest üritustest kui võimalik. Robootika klubi tundus igati sümpaatne olevat, aga kahjuks ei ole endal nii palju vaba aega, et saaks osaleda piisavalt tihedalt klubi koosviibimistel.

Neljas loeng tõi 18. septembril esmakursuslaste ette külalislektori Jaanika Liiv, kes rääkis teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Janika Liiv ise töötab programmeerijana ning sellest ta ka loengu vältel rääkis. Ta kirjeldas ka oma haridusteekonda ning õpinguaastaid IT Kolledžis. Oli mõnevõrra rahustav kuulda, et ka temal oli alguses raske olnud ning see andis omakorda mingil moel motivatsiooni juurde. Lisaks eelnevale tõi ta ka välja ühe stereotüübi meie ühiskonnas, lähemalt IT valdkonnas - mehi on programmeerimisalal rohkem kui naisi. See aga pidi vähehaaval muutuma, kuna üha enam naisi otsustab programmeerimist edasi õppima minna.

Viies loeng, mille teema oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele", toimus 25. septembril. Seekordseks esinejaks oli Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer. Külalislektor kirjeldas oma teekonda Skype'ini ning oma praegust eriala ning milliseid oskusi see temalt nõuab. Lisaks sellele jagas ta palju õpetussõnu ja andis nõuandeid tulevikuks IT alal töötades. Ta rõhutas, et endast tuleb anda alati maksimum ning et kohusetundlikkus on IT maailmas voorus, sest kõik ülesanded tuleb teha korrektselt ja õigeks ajaks. Teine tarkus, mida ta auditooriumiga jagas oli see, et IT alal tuleb kogu aeg ja järjepidevalt midagi juurde õppida, sest vanadel teadmistel ei saa kuigi kaua edukalt tegutseda. Mida Carolyn Fischer veel mainis oli see, et ta võtab oma tööd kui hobi ja ma arvan, et see on väga hea vaatepunkt, kuidas teha tööd. Töö peab olema midagi, mis inimesele endale ka meeldiks ning kui see on omakorda ka veel hobi eest, siis on see parim kombinatsioon võimalikest. Kui tahta tõmmata paralleeli eelmise esinejaga, siis mõlemad tõdesid, et naisi on IT vallas palju vähem kui mehi.

Kuues loeng toimus 2. oktoobril. Külalislektoriks oli kutsutud Kristjan Karmo, kes pidas loengu teemal "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kristjan Karmo ise töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina, aga eelnev töökogemus on tal tõeliselt suur, sest ta on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana ja testijuhina. Loengus keskenduti spetsiifiliselt tarkvara testimisele ning toodi välja testija ameti plussid ja miinused. Kristjan Karmo rõhutas, et testijad on täpselt sama tähtsad, kui arendajad ja administraatorid ning selgitas täpsemalt, kuidas testijad süsteemidega toiminguid teevad ja kuidas tarkvara testitakse. Loeng oli üldises võtmes väga hariv ning kuna ma ise ei teadnud eelnevalt testimisest peaaegu mitte midagi, siis see oli heaks silmaringiavardajaks.

Seitsmes loeng oli teemal "IT tööturust" ning toimus 9. oktoobril. Külalislektoriks oli palutud Andres Septer, kellel on 20-aastane kogemus IT valdkonnas. Loengus räägiti detailselt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja seda, kuidas ettevõtted toimivad ning opereerivad. Juttu tehti suurtest ja väikestest ettevõtetest, nendevahelistest erinevustest, plussidest ja miinustest. Esineja kõige meeldejäävam soovitus oli, et ei oleks mõistlik ega otstarbekas spetsaliseeruda vaid ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult palju kindlaid baasteadmisi IT valdkonnas. Esineja oli väga otsekohene, mis on väga hea omadus ning ta suutis sõnumi auditooriumile lihtsasti edasi anda.

Kaheksas loeng toimus 16. oktoobril, mil esines Elar Lang teemaga "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus". Elar Lang ise töötab Clarified Security OÜ's ning loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Esimese loengupoole rääkis ta õppetöösse suhtumisest ning toonitas selle tähtsust, sest nii nagu õpilane võtab kooli, võtab ta ka tulevikus tööd. Lisaks rääkis ta ka natukene enda haridusteest, oma aastatest IT Kolledžis ning elust peale seda. Teise poole loengust sisustas ta veebirakenduste turvalisusest rääkimisega ning andis soovitusi turvalisemaks interneti kasutamiseks. Loeng oli ääretult informatiivne ning oli näha, et esineja on oma ala spetsialist ja teab, millest räägib.

"Õpingukorraldus ja erialatutvustus" aine näol on tegemist esmakursuslasele marginaalse tähtsusega ainega, kuna see andis ülevaate, millised on tuleviku võimalused IT - maastikul ning tänu külalisesinejatele oli võimalik näha ja kuulda erinevaid vaateid, arvamusi, kokkulangevusi ja erisusi, millega erinevatest IT - valdkondadest inimesed on kokku puutunud. Aine ei pane üliõpilast ainult teistmoodi IT - suunda vaatama ega mõistma, vaid laiendab silmaringi ning tänu selle aine loengutele oli esmakursuslastel võimalik kohtuda oma ala tipptegijatega, nendega suhelda ning mõtteid vahetada. Minu vaatenurgast oli puhtalt loengute põhjal tegu ühe huvitavaima ainega.

Küsimuste vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

• B.1 Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Arvestust saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

• B.2 Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga individuaalselt.

• B.3 Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is kaks päeva enne sooritust.

• B.4 Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

• B.5 Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kordusarvestused on riigieelarvelisel kohal õppijatele tasuta.

• B.6 Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Hind kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu on REV ja OF tudengile praegu 20 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

• 1.1 Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

• 1.2 Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Kui teiste valikainetega on kogutud kokku vajalik hulk valikainete punkte, ei ole sellisel juhul aine sooritamine kohustuslik. Arvestada tuleb aga sellega, et

• 1.3 Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest esitatakse tudengile õppemaksu arve.

Ülesanne

• Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?

Kuna IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks seatud 27 EAP semestris, teeb see aasta määraks 54 EAPd.

Esimene semester 27- 26 = 1

Teine semester 27 - 20 = 7

Õppekulud tuleb osaliselt aasta lõpuks hüvitada 8 EAP (7+1) ulatuses.

• Kui suur on teile esitatav arve?

Eelpool mainitud tingimuse mitte täitmisel esitatakse tudengile osalise hüvitamise arve, mille määr on 50€ ühe EAP kohta.

Esitatava arve suurus on 400€ (8*50).