User:Kkotto

Essee

Autor: Kristjan Kotto

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” täitis kindlasti oma eesmärgi. Sain kuulata mitmete inimeste huvitavaid kooliteid ning kogemusi tööturul. Lisaks sain väga palju huvitavat teada IT valdkonnaga seoses.

Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast. Kuna olin varem juba enda jaoks vajaliku informatsiooni IT Kolledži kodulehelt üles otsinud, siis ei olnud see loeng minu jaoks väga põnev.

Teises loengus räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Räägiti, kuidas oleks tark õppida ja enda aega planeerida. Sain teada, miks tekib motivatsiooni puudus, mis on ülikoolis tihti suur probleem. Kuna ma ise olen suhteliselt sihikindel inimene, siis motivatsiooni puudust väga tihti ei esine. Selle loengu lõpp oli minu jaoks väga oluline, kuna sain teada sellisest klubist nagu Lapikud. Uurisin kohe asja ja käisin nende tutvumisõhtul. Kuna mulje oli väga positiivne, siis otsustasin osaleda ka nende c-keele koolitusel. Nüüdseks on see läbi ja ma olen saanud palju targemaks.

Kolmandas loengus räägiti häkkimisest ja robootikast. Sain teada, et häkkimine ei ole alati kuskile infosüsteemi sisse murdmine, vaid saab teha ka midagi huvitavat ning uut. Väga hea näitena tõi ta ITK õpilaste poolt vanadest kõvaketastest tehtud lasershow. Lisaks tutvustati meile robootikaklubiga seonduvat, kuhu otsitakse pidevalt liikmeid. Ise olen gümnaasiumis läbinud aine, kus sai ehitada ja programmeerida roboteid. Klassisiseselt tegime isegi sumo võistluse. Kahjuks ise robootikaklubiga liitumise peale ei ole mõelnud, kuna pidevalt on aja puudus.

Neljandas loengus esines Janika Liiv, kes on veebirakenduse arendaja firmas Toggle. Ta rääkis oma loengus subjektiivsest programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Peale keskkooli ta ei teadnud, mis edasi teha. Oma esimestesse valikutesse ta sisse ei saanud, siis otsustas proovida IT Kolledžit. Esimesed nädalad ei saanud ta mitte midagi aru, kuna polnud varem arvutite ega programmeerimisega tegelenud. Siis otsustas ta liituda robootikaklubiga ja asjad hakkasid paremuse poole liikuma. Lisaks rääkis ta oma mitmetest töökogemustest, kus ta võeti tööle isegi oskusi omamata. Kõige eredamalt jäi mulle meelde programmeerimiskeel Ruby. Ruby loojad mõtlesid selle peale, et see keel oleks võimalikult lihtne. Minule kui algajale programeerijale tekkis kohe huvi selle keele vastu. Lisaks on neil kogukond, kes üritavad keelt võimalikult lihtsaks teha. Kui mul vaheajal aega on, uurin kindlasti rohkem Ruby kohta.

Viiendas loengus esines Carolyn Fischer, kes on neljandat aastat Skype'is süsteemi administraator. Ta rääkis loengus oma haridusteest ning töökogemustest minevikus. Carolyn rääkis väga palju iseendast ja kahjuks see väga huvi ei pakkunud. Kõige rohkem huvi äratas tema töökus ja sihikindlus. Meelde jäi veel skype konkurss. Ta pidi kandideerimisel ära lahendama 6 rasket küsimust, mis võttis tal aega umbes nädal.

Kuuendas loengus esines Kristjan Karmo, kes töötab testijana firmas OÜ ASA Quality Services. Ta on töötanud väga erinevatel IT erialadel. Kristjan rääkis müütidest, mida arvatakse testimisest ja testijatest. Karmo rõhutas kui vajalikud testijad on ehk palju on vead maksma läinud. Kõige paremini jäi meelde 2000 aasta Y2K bug, kus kahjud olid pööraselt suured. Lisaks rääkis ta, mis on testimisel oluline: süsteemne lähenemine, tuleb katta ära kõik olulised kohad, loovus ning kogemused. Kristja tõi välja testija plussid ja miinused. Positiivseks pidas ta head ülevaadet testitavast süsteemist, hea ülevaade kogu IT-maailmast, loominguline töö ning suhtlus kõikide osapooltega. Negatiivseks pidas ta ülekohtuseid süüdistusi, ebarealistlikke ajakavasid ning kohustust teatada halbu uudiseid.

Seitsmendas loengus esines Andres Septer, kes töötab firmas Playtech. Ta oli oma loengu päris kriitiline, kuid samas aus. Ta rääkis suurte firmade plussidest ja miinustest. Plusside poolel tõi ta välja suur palga ning kindluse, et raha probleeme ei teki. Lisaks on suurtest firmades võimalik teha karjääri, kuid Eestis ei pidanud see väga kehtima. Miinuse poolele tõi ta välja ebakompetentsed juhid. Kõige suuremaks probleemiks pidas ta kitsas valdkonnas spetsialiseerumist, mis käib tihti suurfirmadega kaasas. Veel on probleemiks niinimetatud molutamine. Eriliseks molutamise kohana tõi ta näitena riigiasutused. Ta tõi näitena, et tema sõber tegi riigiasutuse töö kõrvalt endale firma. Kui Andres oli temalt küsinud, et miks sa seal töötad, vastas ta, et tasuta raha ju. Septer soovitas alustada väikefirmaga või startupiga. Ta juhtis tähelepanu, et riigihangete otsa ei satuks. Lõpuks rääkis ta, miks linux on parem windowsist. See loeng andis mulle väga palju informatsiooni, mida ma pean edasises elus meeles. Tema nõuanded olid väga head ning andsid õige suuna kätte.

Kaheksandas loengus esines Elar Lang, kes viib läbi veebirakenduse turvalisuse koolitusi ning on turvalisuse testija. Ta on käinud Tallinna Polütehnikumis, IT Kolledžis ning Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta pidas oluliseks, et programmeerimisest saaksid aru nii arendaja, administraator kui ka testija. Elar rõhutas kooli tähtsust ja võrdsustas seda tööga. Loengus sain teada, mis on turvalisus: loodava tarkvara kvaliteet, suhtumine enda andmetesse ning suhtumine teiste andmetesse. Lisaks selgitas ta, et internetis ei tasu kedagi usaldada. Isegi niinimetatud suuri nimesi ei saa usaldada, kuna ka neil on turvavead. ( näiteks: Facebook, Google ) Lang tõi näited, millised on kõige levinumad paroolid. Kõige rohkem pani imestama, kui kiiresti on võimalik kellegi parool teada saada.

Kokkuvõtteks ütleks, et kõige enam jäid meelde Janika Liiv ning Andres Septer. Janika Liiv jäi meelde Ruby keelega, mis mind kohe huvitama hakkas. Andres Septer loengust on raske midagi välja tuua, kuna sealt oli väga palju õppida ja edaspidiseks meelde jätta. Olen väga rahul, et sain kuulata nii huvitavaid persoone.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. 2) Järeleksam tuleb kokkuleppida selle õppejõuga, kelle aines kukuti läbi 3) Järeleksamile saab registreerida ÕIS-is klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” Vähemalt 2 tööpäeva peab jääma registreerumise ja soorituse vahele. 4) Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada riigiportaalis (eesti.ee) 5) Semestrite lõikes on õppemahu arvestus kumulatiivne ning esimesel semestril piisab ainult täiskoormuse nõude täitmisest.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1. Enne punast joont tuleb teha:

   a) Peab olema kinnitatud individuaalne õppekava 
   b) Punane joon – ajaline piir, millega peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised. 
   c) Esitada taotlus akadeemilisteks liikumisteks 
   d) Esitada akadeemilise puhkuse taotlus 

2. Juhul kui tudeng on saanud eksamil positiivse hinde ning soovib seda siiski parandada on tal selleks võimalus ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgeim hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Andmed: X = 27 ja Y = 21 Kaks semestrit kokku teevad 27 + 21 = 48 EAP ITK kohustuslik aastas on 54 ehk puudu jääb 54 - 48 = 6 EAP Ühe EAP maksumus on 50 eurot. Arve suurus on 50*6 = 300 eurot.