User:Aluik: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Aluik (talk | contribs)
Aluik (talk | contribs)
 
(3 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
  [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
   
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Aleks Luik
Autor: Aleks Luik


Esitamise kuupäev: 14.10.2014
Esitamise kuupäev: 22.10.2014


==Essee==
==Essee==
Line 56: Line 57:
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.


(X=24;Y=26)
Esimese semestri lõpuks jääb mul puudu 27 - 24 = 3 EAPd. Teise semestri lõpuks jääb puudu 27 - 26 = 1 EAPd. Ühe ainepunkti hinnaks on 57.5 eurot. Kokku jääb puudu 3 + 1 = 4 EAPd ning tasuda tuleb 4 * 57.5 = 230 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal; punkt 5 Täiendusõpe]</ref>.
X=24
X=24
Y=26
Y=26

Latest revision as of 10:58, 14 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleks Luik

Esitamise kuupäev: 22.10.2014

Essee

Õppingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine arvestusena hinnatakse kodutööna valminud arvamusesseed, mis on tehtud loengutes esitletud teemade põhjal. Esimesed kolm loengut viisid läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad, ülejäänud loengutes kõnelesid aga sama kooli IT-maailmas edukalt läbilöönud vilistlased. Minu kui informaatikast sissevõetud esmakursuslase jaoks olid kõik ettekanded huvitavad ning küsimust jäi tekitama vaid see, kas ka minust nii hea oma valdkonna IT-spetsialist ühel päeval saada võib.

Esimeses loengus[1] astusid esmakursuslaste ette Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Minule isiklikult meeldis see, et loengupidajate sõnul on IT-Kolledž pea alati valmis vastu tulema õpilaste soovidele ning kuulama nendepoolseid ettepanekuid. Väga meelepäraseks uudiseks mulle oli aga see, et kool, kus asun õppima, salvestab oma loenguid ning need on järelevaadatavad – olen sunnitud spordi tõttu viibima koolist eemal. Inga Vau sissejuhatus üldisesse kooliellu, õppekoormustesse, stipendiumite saamise võimalustesse ja nii edasi, oli väga informatiivne ning vastas paljudele küsimustele, mis võib-olla ei oleks niisama pähe tulnudki. Hea on teada, et kui mõnes aines peaksin esialgu põruma, on mul siiski võimalus tekkinud olukorda parandada.

Teises loengus [2] rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Õppejõud rõhus oma loengus aususele, õppimise tähtsusele isegi siis, kui aine tundub täiesti mõttetu, iseseisvale tegevusele. Rääkis veel huviklubidest ja teistelgi õppimisega seonduvatel teemadel. Loengust jäi kõrva võrdlus akadeemilise petturluse ja spikerdamise vahel. Kui minu jaoks oli gümnaasiumi ajal wiki parim allikas referaatide ja esseede kirjutamisel, siis nüüd sain aga teada, et infot otse wikist ei tohiks tegelikult kasutada, sest referaadis referaati ju viidata ei saa. „Pidage meeles, et kõik esmapilgul mittevajalik muudab teid ja mitme teema olulisust mõistate palju hiljem“ [3]

Kolmandas loengus [4] tutvustas Margus Ernits robootika telgitaguseid ning rääkis teemal „Robootika ja häkkimine“. Kuna ma ise robootikaga kunagi kokku puutunud pole, siis ei robotite ehitamisest ei teadnud ma varasemalt suurt midagi. Loengu käigus sain ma aga teada, et ühe roboti ehitamiseks läheb vaja mitmeid oskusi, alustades tinutamisest ja lõpetades programmeerimisega. Robootikaklubi tegevus tundub mulle väga mitmekesine ja huvitav, sest see paneb laialdasemalt mõtlema ning tegema koostööd ka teiste valdkondade esindajatega, näiteks kunstnikega erinevate toodete loomisel.

Neljandas loengus [5] esines Janika Liiv teemaga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Etteastes rõhus Liiv enese harimisele ja tutvuste leidmisele. Uue ja huvipakkuvana kuulasin ma programmeerimiskeelest Rubyst, mis on suhteliselt noor keel jaapanist ning mille kasutus on oma hoogu alles kogumas. Samuti jätsin kõrvataha Githubi, mis kujutab endast opensource lehte, kuhu saab üles laadida oma koodijupi ja/või lugeda teiste avaldatud koode. Igaüks saab seal anda ideid, muuta ja parandada teiste koode, et niimoodi saaks kokkuvõttes parem programm. Väga oluliseks mõtteks, mis loengust meelde jäi oli, et kui oled omandanud mõne oskuse või programmeerimiskeele, siis ei tasu jääda mugavustsooni passima, vaid harima end edasi ja omandama midagi uut. Isegi kui uue keele õppimine on alguses raske, siis hiljem tuleb see ainult kasuks ning loob ka positiivse meeleolu tegemaks järgnevaid toiminguid oma töös. Tähtis on valmis saada programm, mis müüb, mitte see, kui kaua ja kuidas see valmib.

Viiendas erialatutvustuse loengus [6] vestles Carolyn Fischer meiega teemal ,,IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“. Fischer rääkis oma ettekandes suurel määral oma eduloost IT maailmas ning administreerimistööst Skype’is. Mind isiklikult insipreeris tema kõne juures see, kui töökas ja sihikindel isiksus tal on. Sportlasena tean ma, et sihikindlus viib üldiselt sihile ja seetõttu austan ma väga, kuidas Carolyn Fischer hindab ja naudib oma tööd ja teeb seda mõnuga. Teadatuntud fakt on see, et infotehnoloogia valdkonnas töötades ei pruugi tööpäev lõppeda enne, kui süsteem või programm on valmis ja töötavad. Nii rääkis ka Fischer loo, kuidas ühel õhtul, kui tööpäev oli juba läbi ning tema lahkumas, tuli uksepeal vastu üks kõrgem ülemus ja palus tal kogu infrastruktuuri Facebook’i integratsiooniks üles seada, Fischer vastas seepeale:,,Milles probleem, teeme ära.“ Ta lõpetas alles hommikul kell kuus – ma arvan, et selline pühendumine on see, mis teeb targast spetsialistist eduka. „Fortune favours the prepared mind“ ehk „Õnn soosib neid, kes on ettevalmistunud“ – Marie Curie [7]

Kuuendas loengus [8] rääkis Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Tuli välja, et nii minu kui ka paljude teiste arvamus, et testija töö on igav ja see on algajatele, on tegelikult müüt. Korralik testimine nõuab nutikust ja kogemusi. Väga huvitav oli kuulda, et testija on tihtipeale just see inimene, kes tegelikult näeb programmi terviklikuna esimesena. Niisiis on testija vahendaja, kes suhtleb pea kõikide osapooltega. Selline töö mitmekesisus pani mu endagi mõtlema, et miks mitte saada kunagi testijaks. Samas sain teada, et testija töö on tänamatu. Tihtipeale süüdistatakse pärast vea leidmist just testijat, et miks just nüüd, viimasel hetkel selle leidis, kuigi tema ju seda programmi ei kirjutanud, pole milleski süüdistada. Nagu öeldakse: ,,Parem hilja kui mitte kunagi.“ Huvitav on mõelda sellele, et kui testimise käigus vigu ei leita, kas siis on programm lihtsalt hästi kirjutatud või on hoopis testija nõrk, samal ajal võib ka vastupidi mõelda, kui testimisel leitakse palju vigu, siis ei teagi, kas on programm halvasti kirjutatud või on testija lihtsalt äärmiselt hea.

Seitsmendas loengus [9] rääkis olekult entusiastlik ja reibas Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT tööturust“. Loengu kuulamine oli ääretult huvitav ja esineja jutt sorav. Septeri sõnaosavus ning enese esitlemisoskus on olnud tema karjääri jooksul kindlasti suureks abimeheks. Mulle jäi tema suust kõlama mõte, et hea IT-spetsialist peab oskama end ja oma toodet müüa. Ma nõustun härra Septeriga, et hästi tasustatud töökoht võib jääda kättesaamatuks, kui olen tugev spetsialist, kuid suhelda ei oska – kes tahaks oma meeskonda eraklikku ja vähesõbrustavad liiget. Samas arvan, et alati ei tohiks inimesi tööle võttes teha järeldusi kandideerija sotsiaalsel taustal. Nagu Andres Septer ütles: „vaikne IT-spetsialist toanurgas võib teha ära kümme korda suurema töö sel ajal, kui mõni keskpärane töötaja, kes mõnikord ei saagi oma ülesannetega hakkama.“ Väikese üllatusena jäi kõlama fakt, et riigi- ja suurettevõtetes on võimalik teha tööd seda tegelikult tegemata. Suurfirmades jääb tihtipeale märkamata see, kui keegi jätab oma töö tegemata või teeb seda lohakalt. Põhjus on lihtne: inimesi on palju ning keegi kuskil teeb vajaliku ikka ära. Septeri näide tuntud kirjanikust, kes katsetuseks pool aastat tegi tööd poole koormusega ning järgmine pool aastat ei teinud peaaegu üldse, kirjutas lõpuks ise lahkumisavalduse, sest mitte keegi ettevõttes ei pannud seda tähelegi.

Kaheksandas loengus [10] rääkis Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Langi loengust jäi mulle kõrva mõte, mida pean ka ise õigeks. Nimelt, kui on antud kodune töö juba pikalt enne tähtaega, siis mida varem see tehtud saab, seda parem – kohustusi on hiljem oluliselt vähem. See seostub ka tema loengu teise teemaga, ehk õppetöösse suhtumisega. Tegelikult on nii, et kuidas koolis nõnda tööl. Kui jääd hiljaks kooli või hilined tööde esitamisega, juhtub see ilmselt ka tööl, seetõttu peaks juba kooliajal olema täpne ja korralik, et harjutada sisse hea tava – olla täpne. Elar Lang rääkis oma kõnes matemaatika ja füüsika tähtusest. Olen alati mõistnud, et otseselt matemaatiliste ja füüsikaliste mõistete tundmine mulle tulevases elus võib-olla suurt edu ei taga, kuid see polegi tähtis, nende ainete põhieesmärgiks on panna inimene mõtlema, analüüsima ja kasutama loogikat. Eriti põnevaks pean loengu lõppfaasi, mis räägiti ebaturvalistest paroolidest ning internetis jagatud infost. Tegelikult paljud inimesed me ümber ei kujuta ettegi, kui lihtne on tuvastada teiste inimeste paroole ning kui palju infot on kellegi kohta kusagil internetiavarustes kirjas. Mis internetti kord üles laetud, see sinna ka jääb.

Õppeaasta alguses lootsin, et õppekorralduse ja eraialatutvustuse loengutest saan palju uut ja inspireerivat õpinguteks ja tulevikuks ning nii see ka juhtus. Ma ei pidanud pettuma mitte ühesgi loengus, sest kõik teemad olid erinevad ning samal ajal väga põnevad. Eriti jäi aga meelde seitsmes loeng [11], kus esines Andres Septer. Mind insipeeris tema juures eelkõige sõnaosavus ning esinemisoskus, mida on tegelikult vaja ka ühele IT-spetsialistile, näiteks et oma toodet tutvustada ja müüa.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kordusarvestust on õigus teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) [12]. Kokkulepe toimub õppeaine juhendajaga. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis [13]. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani [14]. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [15].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada taotlus ning taotlusele lisada varasemat õpingut tõendav dokument. Töökogemusele ja iseseisvalt õpitule tuleb esitada vastav kogemusest õpitu analüüs. VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse õppekoormusesse ning nende eest eraldi tasuma ei pea [16]. VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Sama õppeaasta kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015 [17].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

(X=24;Y=26)

Esimese semestri lõpuks jääb mul puudu 27 - 24 = 3 EAPd. Teise semestri lõpuks jääb puudu 27 - 26 = 1 EAPd. Ühe ainepunkti hinnaks on 57.5 eurot. Kokku jääb puudu 3 + 1 = 4 EAPd ning tasuda tuleb 4 * 57.5 = 230 eurot [18]. X=24 Y=26

Viited