User:Aakopdza

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Armine Akopdžanjan

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Õppeaine esimeseks eesmärgiks on üliõpilastele informatsiooni andmine seoses IT Kolledži akadeemilise struktuuri, õppekavadega, õppesuundadega, õppimisvõimalustega teistes kõrgkoolides ja muu oluline, mida on ühele esmakursuslasele vaja. Põhiroll on külalisesinejatel, kes jagavad oma kogemusi, teadmisi ja üldpilti sellest, mis meid ees ootab väljaspool seda õppehoonet reaalses maailmas.[1] Antud kursus on kindlasti kõikidele esmakursuslastele heaks infoallikaks ning hea võimalus ka reaalselt õppekorra eeskirjadega kokku puutuda. Loengute läbiviimine külalisesinejate poolt oli suureks motivatsiooniks neljapäeval kella 8ks kohale tulemiseks, kuna natukene vähem informatiivsete ja igavamate loengute puhul oleks kindlasti auditoorium kõvasti tühjem olnud. Edasi proovin eraldi analüüsida igat loengut ja siis ka tuua välja sarnasused.

Esimeses loengus räägiti üleüldiselt ITK õpingukorraldustest ja täpsetest tingimustest õppima asumisel. Minu, kui juba eelnevalt Tartu Ülikoolis tudeng olnu jaoks, ei olnud antud informatsioon kuigi uus ning kolledži koduleht sai enne sisseastumist kõvasti analüüsitud. Antud loeng ei olnud igav ning kindlasti äsja koolipingist tulnud noored said väga palju uut teada ning päris mitmetele küsimustele ka vastused.

Teises loengus kuulasime Margus Ernitsa juttu motivatsiooni ja õppimise kohta. Loeng oli väga sisukas ning õpetlik, kuna selles oli palju informatsiooni selle kohta, kuidas õppida, mida kindlasti mitte proovida teha, mida on näidanud kogemus ja kindlasti väga oluline, et millega tegeleda peale õppimise, aga et see oleks ka erialane hobi. Leian, et selline loeng on kindlasti motiveeriv ning vabas vormis jutt ja pildid slaidiesitlusel olid piisavalt innustavad. Kolmandas loengus saime jällegi kuulata Margus Ernitsat häkkimisest ja robootikast. Väga vajalik, kuna saime informatsiooni robootikaklubi kohta, mis tundus väga ahvatlev ja see annab võimaluse siduda hobi ning eriala. Robootikaklubi kohta esimest korda kuuldes arvasin, et see on pigem juba teadlikele inimestele, aga antud loeng andis head ülevaadet selle kohta, mis seal ees võiks oodata. Oluline koht oli ka see, et sain teada hea raamatu nime, nimelt ’’Kuidas saada häkkeriks?’’, mille autoriks on E. S. Raymond. Häkker on see, kes teeb midagi lõbusat ja lahendat ning naudib seda tegevust. Kindlasti kavatsen lähiajal ülalmainitud raamatu hankida ning läbi lugeda.

Neljandas loengus külastas meid Janika Liiv, kes on programmeerija ning töötab veebirakenduste arendaja ettevõttest Toggle. Näiteks, mainis ta ühte toodet, mille nimi on TW ehk teamweek, mis on hea toode tööandjatele, mis aitab töötajate tööaega reguleerida. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Nimelt on Janika üks nendest päris mitmetest inimestest, kes IT Kolledžisse õppima tulles ei teadnud ta arvutitest ja programmeerimisest mitte kui midagi. Tema valik on ennast õigustanud ning ta on edukalt lõpetanud kooli ning töötab lahedal ja hea kollektiiviga tööpostil. Ta mainis ka seda, et koolis oli ta pigem humanitaaralaste teadmistega ning tema sooviks oli saada kirjanikuks. Mulle väga meeldis tema tõlgendus tema praegusest tööst kui omamoodi kirjaniku tööst, kuna programmeerimine on tema arust ka loo kirjutamine. Kõige paremini jäi meelde jutt programmeerimiskeelest Ruby, mis tundus väga huvitav ja uus ning rõõmustas see, et kuigi selle on välja mõeldud Jaapanis, on ka Eestis olemas Ruby arendajaid. Tagasi tulles programmeerimise juurde, siis Janika mainis seda, et oluline on loovkirjutus, et kirjutatud programm peab olema lihtne, nauditav ja kergesti kasutatav. Janika käsitles ka stereotüüpide teemat ja ise olles naisterahvas, oskas ta väga hästi oma positsiooni selgitada. Tema lõplik seisukoht oli see, et ka naised on ja saavad olla edukad IT alal. Tütarlaps mainis ka mitmeid sotsiaalplatvorme, kuhu pannakse ülesse koode, mida saab vaadata ja vajadusel ka endale kopeerida. Loeng oli huvitav ning kaasahaarav ja kindlasti väga informeeriv. Selliseid külalisesinejaid võiks rohkem olla.

25. septembril ehk viiendas loengus said kuulda enda jaoks olulist ja kindlasti huvitavat informatsiooni administraatorid. Külaliseks oli Carolyn Fischer, kes töötab Skype’is süsteemi administraatorina. Tema õppis IT Kolledžis IT süsteemide administreerimist. Neiu rääkis oma heast kogemusest õppimisest meie asutuses, mis viis ka tee magistriõppesse TTÜ-sse. Ka Carolyn on nende väheste naiste seas, kes töötavad IT alal. Nimelt, ta on olnud mentoriks ja juhendajaks noortele tüdrukutele, kes tahavad programmeerimist õppida jne. Ta rääkis pikalt ja laialt oma elust ja tööst Skype ettevõttes ning auditooriumis tekkisid mõnel ka küsimused, kuid minul ausalt öeldes polnud nii väga huvitav kuulata kui oleks oodanud.

Kuuendas loengus rääkis oma loo meile Kristjan Karmo, kes on ka meie õppeasutuse vilistlane. Tema teemadeks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Ta rääkis, milles seisneb testija töö ning mida tegema ja oskama peab. Väga huvitav loeng, kuna endal on tuttavaid, kes töötavad testijana ning on ainult seda tööd kiitnud. Ka meie külalisesineja rääkis, kui huvitav ja maailmapilti avardav see on. Oma jutu sees tõi Kristjan välja ka mitmeid näiteid situatsioonidest, kuidas näiteks korralikult testimata jätmine võib üüratu rahalise kahju tekitada. Testija töös on ka negatiivseid külgi, kuna testijal on ebarealistlik ajakava ning ta otsib vigu, mida programmeerija parandama peab ja see tähendab, et ta on halbade uudiste tooja. Negatiivse küljena võib välja tuua ka selle, et palgad on arendajate omadest väiksemad ja tal on kõige vähem aega oma töö tegemiseks, nimelt jäetakse testimiseks liiga vähe aega ning kiirelt tehes võib ikka mõni viga märkamata jääda. Loeng oli kaasahaarav ning väga huvitav.

9. oktoobril külalisesineja oli Andres Septer, kes rääkis IT tööturust. Tema jutt põhines sellel, et anda informatsioon meid tulevikus puudutava kohta. Andis ülevaate enda töökogemusest ja nendest ettevõtetest, kus tema on töötanud, et me saaksime mingisugusegi ettekujutuse, milline on IT ettevõte. Oluline asi minu jaoks, mida ta mainis oli see, et me ei tohiks spetsialiseeruda ja takerduda ühele kindlale asjale, vaid ikkagi tuleks laiemat silmaringi säilitada, et tööturu nõudlusele vastata. Loeng sai kiiresti läbi, kuna jutt oli väga ladus ja huvitav, kuid raske oli jälgida ilma mingisuguse slaidiesitluseta.

Kaheksandas ja viimases loengus oli esinejaks Elar Lang, kes rääkis õppetöösse suhtumisest ja veebirakenduste turvalisusest. Olulist infot oli väga palju, nimelt väga kaasahaarav oli jutt turvalisusest ja selle riskidest. Olles ise enne IT Kolledžisse õppima tulemist täiesti tavaline interneti kasutaja, ei ole ma kunagi mõelnud reaalsetele riskidele, mida veeb võib kaasa tuua. Meeldis see, et ta tõi ka näiteid ja haaras auditooriumi kaasa arutama. Elar ise on veebirakenduste turvalisuse koolituse läbiviija ning ise olles turvalisuse testija, siis ta näeb ära arendajate poolsed vead ja koolitab neid mitte vigu tegema. Kindlasti väga oluline loeng kõikidele esmakursuslastele.

Kokkuvõtteks ütleksin, et kõik loengud on olnud enamjaolt huvitavad ja kaasahaaravad. Külalisesinejad andsid endast parima ja rääkisid enda elust ning isiklikest kogemustest, mis on tihtipeale just see õige motivaator. Nähes, et sama õppeasutuse vilistlased on jõudnud oma karjääriredelil nii kõrgele ja saavutanud edu, siis see kaotab kõik kahtlused valiku osas. Eelnev mainitu on kinnitus sellele, et IT Kolledžis saadav haridus on väga kompetentne ning kahtlevata konkurentsivõimeline. Mind, kui naissoost arenduse üliõpilast, väga huvitasid Janika ja Carolyni loengud, eriti aga just Janika loeng oli väga kaasahaarav, motiveeriv ja informatiivne. Olen üks nendest naistest, kes arvab, et IT ala ei ole enam ainult meeste ala, ei ole mehelik ala, vaid kõik need inimesed, keda see huvitab, peaksid saama võimaluse olenemata soost. Kuuldu nende naiste kogemuste ja edu kohta oli niivõrd positiivne ning motiveeriv, et nüüd on kindel, et edasi saab kõik minna ainult ülesmäge. Leian, et selline õppeaine on vaja, et tekiks ettekujutus valitud erialast ja eesootavast karjäärist.

[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculumsubject/view?curriculum_id=3&subject_id=173&year=2014

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga. [1]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist. [2]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF tudengile on kordussooritused tasuta. [3]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [4]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?

Enne punase joone päeva peab tudeng:

1) koostama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava [5]

2) kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava [6]

3) esitama akadeemilisele puhkusele minemise avalduse [7]

4) esitama akadeemilise liikumise sooviavalduse [8]

Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X on 23 ja Y on 22 ehk kokku kahe semestri peale on 45 EAPd. Arve mittesaamiseks peab ühes semestris vähemalt 27 EAPd olema, kahe semestri peale 54 EAPd. Arve saadetakse 9 EAP eest. 1 EAP hind on 50€ ehk arve esitatakse summas 450€. [10]

Vastuste allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused punkt 5.4.4

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamite-ja-arvestuste-korraldus punktid 5.2.8 ja 5.2.8.1

[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.7

[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#õppuri-kohustused punkt 3.2.1

[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#õppuri-kohustused punkt 3.2.1

[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemiline-puhkus punkt 6.1.3.4

[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemiline-liikumine punkt 7.1

[9]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid punkt 5.3.11

[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/