User:Tpark

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnis Park

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Käesolev essee on koostatud õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" kohustusliku arvestustööna. Õppeaine, mille eesmärgiks paistis olevat õppureid õigele teele suunata ja näidata neile, mis neist tulevikus saada võiks ning taas tuletada igale õpilasele meelde, et tähtajad ja neist kinni pidamine on üks hinnatumaid asju tööl ja koolis. Seda viimast mõtet rõhusid päris mitmed loengut pidanud külalised ning nende veenvad argumendid ei pannud mind neis kordagi kahtlema.

Mina, kui äsja keskkooli lõpetanud ja peaaegu tundmatus kohas vette hüpanud tudeng, kes ei olnud ka eelnevalt tuutoritega suhelnud, leidsin aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" esimest loengut, kui hädavajalikku loengut tänu, millele edasi toimetada. See loeng oli küll väga üldine ja sissejuhatav ning paljud võisid leida seda, kui igavat sissejuhatust, kuid minu jaoks oli see huvitav ja asjakohane, sest mul oli absoluutselt igasugune eeltöö tegemata.

Teises loengus räägiti meile kuidas me saaksime ennast õppima motiveerida ja kuidas me peaksime ennast õppima harjutama. Suureks probleemiks on telefonid ja kindlasti ka sülearvutid, mis lihtsalt tähelepanu loengust minema viivad või siis koduse töö asemel su aja röövivad. Minul isiklikult nutitelefoni pole ning seega on üks mure vähem, kuid arvuti tõepoolest on segav faktor mitmest küljest. Üldjuhul on sellel seadmel kindlasti mingisugune ühendus internetiga ja seega võib tähelepanu hajutada facebook või mõni uudiste portaal. Ise ma kumbagi väga ei külasta ning muret nende pärast ei tunne. Lisaks sellele lisa kättesaadavausele on sinult ka lihtsam abi küsida. See on veel üks punkt, mida teises loengus puudutati. Kui me sõpra aitame, siis kas me teda ikka aitame ja mille arvelt. See mõte sealt loengust pani mindki tesiti mõtlema ning igat abipalvet 2 korda üle mõtlema. Kas sellest abipalvest ma midagi õpin ning, mis veel tähtsam, kas abi vajaja midagi sellest õpib?

Kolmandas loengus räägiti robootikast ja häkkimisest. Ma olin alati suhtunud fraasi "häkkimine", kui mingi suurde andmebaasi sissemurdmist või millegi juhtimise üle võtmist virtuaalselt ja seda tõenäoliselt selle negatiivse maigu tõttu, mis teda saadab ning mida meedia võimendab. See loeng tõestas et ma olin arvanud asjadest valesti. Asjad ei ole nii keerulised ning vahest on nad veel keerulisemad. Robootika klubi tutvustamine tõstatas minus tõsist huvi selle vastu. Vaba aega paistis esialgu olevat ning miks ka mitte nii hästi reklaamitud ringkonnaga liituda ning seda enam, kui õppejõud väitis, et keegi ei peagi midagi alguses oskama kui sinna robootika klubisse sisse astub. Tähtis on vaid huvi olemasolu.

Neljandas loengus külastas meid Janika Liiv, kes tõi oma elust ja õpingust näiteid, kuidas ta midagi IT valdkonnast väga ei osanud, aga sellegi poolest ta oli aktiivne. See motiveeris mind samuti uusi asju proovima ja kõigest osa võtma. Janika võrdles programeerimist mõne kirjandusteose kirjutamisega kuna mõlema puhul sa lood teksti ,mille lõpptulemuse oled sina loonud ja see on sinu idee, mis lõpuks välja paistab. Ainus ja üks. Mis sest et seda on võimalik täht-tähelt maha kopeerida, kuid selle lõi ikkagi kord 1 inimene. See idee pani kohe mõtte lendama ja muutis idee programeerimisest kohe palju kunstipärasemaks ning 90.-te stereotüübid programeeriatest niikuinii enam ei kehti ja kui järele mõtlema hakata siis kirjanik ja programeerija on suht sarnase välimusega. Mõlemad veidi teistsugused kui lihtsa füüsilise töö tegijad ning mõlemad ei vahetaks oma klaviatuuri millegi vastu.

Viiendast loengust jäi mulle meelde taaskord ülekorratud tõsiasi, et kõik tööd tuleks esitada õigeaekselt ning kõige tähtsam on oma huvi ja algatus. Vahest ei peagi kõik esimesel korral välja tulema. Üljuhul õpime me vigadest rohkem kui lihtsalt õiget asja tehes ilma et me sellest aru saaksime. Selle kohta tõi näite seda loengut meile pidanud Carolyn kes kirjeldas kuidas ta linuxit paigaldades ebaõnnestus. Carolyn kirjeldas ka tema läbipõlemise lähedast hetke, tööd oli palju ja keegi pidi ju seda tegema. Muidugi oli tal selle vastu huvi ja ta ei saanud ka tööandjale vastu hakata, kui kiirelt oli vaja midagi teha ja kedagi sellist polnud rohkem võtta. Ma järeldan sellest näitest et peab suutma oma asjadega õigel ajal hakkama saada, et ei tekiks viimasel hetkel nii kiiret rapsimist või, et ei oleks 10 tööd korraga seljas. Muidu me lihtsalt ükshetk ei suuda järjest enam ja me põleme läbi ja anname alla.

Kuues loeng tegi mulle kindlalt selgeks kui tähtis on testija amet. Kõik suuremad projektid vajavad testimist kuna sa iial ei tea, mis vigu sealt leida võidakse. Hilisemal avastamisel võivad need vead veel väga kalliks maksma minna. Seda leongut meile pidanud Kristjan Karmo ei suutnud mind just veenda et ma tulevikus kindlasti seda ametit tahaks pidada, kuid ilma nendeta ei saa lihtsalt suuri asju luua. Vigade eest tuleb maksta ja üldjuhul me peaksime siis tegema seda nii vara kui võimalik. Ma ei olnud kunagi uurinud ega huvitunudki sellest, kui palju sellised näpukad maksma võiksid minna ning ma olin isegi üllatunud seda leongut kuulates.

Seitsmes loeng oli suhteliselt kriitilise alatooniga loeng mida pidas meile Andres Septer. See loeng oli minu jaoks üks lemmikuid kuna need nõuanded mida ta jagas ei ole just mingid innovaatilised ideed, aga päris ise selliste lihtsate ning kergelt järeldavate tulemuste peale alati ei oskagi tulla. See loeng tundus mulle, kui kindel ja otsene nõuanne, mis ei olnud küll näpuga ette näitamine, aga suunavalt näitas ära sihid, mida pidi käies, kuhu me võime jõuda.

Kaheksas loeng teema oli küll kuidagi kuuldud ja olnud kuid siiski vahelt sai ikka midagi uut ka välja noppida. See ei ole ju mingi saladus et miski ei ole igavesti turvatud ja see et me peaks endale turvalise parooli valima. Ma veendusin selle loengu ajal et minu paroolid on kõik erinevad ja turvaliselt koostatud. Selle loengu lõpus olnud video ja õpetus, mitte laadida üles endast pilte ,mida me pärast võime kahetseda, ei olnud just väga mind puudutavad teemad kuna ma vähe kasutan sotsiaalmeediat, kuid siiski mööda külgi maha ei jookse. Seda loengut vast jääks meenutama uuendatud vanasõna:"Üheksa korda mõtle, üks kord vajuta Upload".

Kokkuvõtteks tahaksin tänada kõiki külalisi, kes käisid meile loenguid andmas ja meie tuleviku väljavaateid meile selgemaks tegemas. Tänu neile tunnen ma ennast kindalsti palju kindlamalt ja tean mida ma tulevikus ette võtan või vähemalt mille poole pürgin. Minu arvates oli selline õppeaine EIKi teekonna algusesse nagu rusikas silmaauku. See aitas kindlustada mõtet, kelleks ma saada tahan ja kas IT mind ikka nii väga huvitab.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamil mitte positiivse tulemuse saanud õppuril on võimalik korduseksam sooritada järgneva kahe semestri jooksul. Antud eksami aine õppejõud võib määrata õppurile lisaülesandeid, mis on eelduseks korduseksamile pääsemiseks. Eksami aja määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud eksamite ajakavaga. Korduseksami puhul peab end korduseksamile registreerima ÕISis. RF õppekohal õppiv õppur saab korduseksami sooritada tasuta. OF õppekohal õppiv õppur peab tasuma korduseksami sooritamiseks 20 Eurot

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕISis asjakohase taotluse koos kõigi vajalike lisadega 10 päeva enne punase joone päeva. IT Kolledž võib arvestada varasemast töökogemust õppekava täitmise osana.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Esimesel semestril saadud EAPe arv on 19 ja teisel semestril 25. Kokku on see aasta peale 48 EAP. Arvestades, et 27 EAP on kohustuslik koguda semestri kohta, kui ei ole soovi õppekulusid osaliselt hüvitada, siis jääb sellest miinimumist puudu 57 - 48 = 9 EAP.

9 * 50 = 450 Eurot.