User:Dnikolaj: Difference between revisions
(26 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 3: | Line 3: | ||
Autor: Diana Nikolajeva | Autor: Diana Nikolajeva | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 3. november 2014 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine põhirõhk on anda üliõpilastele suurem pilt IT valdkonnast. Järgnevalt panen kirja, mida ma sellest ainest õppisin. | |||
= | Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng 1, 27. august; Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi] Õppekorraldus ja sisekord </ref> oli üldine haridussüsteemi, ülikooli, õppekorraldust, õppeeeskirju tutvustav loeng. Mulle meeldis, et see loeng oli hästi põhjalik ja igat valdkonda puudutav, mul tekis täielik ülevaade, kust mida otsida, kelle poole pöörduda, et informatsiooni saada. Sain teada erinevatest stipendiumitest ja nende taotlemisest ning rõhutati väga tagasiside andmise tähtsust ning selle mõju. | ||
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng 2, 4. september; Margus Ernits] Õppimine ja motivatsioon </ref> rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist, mis kohati kattus ka esimes loengus räägituga. Õppejõud oskab hästi suhelda ning teema huvitavaks teha, seeläbi jõudes õpilasteni. Kaugõppes õppides on motivatsioon ja ajaplaneerimine väga tähtsalt kohal. Oma esimese ülikooli hariduse sain ka kaugõppes ning tean täpselt, kui raske on vahel peale pikka ja rasket tööpäeva arvuti lahti teha ja kooliasju vaadata. Samas olen teadlikult teinud oma valikud ja mul on kindel soov endale asjad selgeks teha. Päris mitmes loengus on räägitud petterlusest, usun, et seda mitte põhjuseta. Samas eeldan, et õppurid tulevad ülikooli teadlikult ning eesmärgiks on omandada teadmisi. | |||
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng 3, 11. september; Margus Ernits] Robootika ja häkkimine] </ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Õppejõud julgustas liituma robootikaklubiga, isegi siis kui on tunne, et tõesti ei oska midagi ja ei saa asjdest aru, et seal on teisigi selliseid. Ei tasu kohkuda sellest, et kursusel on päris palju selliseid inimesi, kes on juba IT valdkonnas mitmeid aastaid töödanud, ka nemad tulid siia kooli õppima. Kõige parem ongi õppida kellegilt, kes juba asja jagab, nii õpibki kõige paremini, teadmised kinnistuvad, sest on millega seostada. Mis veel meelde jäi, huvitavad projektid koostöös EKA õpilastega (trumm ja kass) ning kuidas need kaks valdkonda on omavahel tegelikult tihedalt seotud (EKA-st tootedisain ja IT Kolledžist tehniline lahendus). Robotexil saavutatud tulemused, vanade arvutite projekt - väga palju põnevaid ja huvitavaid asju tehakse. Ka mulle sai selgeks, mis asi on häkkimine ning millega ei tasu seda segi ajada. | |||
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng 4, 18. september; Janika Liiv] Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast </ref> rääkis Janika Liiv ning see loeng meeldis mulle väga juba selle pärast, kui põnevalt ja kirglikult Janika oma teemat tutvustas. Stereotüüpidest oli väga huvitav kuulata, ma arvan et igalühel on oma nägemus IT inimesest. Naistest IT-s, tundus, et Janikat see väga puudutas, ta jutul on loomulikult ka iva, arvan, et naiste osakaal IT on alles viimastel aastatel hakkanud järsult kasvama. Ise võin niipalju öelda, et seal kus ma töötan on IT osakonnas nüüdseks mehi ja naisi täpselt pooleks. Ka Janika käis robootikaklubis, mis oli tema jaoks ka päris raske ja ta algusest ei saanud asjadest aru, aga üksteist aidates, tulid teadmised. Rääkis ka erinevatest rakendustest, nende võimalustest ja Ruby programeerimiskeelest ja nö keelekommuunist. Mis mulle meeldis oli see, et ta tõmbas paralleele programeerimisel ja filmi tegemisel, jällegi hea seos, kuidas asju meelde jätta, jutt tundus loogiline ja arusaadav. Tegin ka praktilist ülesannet kodus kaasa ning nii mõnigi lühend sai selgeks. | |||
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng 5, 25. september; Carolyn Fischer] IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele </ref> rääkis Carolyn Fischer oma tööst Skype’s. Tema tegi mulle väga selgeks, oma kogemuse põhjal, et kui sa oled valmis pingutama ja pühenduma, siis saab asjad selgeks. Skype sai ta tööle tänu oma suhtumisele, tööandja sai aru, et ta on valmis pühenduma ja pingutama. Ta puudutas ka teemat naised IT-s ning tema lähenemine oli, et kui naisi ei ole IT-s, siis neid ei huvita see valdkond nii väga. Teda väga ei puudutanud, asjaolu, et ta oli ainuke naine oma meeskonnas. Teda kuulates, tundsin, et ta on oma töö fanaatik, naudib seda täiel rinnal, samas tekis mul küsimus, kas ta on olnud läbipõlemise oht. Sain vastuse oma küsimusele - tagasiside on oluline, tööandja peaks kindlasti rääkima oma töötajatega ning andma tagasisidet. Tulles tagasi esimene loengu juurde, ka õpilased peavad andma tagasisidet, sellega saab juhtida tähelepanu probleemsetele kohtadele ja anda tagasisidet õppejõule. | |||
Kuuendal loengul <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng 6, 2. oktoober; Kristjan Karmo] Testimine ja tarkvara kvaliteet </ref> rääkis Kristjan Karro testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli väga põnev, sest ta rääkis hästi arusaadavalt ja põhjalikult oma teemast. Ta oskas hästi selgeks teha, miks testimine on oluline ja mis on tagajärjed, kui see osa protsessist vahele jätta, tõi mitmeid näiteid vigade maksmusest. Tööalaselt olen ise ka test case testijatele kirjutanud ning olen ka ise testinud süsteemi uut reliisi ning tean täpselt kui oluline on, kõik testid läbi teha, sest kui mingi viga jääb tuvastamata, võib see tuua väga palju kahju. | |||
Seitsmendat loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng 7, 9. oktoober; Andres Septer] IT tööturust </ref> pidas Andres Sepper, rääkis IT tööturust. See loeng jäi mulle kõige rohkem meelde, loengupidaja nö mitte akadeemilise, kohati huvitava sõnakasutusega kõne poolest. Ja mitte ainult, sain päris palju teada erinevatest ettevõtetest, nende IT osakondadest ja lähenemisest IT töötajate vastu. Kus on parem töötada, mida peab silmas pidama ehk sai hästi palju näpunäiteid tulevikuks, kui hakkad otsima tööalast tööd. Nõustun nii mõnegi tema ütlemisega, nt ebakompetentne juht, riigiasutustes karjääri tegemine jne. Nagu ka teised loengupidajad, toonitas ka tema, et koolist saadud sisulisi teadmisi on väga vaja, “kui on olemas kõva aluspõhi, siis ülejäänud on melochi zizhni”. Sellest loengust sai teada päris palju uusi teadmisi, nt Peteri printsiip, enesemüümisest. | |||
Kaheksandal loengul <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng 8, 16. oktoober; Elar Lang] Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus] </ref> rääkis Elar Lang, veebirakenduste turvalisusest ja õppetöösse suhtumisest. Viimase loenguga võttis see loeng justkui kõik eelenvad loengud kokku, just õppetöösse suhtumise seisukohalt. Meelde jäi, kuidas hakkas tema koolitee IT Kolledžis, kuidas ta tuli niisama kooli kaasa ühe oma sõbrannaga ja kuidas Kristiina Hakk näitas, kuni on tahe midagi saavutada, on see võimalus olemas, sisuliselt kahe naisterahva mõjul ja oma tahtega lõpetas ülikooli ''cum laude'''ga. Veebirakenduste turvalisusest, ei tasu usaldada kedagi ega midagi, sest iga süsteemi taga on inimene ning pole kunagi teada, kelle käes on info ning, kes seda kontrollib. Loengust jäi hästi meelde paroolide unikaalsuse tähtsus, tulevikus hakkan tähelepanelikumalt jälgima, mis infot ma rakendustele jagan ning kuidas ma neisse sisse login. | |||
Kokkuvõtvalt olid kõik loengud omavahel seotud. Minu jaoks olid kõik loengud väga huvitavad ja õpetlikud, sest IT valdkond on niivõrd uus asi minu jaoks. Silma jäi see, et kõik esinejad olid IT Kolledži vilistlased ning kõik töötavad väga heades firmades ehk IT Kolledžist saadud haridus on tööturul konkurentsivõimeline ja hinnatud. Väga huvitav oli kuulata kõikide esinejate haridusteekonnast ja töökogemustest, nii mõnigi alustas õpinguid IT Kolledžis puhtalt lehelt, samal ajal kui teistel oli juba eelnev töökogemus olemas. Kaugõppes on väga erinevaid inimesi ning juba esimestes loengutes sai selgeks, kes jagab biiti ning kes on täitsa uus selles valdkonnas, mina kuulun nende viimaste hulka. Mind ehmatas esialgu ära, kui loengus õppejõud rääkis mingitest asjadest, millest ma ülde aru ei saanud ning tundus et kogu auditoorium mõistab ja räägib kaasa. | |||
Läbivaks teemaks oli matemaatika ja füüsika teadmine, arvamusi oli erinevaid, mõni esineja toonitas, et need on tähtsad, samas teised väitsid, et saab ka ilma. Ise arvan, et igasugused teadmised matemaatika ja füüsika valdkonnast tulevad kindlasti kasuks, sest suuresti kõik teemad haakuvad omavahel. | |||
Lõpetuseks stereotüüpidest, ühegi esineja kohta ei saa öelda tüüpiline "IT mees” , esinejad olid hästi avatud, oskasid suhelda, ei rääkinud keerulist arusaamatut teksti. Olid oma teema valdkonnas väga pädevad ning oskasid oma teadmisi huvitavalt edasi anda. | |||
Line 16: | Line 35: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri] pt 5.3.6</ref> | |||
Tasulisel (OF) õppekohal tuleb korduseksami eest tasuda 20 eurot. | Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri] pt 5.3.6</ref>. Järeleksami tegemist tuleb kokkuleppida õppejõuga. Korduseksamile saab registreeruda ÕIS’i kaudu, “Kordussoorituse” lingi alt. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri] pt 5.3.6</ref>. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on korduseksamil osalemine tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal tuleb korduseksami eest tasuda 20 eurot. | ||
===Küsimus 3=== | ===Küsimus 3=== | ||
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? | Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Akadeemilist puhkust saab taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele ja vastavad lisadokumendid. Akadeemiline puhkus, mis on võetud lapse hooldamiseks kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Tervislikel põhjustel saab võtta akadeemilist puhkust kuni kaheks aastaks.) Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele. | |||
Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja EIK õppekorralduse eeskirja punktis 6.1.5 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri] pt 6.1.5 </ref> nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri] pt 6.1.6 </ref>. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? Vastused korduma kippuvatele küsimustele] küsimus 11</ref>. | |||
===Ülesanne=== | ===Ülesanne=== | ||
Line 29: | Line 50: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Kui I semestri lõpuks on 24 EAP, esitatakse II semestri alguses 3 EAP eest õppemaksu arve summas 150 eurot. | Kui I semestri lõpuks on 24 EAP, esitatakse II semestri alguses 3 EAP eest õppemaksu arve summas 150 eurot. | ||
=Viited= | =Viited= | ||
<references /> | <references /> |
Latest revision as of 22:03, 3 November 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Diana Nikolajeva
Esitamise kuupäev: 3. november 2014
Essee
Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine põhirõhk on anda üliõpilastele suurem pilt IT valdkonnast. Järgnevalt panen kirja, mida ma sellest ainest õppisin.
Esimene loeng [1] oli üldine haridussüsteemi, ülikooli, õppekorraldust, õppeeeskirju tutvustav loeng. Mulle meeldis, et see loeng oli hästi põhjalik ja igat valdkonda puudutav, mul tekis täielik ülevaade, kust mida otsida, kelle poole pöörduda, et informatsiooni saada. Sain teada erinevatest stipendiumitest ja nende taotlemisest ning rõhutati väga tagasiside andmise tähtsust ning selle mõju.
Teises loengus [2] rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist, mis kohati kattus ka esimes loengus räägituga. Õppejõud oskab hästi suhelda ning teema huvitavaks teha, seeläbi jõudes õpilasteni. Kaugõppes õppides on motivatsioon ja ajaplaneerimine väga tähtsalt kohal. Oma esimese ülikooli hariduse sain ka kaugõppes ning tean täpselt, kui raske on vahel peale pikka ja rasket tööpäeva arvuti lahti teha ja kooliasju vaadata. Samas olen teadlikult teinud oma valikud ja mul on kindel soov endale asjad selgeks teha. Päris mitmes loengus on räägitud petterlusest, usun, et seda mitte põhjuseta. Samas eeldan, et õppurid tulevad ülikooli teadlikult ning eesmärgiks on omandada teadmisi.
Kolmandas loengus [3] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Õppejõud julgustas liituma robootikaklubiga, isegi siis kui on tunne, et tõesti ei oska midagi ja ei saa asjdest aru, et seal on teisigi selliseid. Ei tasu kohkuda sellest, et kursusel on päris palju selliseid inimesi, kes on juba IT valdkonnas mitmeid aastaid töödanud, ka nemad tulid siia kooli õppima. Kõige parem ongi õppida kellegilt, kes juba asja jagab, nii õpibki kõige paremini, teadmised kinnistuvad, sest on millega seostada. Mis veel meelde jäi, huvitavad projektid koostöös EKA õpilastega (trumm ja kass) ning kuidas need kaks valdkonda on omavahel tegelikult tihedalt seotud (EKA-st tootedisain ja IT Kolledžist tehniline lahendus). Robotexil saavutatud tulemused, vanade arvutite projekt - väga palju põnevaid ja huvitavaid asju tehakse. Ka mulle sai selgeks, mis asi on häkkimine ning millega ei tasu seda segi ajada.
Neljandas loengus [4] rääkis Janika Liiv ning see loeng meeldis mulle väga juba selle pärast, kui põnevalt ja kirglikult Janika oma teemat tutvustas. Stereotüüpidest oli väga huvitav kuulata, ma arvan et igalühel on oma nägemus IT inimesest. Naistest IT-s, tundus, et Janikat see väga puudutas, ta jutul on loomulikult ka iva, arvan, et naiste osakaal IT on alles viimastel aastatel hakkanud järsult kasvama. Ise võin niipalju öelda, et seal kus ma töötan on IT osakonnas nüüdseks mehi ja naisi täpselt pooleks. Ka Janika käis robootikaklubis, mis oli tema jaoks ka päris raske ja ta algusest ei saanud asjadest aru, aga üksteist aidates, tulid teadmised. Rääkis ka erinevatest rakendustest, nende võimalustest ja Ruby programeerimiskeelest ja nö keelekommuunist. Mis mulle meeldis oli see, et ta tõmbas paralleele programeerimisel ja filmi tegemisel, jällegi hea seos, kuidas asju meelde jätta, jutt tundus loogiline ja arusaadav. Tegin ka praktilist ülesannet kodus kaasa ning nii mõnigi lühend sai selgeks.
Viiendas loengus [5] rääkis Carolyn Fischer oma tööst Skype’s. Tema tegi mulle väga selgeks, oma kogemuse põhjal, et kui sa oled valmis pingutama ja pühenduma, siis saab asjad selgeks. Skype sai ta tööle tänu oma suhtumisele, tööandja sai aru, et ta on valmis pühenduma ja pingutama. Ta puudutas ka teemat naised IT-s ning tema lähenemine oli, et kui naisi ei ole IT-s, siis neid ei huvita see valdkond nii väga. Teda väga ei puudutanud, asjaolu, et ta oli ainuke naine oma meeskonnas. Teda kuulates, tundsin, et ta on oma töö fanaatik, naudib seda täiel rinnal, samas tekis mul küsimus, kas ta on olnud läbipõlemise oht. Sain vastuse oma küsimusele - tagasiside on oluline, tööandja peaks kindlasti rääkima oma töötajatega ning andma tagasisidet. Tulles tagasi esimene loengu juurde, ka õpilased peavad andma tagasisidet, sellega saab juhtida tähelepanu probleemsetele kohtadele ja anda tagasisidet õppejõule.
Kuuendal loengul [6] rääkis Kristjan Karro testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli väga põnev, sest ta rääkis hästi arusaadavalt ja põhjalikult oma teemast. Ta oskas hästi selgeks teha, miks testimine on oluline ja mis on tagajärjed, kui see osa protsessist vahele jätta, tõi mitmeid näiteid vigade maksmusest. Tööalaselt olen ise ka test case testijatele kirjutanud ning olen ka ise testinud süsteemi uut reliisi ning tean täpselt kui oluline on, kõik testid läbi teha, sest kui mingi viga jääb tuvastamata, võib see tuua väga palju kahju.
Seitsmendat loengut [7] pidas Andres Sepper, rääkis IT tööturust. See loeng jäi mulle kõige rohkem meelde, loengupidaja nö mitte akadeemilise, kohati huvitava sõnakasutusega kõne poolest. Ja mitte ainult, sain päris palju teada erinevatest ettevõtetest, nende IT osakondadest ja lähenemisest IT töötajate vastu. Kus on parem töötada, mida peab silmas pidama ehk sai hästi palju näpunäiteid tulevikuks, kui hakkad otsima tööalast tööd. Nõustun nii mõnegi tema ütlemisega, nt ebakompetentne juht, riigiasutustes karjääri tegemine jne. Nagu ka teised loengupidajad, toonitas ka tema, et koolist saadud sisulisi teadmisi on väga vaja, “kui on olemas kõva aluspõhi, siis ülejäänud on melochi zizhni”. Sellest loengust sai teada päris palju uusi teadmisi, nt Peteri printsiip, enesemüümisest.
Kaheksandal loengul [8] rääkis Elar Lang, veebirakenduste turvalisusest ja õppetöösse suhtumisest. Viimase loenguga võttis see loeng justkui kõik eelenvad loengud kokku, just õppetöösse suhtumise seisukohalt. Meelde jäi, kuidas hakkas tema koolitee IT Kolledžis, kuidas ta tuli niisama kooli kaasa ühe oma sõbrannaga ja kuidas Kristiina Hakk näitas, kuni on tahe midagi saavutada, on see võimalus olemas, sisuliselt kahe naisterahva mõjul ja oma tahtega lõpetas ülikooli cum laude'ga. Veebirakenduste turvalisusest, ei tasu usaldada kedagi ega midagi, sest iga süsteemi taga on inimene ning pole kunagi teada, kelle käes on info ning, kes seda kontrollib. Loengust jäi hästi meelde paroolide unikaalsuse tähtsus, tulevikus hakkan tähelepanelikumalt jälgima, mis infot ma rakendustele jagan ning kuidas ma neisse sisse login.
Kokkuvõtvalt olid kõik loengud omavahel seotud. Minu jaoks olid kõik loengud väga huvitavad ja õpetlikud, sest IT valdkond on niivõrd uus asi minu jaoks. Silma jäi see, et kõik esinejad olid IT Kolledži vilistlased ning kõik töötavad väga heades firmades ehk IT Kolledžist saadud haridus on tööturul konkurentsivõimeline ja hinnatud. Väga huvitav oli kuulata kõikide esinejate haridusteekonnast ja töökogemustest, nii mõnigi alustas õpinguid IT Kolledžis puhtalt lehelt, samal ajal kui teistel oli juba eelnev töökogemus olemas. Kaugõppes on väga erinevaid inimesi ning juba esimestes loengutes sai selgeks, kes jagab biiti ning kes on täitsa uus selles valdkonnas, mina kuulun nende viimaste hulka. Mind ehmatas esialgu ära, kui loengus õppejõud rääkis mingitest asjadest, millest ma ülde aru ei saanud ning tundus et kogu auditoorium mõistab ja räägib kaasa. Läbivaks teemaks oli matemaatika ja füüsika teadmine, arvamusi oli erinevaid, mõni esineja toonitas, et need on tähtsad, samas teised väitsid, et saab ka ilma. Ise arvan, et igasugused teadmised matemaatika ja füüsika valdkonnast tulevad kindlasti kasuks, sest suuresti kõik teemad haakuvad omavahel. Lõpetuseks stereotüüpidest, ühegi esineja kohta ei saa öelda tüüpiline "IT mees” , esinejad olid hästi avatud, oskasid suhelda, ei rääkinud keerulist arusaamatut teksti. Olid oma teema valdkonnas väga pädevad ning oskasid oma teadmisi huvitavalt edasi anda.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [9]. Järeleksami tegemist tuleb kokkuleppida õppejõuga. Korduseksamile saab registreeruda ÕIS’i kaudu, “Kordussoorituse” lingi alt. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [10]. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on korduseksamil osalemine tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal tuleb korduseksami eest tasuda 20 eurot.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemilist puhkust saab taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele ja vastavad lisadokumendid. Akadeemiline puhkus, mis on võetud lapse hooldamiseks kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Tervislikel põhjustel saab võtta akadeemilist puhkust kuni kaheks aastaks.) Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja EIK õppekorralduse eeskirja punktis 6.1.5 [11] nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks [12]. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus [13].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Kui I semestri lõpuks on 24 EAP, esitatakse II semestri alguses 3 EAP eest õppemaksu arve summas 150 eurot.
Viited
- ↑ Loeng 1, 27. august; Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi Õppekorraldus ja sisekord
- ↑ Loeng 2, 4. september; Margus Ernits Õppimine ja motivatsioon
- ↑ Loeng 3, 11. september; Margus Ernits Robootika ja häkkimine]
- ↑ Loeng 4, 18. september; Janika Liiv Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast
- ↑ Loeng 5, 25. september; Carolyn Fischer IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele
- ↑ Loeng 6, 2. oktoober; Kristjan Karmo Testimine ja tarkvara kvaliteet
- ↑ Loeng 7, 9. oktoober; Andres Septer IT tööturust
- ↑ Loeng 8, 16. oktoober; Elar Lang Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri pt 5.3.6
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri pt 5.3.6
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri pt 6.1.5
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri pt 6.1.6
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele küsimus 11