User:Kegipt

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karina Egipt, DK13

Esitatud: 26.10.2014

Essee

Nagu nimigi ütleb on "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" õppeaine eesmärk anda oma eriala spetsialistide peetavate loengute kaudu ülevaate tulevasest valdkonnast ning erialast ja selle eripäradest, lühidalt tutvustada õppetöö protsessi, anda praktilisi näpunäiteid ja tutvustada pea piiramatud võimalusi enda täiendavaks arendamiseks ning koputada üliõpilase südametunnistusele eetikakoodeksi tutvustamise, korrektse viitamise meelde tuletamise jms läbi (Ernits, 04.09.2014[1]).

Järgnevalt toon välja mind enam kõnetanud punktid päevase õppe loengutest.

Esimeses päevase õppe loengus andsid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi kokkuvõtliku ülevaate IT Kolledži (EIK) töö- ja õppekorraldusest ning jagasid praktilisi näpunäiteid õppetööga paremini hakkama saamiseks. Kuigi omandan juba teist kõrgharidust, ei jooksnud päevase õppe üliõpilastele suunatud sissejuhatav loeng mööda külge maha. Erinevalt paljudest akadeemilistest ülikoolidest hindab EIK väga üliõpilaste tagasisidet ning arvestab ettepanekutega isegi õppekavade muutmisel. Kui on tunne, et õpitu ei ole praktikas rakendatav või õppekava halvasti ülesehitatud, siis on võimalus esitada omapoolsed põhjendatud ettepanekud õppekavade muutmiseks (Vau, Ernits, Varendi 27.08.2014[2]).

Margus Ernits'a üleskutse tegeleda häkkimisega innustas süsteeme sügavuti tundma õppida (Ernits, 04.09.2014[3]). Tuleb ehitada, järgi proovida ja eksperimenteerida, kusjuures kõik eksperimendid ei peagi õnnestuma. EIK-is tegutsevad klubid annavad võimaluse osalemiseks ka tudengitele, kellel igasugune varasem kogemus puudub. Teoreetiliste teadmiste praktikas rakendamise ja läbi praktika kaudu arenemise olulisust rõhutasid ka teised esinejad (Liiv, 18.09.2014[4]; Fischer, 25.09.2014[5]).

Janika Liiv jagas enda kogemust EIK-i õppima asumisel ning andis sellega teistelegi lootust eriala õpingud edukalt läbida, kuigi esmakursuslasel võib esialgu tunduda kõik võõras ja keeruline. Mõnusalt vabas vormis peetud esitlus suunas programmeerimisse suhtuma kui loomingulisse tegevusse, kus kindlasti ei tasu klammerduda aastaid kasutusel olevatesse tehnoloogiatesse. Olen enesearengut alati pidanud väga oluliseks ning kuigi uue süsteemi õppimine esialgu tundub vaevaline, võib tulevikus see senist tööd hoopis oluliselt lihtsustada. Juurdeõppimise olulisust rõhutas oma esitluses ka Carolyn Fischer (Fischer, 25.09.2014[6]). Puudu ei olnud ka praktilistest nõuannetest nagu mänguline viis valdkonnas tihti kasutavate akronüümide kaardistamiseks ning nendest aru saamiseks, mida kavatsen kohe kindlasti kasutusele võtta. Tulevikus loodavate rakenduste puhul püüan kindlasti lähtuda kasutajast: süsteem peab olema selge ja lihtne, vastasel juhul kaob kasutaval igasugune huvi süsteemi vastu (Liiv, 18.09.2014[7]).

Eraldi suure teemana rääkis Janika Liiv IT-valdkonnas töötavatest naistest ning neisse suhtumisest (Liiv, 18.09.2014[8]). Võimalik, et seoses vähese valdkonna kogeumusega ei tunneta hetkel valdkonnas kinnistunud stereotüüpe ning nende mõju. Kuuldu põhjal saab ilmselt väita, et muudatused paremuse suunas on olnud hiljutised, sest esmapilgul tundub, et praegu kaugõppes on mehi ja naisi peaaegu võrdselt. Kuid kuulates lisaks Carolyn Fischer esitlust, tuleb vast nõustuda, et numbrid räägivad enda eest ning ilmselt vajab IKT valdkond naiste seas jõulisemat populariseerimist (Fischer, 25.09.2014[9]). Positiivne oli tõdeda, et loodud kommuunid nagu Techsisters ei olnud siiski suunatud vaid naistele ning ei propageerita sugude vahelist polariseerumist. Vastasel juhul jõuaksime teisse äärmusesse.

Carolyn Fischer andis ülevaate Skype's administraatorina töötamisest ning tutvustas ettevõttes kasutatavaid tehnoloogiad nagu automaatne infrastruktuuri haldamiseks kasutatav Chef ning selle eelistest. Jagatud soovitused aitavad kindlasti tulevikus nii mõnegi apsaka tegemata jätta. Kuivõrd administeerimise protsess muutub tulevikus automaatseks, tuleb edaspidi administaatoritel samuti programeerimist õppida (Fischer, 25.09.2014[10]), sama kinnitas ka Margus Ernits (Ernits, 04.09.2014[11]).

Nõustun ASA Quality tegevjuhi Kristjan Karmo väitega, et testimine on vahendusrikas tegevus, juhul kui on võimalus testida erinevate klientide lahendusi. Ühtlasi kummutas Kristjan Karmo müüte, mis on seotud testija ametiga. Heal testijal peab olema laiapõhjalised teadmised süsteemist, ärist, klientidest ja elukeskkonnast, kus tulevast süsteemi kasutama hakatakse. Ajaloost toodud näited halvast testimisest andsid hea ülevaate, kui oluline on tegelikult korralik testija ning miks ei tohiks seda eriala alahinnata (Karmo, 02.10.2014[12]).

Andres Septer andis kriitilise pilgu läbi kuid ausa ülevaate IT-valdkonna tööturust ning jagas näpunäiteid tulevase tööandja valimisel ning kuidas tõsta tööturul enda konkurentsivõimet. Suuremates firmades on küll suuremad võimalused paremate töövahendite saavutamiseks, kuid esinevad muud riskid ebakompetentsete juhtide näol. Pooldan esineja seisukohta, et kitsas spetsialiseerumine on inimese jaoks demotiveeriv ning lõpuks on vastutus niivõrd jagatud, et keegi otseselt millegi eest ei vastutagi. Küll ei nõustu väidetega, et riigisektoris tööl "vegeteerimine" on tavaline nähtus (Septer 09.10.2014[13]) . Paljud riigiettevõtted on viimase kahe aasta jooksul läbi teinud suuremad optimeerimise kuurid, mille tulemusena paljudes kohtades täidavad ühed ja samad inimesed infosüsteemide peakasutajate, IKT projektide juhtide, eelanalüüsi koostajate ning testijate ülesandeid. Sellise koormuse all võib muutuda küsitavaks tulemuste kvaliteet, kuid vegeteerimiseks sellist töökorraldust kindlasti nimetada ei saa. Teisest küljest erand kinnitab reeglit ja ilmselt leidub ka selliseid avalikku sektori asutusi.

Erinevalt eelkõnelejast, tuginedes Eesti IT-sektori väiksusele, tõi Elar Lang oma esitluses välja konkurentsivõime suurendamisel olulist rolli ka koolikaaslastel - tulevikus on nemad soovitajad ja kriitikud (Lang, 16.10.2014[14]).

Veebirakenduste turvalisus puhul on tegu pigem suhtumise küsimusega: kas soovitakse luua kvaliteetset tarkvara, mis kaitseb kasutajaid ja nende andmeid. Tihtipeale loovad turvariski juba kasutajad ise jagades oma informatsiooni avalikes suhtlusvõrgustikes, kasutades ühte ja samu paroole või salvestades paroole ning kasutajanimesid internetilehitsejas. Seda olulisem on jälgida ning piirata informatsiooni kogust, mida endast avalikustatakse ning mitte usaldada oma kasutajainfot paroolidega igale süsteemile (Lang, 16.10.2014[15]).

Kuigi EIK-is on administraatori ning infosüsteemide arendaja õppekavad selgelt eristatavad tuli pea kõikide esinejate esitlusest välja, et piirid ei ole päris nii selged. Nagu varemgi mainitud, siis seoses administeerimise toimingute automatiseerimisega peavad süsteemide administraatorid aina enam omama programmeerimise oskusi ja vastupidi - ka arendajad peavad tundma süsteemi administeerimise poolt tagamaks loodavate süsteemide lihtsamat hallatavust. Arendamise kogemused on olulised ka testija erialal - hästi ehitatud süsteemide testimiseks ja nö "katki tegemiseks" on vajalikud põhjalikud teadmised. Selline tendents on praegustele tudengitele kindlasti eeliseks, kuivõrd peale kooli lõpetamist on tööturul märksa laiemad võimalused.

Kokkuvõtteks, Per aspera ad astra! Kui tunned, et asi hakkab üle pea kasvama, siis tuleb iseseisvalt (vajadusel küll teistelt abi küsides) panustada praktikasse - lihtsamate programmide kirjutamine, ülesannete lahendamine annab hindamatu kogemuse ja aitab õpitut paremini kinnistada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Vastavalt kehtivale õppekorralduse eeskirja[16] punktile 5.4.4 on korduvat arvestust õigus teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Korduvarvestuste kuupäevad tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida kordussooritusele vähemalt kaks tööpäeva enne soorituse toimumist ÕIS-is.

Kokku on võimalik teha kolm katset: üks põhiarvestus ja kaks korduvat arvestust. Korduvad arvestused ei pruugi aset leida samal eksamisesseioonil. Korduvarvestus on RF õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus on kehtestatud 18.06.2014. aasta käskkirjaga nr 3-1/14-131[17], milleks on 20 eurot.

Kui kõik kolm katset on luhtunud, siis pakub EIK teistkordset aine deklareerimise võimalust. Teistkordse aine deklareerimine on tasuline (nii riigifinantseeritaval kui ka tasulisel õppekohal õppides).

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda tudeng:

• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot;
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus;
• kes ei viibi akadeemilisel puhkusel.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest kuusissetulekust ühe pereliikme kohta, mida suurem on sissetulek, seda väiksem on toetus. Näiteks kuni 74,75 eurose kuusissetuleku puhul ühe perekonnaliikme kohta on õppetoetuse suurus 220 eurot. Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis eesti.ee[18].

Õppetoetuse saamiseks tuleb läbida õppekava nõudeid täies mahus (30 EAP semestris). Mahu arvestus semestrite lõikes on kumulatiivne ehk õppeaasta lõpuks tuleb koguda vähemalt 60 EAP.

Ülesande lahendus

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20 Y = 28

Vastus

Õppekulude osalist hüvitamist nõutakse juhul kui üliõpilane kogub semestris vähem ainepunkte kui ette nähtud ning millest madalama õppekava täidetavuse korral rakendub hüvitamine. EIK Nõukogu otsusega on selleks piiriks kehtestatud 27 EAP semestris (Vau, Ernits, Varendi 2014[19]).

Ainepunktide arvestus on kumulatiivne, kogudes õppeaasta jooksul 20 + 28 = 48 EAP, esitatakse õppeaasta lõpus arve puuduolevale 6 EAP-le.

EIK Nõukogu rakendab seadusega lubatud maksimaalset määra, mille suuruseks on 50 eurot. 6 EAP eest tuleb seega tasuda 300 eurot.

Viited

1. Eesti Infotehnoloogia Kolledž: õpingukorralduse eeskiri (26.10.2014);
2. Eesti Infotehnoloogia Kolledž: 18.06.2014 käskkiri nr 3-1/14-131 (26.10.2014);
3. Eesti Infotehnoloogia Kolledž: vajaduspõhine õppetoetus (26.10.2014);
4. Ernits, M. (04.09.2014) "Õppimine ja motivatsioon";
5. Ernits, M. (11.09.2014) "Robootika ja häkkimine";
6. Fischer, C. (25.09.2014) "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele";
7. Karmo, K. (02.10.2014) "Testimine ja tarkvara kvaliteet";
8. Lang, E. (16.10.2014) "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus";
9. Liiv, J. (18.09.2014) "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast";
10. Septer, A. (09.10.2014) "IT tööturust";
11. Vau, I., Ernits, M., Varendi, M. (27.08.2014) "Õppekorraldus ja sisekord".