User:Apapp

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andreas Papp

Esitamise kuupäev: 29.10.2014

Essee

Esimene loeng Infotehnoloogia Kolledži (IT Kolledž) õppekorraldusest ja sisekorrast andis hea ettekujutuse kõigest sellest, mis edasi toimuma hakkab. Tegemist oli ootuspäraselt väga üldise ja heas mõttes klassikalise sissejuhatusega, mille käigus tutvustati kõrgharidust üldiselt ning sealt edasi kõrgharidust IT Kolledžis. Tervitatav oli see, et ettevõtmine ei piirdunud formaalse tervituse ja üldise jutuvadaga, vaid erinevad esinejad tutvustasid õppetöös kasutatavaid keskkondi ning anti juhiseid võimalike probleemolukordade lahendamiseks. Vastakaid tundeid tekitas süsteem, mille kohaselt suurem kui 10% mahajäämus saab igal semestril uuesti ja uuesti kooli poolt esitatava arve abil "meelde tuletatud", kuid hea, et sellest avameelselt kohe juttu tehti. Üldiselt tekkis kindel tunne, et probleemi korral saab kas õppejõududelt või toetavalt personalilt abi ja tuge.

Teises loengus rääkis õppejõud õppimisest ja motivatsioonist. Arvestades õppejõu enda pikka ja suhteliselt hiljutist hariduskäiku, olin loengus käsitletava teema suhtes optimistlik. Kui tema hariduskäigule lisada ka aastatepikkune kogumus üliõpilastega töötamisest, on ilmselt raske leida kompetentsemat inimest antud teemat lugema. Kuna ma ise olen niinimetatud teise ringi tudeng omades Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna diplomit, arvan ennast kursis olevat enesemotivatsiooni tähtsusega ülikoolis õppimisel. Eriti tähtis on see kaugõppe puhul. Mulle meeldis õppejõu väljatoodu, et ise mitte kodutöid tehes võib läbida küll ühe õppeaine aga mitte järgmist. Seda kahe koha pealt. Esiteks annab see märku õppekava süsteemsest ülesehitusest ja teiseks, õppejõud mängivad nii-öelda avatud kaartidega - see mida nad nõuavad peaks olema igale tudengile selge juba esimesest loengust. Kokkuvõtlikult usun, et koolis tegutsevate klubide tutvustus, näited ja juhtumised eelmiste aastate tudengite kohta ning rõhutatud 0-tolerants petturluse ja looderdamise kohta peaks motiveerima iga potensiaalset diplomi poole pürgijat.

Kolmandas loengus räägiti väga inspireerivalt robootikaklubist, Infotehnoloogia kolledžis varem aset leidnud õppekavavälistest projektidest ja üritustest ning kokkuvõtlikult häkkeritegevusest üldiselt. Kuna oma esimese kõrghariduse omandasin samuti erialase praktilise tegevusega paralleelselt, siis ei kahtle ma sekundikski, et igasugune täiendav teemakohane tegevus ei ole mitte ainult soovitatav vaid lausa vajalik. Isikliku osavõtu kohta IT Kolledži poolt pakutavast häkkeritegevusest olen kaugõppijana sunnitud ütlema, et ... kindlasti proovin.

Neljandas loengus rääkis Janika Liiv subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Esineja andis ülevaate enda juhuslikust sattumisest IT Kolledžisse ning ausalt öeldes tundus kogu tema "saamislugu programmeerijaks" ja ka sellele järgnev pisut kaootiline. Küll aga lõi ettekanne loodetavasti kõikuma stereotüübi programmeerijast kui hirmtõsisest ja sõnaahtrast meessoost kujust. Minus erilisi emotsioone see esinemine ei tekitanud ja seda ilmselt (üldse mitte pahas mõttes) pisut lihtsakoelise ülesehituse pärast. Aga usun, et otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veidi ebakindlale tudengihakatisele kõlas loeng kindlasti lootustandvalt ja seeläbi motiveerivalt. Sisu poole peale mõeldes jäi meelde, kuidas ta rõhutas, et loodav rakendus peab olema lihtne. See kõlab isegi pisut klišeelikult lihtsalt, aga teha lihtsalt kasutatavat programmi või rakendust ei pruugi olla nii lihtne...

Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer ettevõttest Skype oma kogemustest ja tähelepanekutest teel programmeerijaks. Erinevalt eelmise nädala loengul kõnelenule teadis Carolyn juba põhikooli lõpuklassides, et tema tulevik on IT'ga seotud. See peegeldus minu hinnangul ka tema üldises suhtumises ja teemakäsitluses. Tagasi Carolyni teemakäsitlusele meeldis mulle tema rõhuasetus süsteemsele mõtlemisele. Samuti jäi mulle meelde temapoolne soovitus, et tööle minnes tuleb pingutada, millest tegelikult andis aimu ka tema soovitus valida tulevane töökoht muuhulgas ka selle järgi, kus võimaldatakse erinevaid koolitusi. Pidev enesetäiendus - eriti nii kiirest arenevas valdkonnas nagu seda on IT - on lausa hädavajalik ja selle toonitamine ehk vähendab nende hulka, kes tulid IT Kolledžisse "valmis programmeerijaks" saama. Mulle meeldis ja jäi meelde ka ütelus "Fortune favours the prepaired mind" - (Marie Curie) Minu interpreteering sellele ütlusele oleks järgmine: Ilma täielikult aru saamata, millega sa tegeled, ei saa sa millegi suureni jõuda...ja kui ka jõuad, siis sa lihtsalt ei pane seda tähele, sest sa ei tea, et see on midagi suurt.

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo tarkvara testimisest toetudes nii enda kogemustele kui huvitavatele väljavõtetele maailma ajaloost. Ilma, et ma selle peale varem mõelnud oleks, oli ka minu teadvuses testijal pigem selline "under-achieveri" kuvand ja kui nüüd tagasi mõelda, siis ma ei tea miks. Selles, et toodete testimine ja üle vaatamine enne selle esitlemist on vajalik, olen ma täielikult veendunud oma praeguse tegevusala - projekteerimise - põhjal. Ning nii-öelda võõras silmapaar on võimalike vigade otsimisel mitmeid kordi edukam. Igal juhul muutis see loeng minu vaatenurka (mis tõsi varem küll millelgi erilisel ei põhinenud) IT-tarkvara testimise osas.

Seitsmes loeng Andres Septeri esituses oli üks minu lemmikutest. Oma osa oli ilmselt ka sellel, et antud esinega lihtsalt oli pisut parem kõnemees kui eelnevad, kuid tema teemakäsitlus ja maailmavaade ühtis paljuski minu omaga. Jällegi, üheks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et ka ise olen väikese ettevõtte asutaja ja juht ning nägemus tööst ja töö tegemisest kaunis sarnane loengus kõnelenuga. Olles töötanud erineva suuruse, struktuuri ja suunitlusega ettevõtetes maalis kõneleja ausa, avameelse ja ilmselt kohati pisut utreeritud pildi plussidest ja miinustest nendes töötamisest. Pean õigeks tema poolt rõhutatud asjaolu, et tänane lihtne ja täielikus mugavustsoonis olev töökoht sisuliselt võtab ära võimaluse homme millegi muuga tegeleda.

Kaheksas loeng loetuna Elar Langi poolt oli teine lemmik, mida kuulates tundsin, kuidas suur osa sissejuhatusest minus eneses sees vastu kõlas. Sain kinnitust oma nägemusele, et kõrgharidusega spetsialisti ja lihtsalt spetsialisti vahe ongi see, et esimene teab ka laiemalt, miks ta mida teeb. Väga huvitav oli loengu teine pool, mil toodi välja, et täna elame maailmas, kus on jõutud arusaamani, et internet ei ole turvaline ja kõik sinna pandud on hea tahtmise korral kättesaadav. Probleem erinevate keskkondade paroolide kohta oli esitatud viisil, mis pani mind kõik korduvad paroolid välja vahetama.

Loengutesarja kokkuvõttes olen ülimalt rahul, et võtsin selle aja need loengud ausalt läbi kuulata. Erinevad inimesed erineva saamisloo ja spetsiifikaga, erineva tasemega nii erialaselt kui esinemisoskuselt andsid suurepärase ülevaate ja kinnituse, et IT-inimeste hulgas on igat sorti inimesi ning stereotüüpidest ei tohiks küll keegi lasta enda motivatsioonil väheneda. Lõpetuse sissejuhatuseks tahaksin avaldada kiitust selle konkreetse aine ülesehituse ja viimase loengu (Elar Lang, 16. oktoober) ühe mõtteteraga. Loengu pidaja tõi välja, et oluline on kohe õppetöö alguses saada positiivsed kogemused edasijõudmise ja hinnete osas. Kuna käesolev aine on ilmselt esimene ainepunkte andev töö siin koolis, siis on väga tervitatav, et mitmed korrad on õppejõu poolt üle korratud mida peab tegema, kuidas peab tegema (isegi on ära näidatud kust copida näitekood wiki-lehe tarvis) ja mis ajaks peab tegema.

Ja päris lõpetuseks andis see aine hea ja inspireeriva avapaugu ning juhuks kui motivatsioon peaks semestrite käigus kaduma minema, siis loodetavasti saab neid loenguid (just kahte viimast) järelvaadata ka hiljem, näiteks aasta pärast.

Õpingukorralduse küsimused

Üliõpilaskood 10143096

Viimane koodinumber on paarisarv -> Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Korduseksam (järeleksam) tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast läbi kukutud aine õpetamissemestri lõppu . Järeleksamile tuleb registreerida üldjuhul õppeinfosüsteemis ÕIS (akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda) ning registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumist .Tasuta õppekohal (RF) õppides järeleksami eest maksta ei tule, tasulisel õppekohal (OF) õppijatel tuleb täiendavalt tasuda järeleksamile registreemise eest 20 eurot .

Viimane koodinumber on "6" -> Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasema töökogemuse kasutamiseks õppeainete arvestamisel tuleb esitada vastav taotlus õppeinfosüsteemis ÕIS mitte hiljem kui 10 tööpäeva enne punase joone päeva. Taotlus tuleb esitada koos vajalike lisadega (tunnistus, näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Lisaks taotlusega koos nõutud lisadele tuleb esitada kindlatele kriteeriumitele vastav kirjalik analüüs, millest selgub töökogemuse seotus asjakohase õppeainega. Taotluse koostamisel on soovitatav kasutada õppekonsultandi abi, vajadusel on võimalik konsulteerida vastava õppeaine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. VÕTA kaudu saadud ainepunktid ei lähe arvesse semestri õppekava täitmise arvestamisel ega aastase õppekoormuse arvestamisel.

Ülesanne

Üliõpilaskoodi eelviimane number 9 (X=28) ja viimane number 6 (Y=25). Seega: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Ülesande vastus

Nominaalne sooritatud ainepunktide maht semestris on 30 EAP. Õppekulude osalise hüvitamise arvestuse alguseks on õppekava kumulatiivne täitmine alla 90% nominaalsest (27 EAP semestris). Näite põhjal on sooritatud aastas 53 EAP. Nominaalne maht on 60 EAP, osalise finantseerimise alguse määr on seega 54 EAP. Õppurile esitatakse seega arve 1 EAP eest summas 50 eurot.