User:Krnolvak: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Krnolvak (talk | contribs)
Krnolvak (talk | contribs)
 
(6 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 3: Line 3:
Autor: Kristi Nõlvak
Autor: Kristi Nõlvak


Esitamise kuupäev:  
Esitamise kuupäev: 6.11.2014




== Essee ==
== Essee ==


Tekst
Iga inimene näeb väga erinevalt IT maailma
Oma arvamus!
VIITAMINE


Esimene loeng oli sissejuhatav ning selles anti ülevaade kogu IT Kolledžis toimuvast. Minu jaoks oli see väga vajalik, kuna ei olnud varem mitmeid asju, mis antud loengus mainiti varem kuulnud. Väga oluline on, et tudengid oleksid kursis põhiliste punktidega Õppekorralduse eeskirjast - et nad ei unustaks deklareerida õiget arvu ainepunkte ning jälgiksid semestri 27 EAP nõuet, et kuu lõpus ei tuleks ÕIS-i arvet.
Erialatutvustuse aine tundub esmapilgul igas ülikoolis vaid kohustuslik ja igav aine, mille peab arvestuse saamiseks kuidagi läbi tegema. IT Kolledžis on aga asjad teisiti. Kui reaalsed praktikud tutvustavad erinevaid võimalusi IT tööturul ja viivad tudengi kurssi võimalike ohtude ja vigadega - siis see on kõike muud kui igav. Järgnevalt võite lugeda minu ideid, mõtteid ja arvamust kuulatud loengutest.


Teises loengus tekkis mul hirmus tahtmine liituda robootikaklubiga. Arvan, et püüan oma töö ja trennide kõrvalt mõnel korral jõuda ka sinna imevidinatega ruumi, kus targad tudengid roboteid valmistavad. Robotex-i külastuse lisasin samuti oma kalendrisse. Olen väga nõus Margus Ernitsa väitega, et juhul kui tegeleda aktiivselt ise ka mõne projekti programmeerimisega on võimalik läbi selle palju kiiremini omandada programmeerimiskeele kirjutamise oskus.
Esimene loeng [1] oli sissejuhatav ning selles anti ülevaade kogu IT Kolledžis toimuvast. Minu jaoks oli see väga vajalik, kuna ei olnud mitmeid asju, mis antud loengus mainiti varem kuulnud. Väga oluline on, et tudengid oleksid kursis põhiliste punktidega Õppekorralduse eeskirjast - et nad ei unustaks deklareerida õiget arvu ainepunkte ning jälgiksid semestri 27 EAP nõuet, et kuu lõpus ei tuleks ÕIS-i arvet.
 
Teises loengus [2] tekkis mul hirmus tahtmine liituda robootikaklubiga. Arvan, et püüan oma töö ja trennide kõrvalt mõnel korral jõuda ka sinna imevidinatega ruumi, kus targad tudengid roboteid valmistavad. Robotex-i külastuse lisasin samuti oma kalendrisse. Olen väga nõus Margus Ernitsa väitega, et juhul kui tegeleda aktiivselt ise ka mõne projekti programmeerimisega on võimalik läbi selle palju kiiremini omandada programmeerimiskeele kirjutamise oskus.
 
Kolmandas loengus [3] sain lõpuks teada, mida häkker tähendab. Vaatasin ka ühte väga põnevat videot TEDx konverentsist seoses häkkimisega [4] ja tuleb tunnistada, et see äratas asja vastu väga suurt huvi. Tänapäeva võimalused inimese isiklikest asjadest väga palju teada saada on väga laiad tänu IT erinevate valdkondade arengule. Huvitav on see, et tavaelus me ei mõtle sellele - meie jaoks on enesestmõistetav, et keegi teine meie asjadesse sorima ei pääse. Tegelikult loome täna oma ebaturvalistele paroolidele ja paroolide korduvatele kasutustele väga suure turvaaugu oma isiklikele asjadele.
 
Janika Liiv poolt läbi viidud loeng [5] jäi minu jaoks alguses veidi arusaamatuks, kuna minu kursusel jagunevad poisid ja tüdrukud sisuliselt pooleks. Kas siis lihtsalt nüüd on rohkem tüdrukuid IT valdkonna vastu huvi hakanud tundma, või Janika töö on kandnud vilja. Loengus kasutati väga palju minu jaoks täiesti tundmatuid akronüüme. Kuna loengu pidaja ise ka ütles, et see on täiesti normaalne, et me neid koheselt ei mõista, siis ei lasknud ma end sellest häirida.
 
Carolyn Fischeri loeng [6] oli algselt mu ootused väga kõrgele seadnud, kuna teadsin, et ta töötab Skype-is. Loeng vastas mu ootustele ja ausalt ei oleks ma osanud arvata, et see sama inimene, kes meie ees seisis oli end üles töötanud täiesti nullist. Humoorikas oli see, et töövestlusele minnes sai ta nõusoleku kahest kohast - peale seda kui oli öelnud, et ta veel midagi ei oska - ning sai palka juurde nõuda. Eriti huvitas mind Skype-i sees toimuv. Protsessi kirjeldus, mida Carolyn oma päevaga teeb andis sellest väga hea ülevaate. Nii pühendunud ja töökas inimene on kindlasti väga suureks abiks igale ettevõttele. Millegipärast oli mul eelnevalt mulje, justkui IT töö ei ole selline, kus vahel ööd läbi rügada tuleb. Kahju on ka sellest, et töötajatele ületunde ei kompenseerita - seejuures eeldaks see ka seda, et töötaja igal hommikul varakult kohal oleks. Kui Carolyn ütles, et nüüd ta läheb vara tööle - umbes 9.00ks siis mõtlesin küll, et tal on väga vedanud. Minu tavapärane tööpäev algab kaheksast hommikul.
 
Kristjan Karmo [7] tegi selgeks, et testija töö ei ole sugugi mitte lihtne. Ka minul oli arvamus, et pigem on testijad need, kes muuga hakkama ei saa, kuid Kristjan suutis selle müüdi mu mõtetest pühkida. Testimise faas on viimane piir enne ettevõttelt kliendile toote üleandmist. Seega on kriitiline, et suurem osa (kuna kõiki vigu ei ole võimalik tuvastada) vigadest leitakse. Selleks, et osata testida peab olema loominguline - kuupäeva reale "eile" kirjutamine võib olla üks viga, mille testimise peale tuled ainult läbi oma kogemuse ja loominuglisuse.
 
Andres Septeri loeng [8] oli minu jaoks kõige põnevam kõikidest loengutest. Väga hästi ja otsekoheselt toodi välja iga sektori ja tüüpilise töökoha head ja vead. Tulevikus oskan nüüd ka ise töökohta valides seda hinnata. See, et IT töötajate palgad on head, ma olin kuulnud, kuid seda, et nii head, ma ei oleks uskunud. Tasub ikka koolis vaeva näha ja end hea palga peale saada. Huvi pakkus ka viimane variant - luua ise enda ettevõte.Arvan, et see on üks tulevikusoovidest, mida tahan kindlasti ise kunagi ellu viia.
 
Elar Lang [9] tõi välja turvariskide olulisuse. Huvitav oli video, mida ta loengus näitas, kuigi ma olin juba korra seda ka varem näinud. Usun, et turvariskid on teemad, millega tavainimesed nende keerukuse tõttu ei taha end kurssi viia. Peagi saabub aga aeg, kui saadavad kahjud turvariskidest lähevad niivõrd suureks, et igaüks lihtsalt on sunnitud sellega tegelema. Antud loengust sain väga asjaliku ülevaate, miks on oluline enda paroole turvalisena hoida ja millised need tegelikult peaksid olema.
 
Kokkuvõttes võib öelda, et läbi praktikute sai antud loengutes palju parema pildi üldisest IT maastikust ja selle võimalustest Eestis.
 
 
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 - loeng 1
 
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 - loeng 2
 
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 - loeng 3
 
[4] http://www.youtube.com/watch?v=hqKafI7Amd8 - Top hacker shows us how it is done
 
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 - loeng 4
 
[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc - loeng 5
 
[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 - loeng 6
 
[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c - loeng 7
 
[9] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true - loeng 8


== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==
Line 89: Line 120:


[4] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
[4] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2






Lisa järgmisele reale kaks kantsulgu ette ja taha :]


Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

Latest revision as of 00:10, 6 November 2014

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö

Autor: Kristi Nõlvak

Esitamise kuupäev: 6.11.2014


Essee

Erialatutvustuse aine tundub esmapilgul igas ülikoolis vaid kohustuslik ja igav aine, mille peab arvestuse saamiseks kuidagi läbi tegema. IT Kolledžis on aga asjad teisiti. Kui reaalsed praktikud tutvustavad erinevaid võimalusi IT tööturul ja viivad tudengi kurssi võimalike ohtude ja vigadega - siis see on kõike muud kui igav. Järgnevalt võite lugeda minu ideid, mõtteid ja arvamust kuulatud loengutest.

Esimene loeng [1] oli sissejuhatav ning selles anti ülevaade kogu IT Kolledžis toimuvast. Minu jaoks oli see väga vajalik, kuna ei olnud mitmeid asju, mis antud loengus mainiti varem kuulnud. Väga oluline on, et tudengid oleksid kursis põhiliste punktidega Õppekorralduse eeskirjast - et nad ei unustaks deklareerida õiget arvu ainepunkte ning jälgiksid semestri 27 EAP nõuet, et kuu lõpus ei tuleks ÕIS-i arvet.

Teises loengus [2] tekkis mul hirmus tahtmine liituda robootikaklubiga. Arvan, et püüan oma töö ja trennide kõrvalt mõnel korral jõuda ka sinna imevidinatega ruumi, kus targad tudengid roboteid valmistavad. Robotex-i külastuse lisasin samuti oma kalendrisse. Olen väga nõus Margus Ernitsa väitega, et juhul kui tegeleda aktiivselt ise ka mõne projekti programmeerimisega on võimalik läbi selle palju kiiremini omandada programmeerimiskeele kirjutamise oskus.

Kolmandas loengus [3] sain lõpuks teada, mida häkker tähendab. Vaatasin ka ühte väga põnevat videot TEDx konverentsist seoses häkkimisega [4] ja tuleb tunnistada, et see äratas asja vastu väga suurt huvi. Tänapäeva võimalused inimese isiklikest asjadest väga palju teada saada on väga laiad tänu IT erinevate valdkondade arengule. Huvitav on see, et tavaelus me ei mõtle sellele - meie jaoks on enesestmõistetav, et keegi teine meie asjadesse sorima ei pääse. Tegelikult loome täna oma ebaturvalistele paroolidele ja paroolide korduvatele kasutustele väga suure turvaaugu oma isiklikele asjadele.

Janika Liiv poolt läbi viidud loeng [5] jäi minu jaoks alguses veidi arusaamatuks, kuna minu kursusel jagunevad poisid ja tüdrukud sisuliselt pooleks. Kas siis lihtsalt nüüd on rohkem tüdrukuid IT valdkonna vastu huvi hakanud tundma, või Janika töö on kandnud vilja. Loengus kasutati väga palju minu jaoks täiesti tundmatuid akronüüme. Kuna loengu pidaja ise ka ütles, et see on täiesti normaalne, et me neid koheselt ei mõista, siis ei lasknud ma end sellest häirida.

Carolyn Fischeri loeng [6] oli algselt mu ootused väga kõrgele seadnud, kuna teadsin, et ta töötab Skype-is. Loeng vastas mu ootustele ja ausalt ei oleks ma osanud arvata, et see sama inimene, kes meie ees seisis oli end üles töötanud täiesti nullist. Humoorikas oli see, et töövestlusele minnes sai ta nõusoleku kahest kohast - peale seda kui oli öelnud, et ta veel midagi ei oska - ning sai palka juurde nõuda. Eriti huvitas mind Skype-i sees toimuv. Protsessi kirjeldus, mida Carolyn oma päevaga teeb andis sellest väga hea ülevaate. Nii pühendunud ja töökas inimene on kindlasti väga suureks abiks igale ettevõttele. Millegipärast oli mul eelnevalt mulje, justkui IT töö ei ole selline, kus vahel ööd läbi rügada tuleb. Kahju on ka sellest, et töötajatele ületunde ei kompenseerita - seejuures eeldaks see ka seda, et töötaja igal hommikul varakult kohal oleks. Kui Carolyn ütles, et nüüd ta läheb vara tööle - umbes 9.00ks siis mõtlesin küll, et tal on väga vedanud. Minu tavapärane tööpäev algab kaheksast hommikul.

Kristjan Karmo [7] tegi selgeks, et testija töö ei ole sugugi mitte lihtne. Ka minul oli arvamus, et pigem on testijad need, kes muuga hakkama ei saa, kuid Kristjan suutis selle müüdi mu mõtetest pühkida. Testimise faas on viimane piir enne ettevõttelt kliendile toote üleandmist. Seega on kriitiline, et suurem osa (kuna kõiki vigu ei ole võimalik tuvastada) vigadest leitakse. Selleks, et osata testida peab olema loominguline - kuupäeva reale "eile" kirjutamine võib olla üks viga, mille testimise peale tuled ainult läbi oma kogemuse ja loominuglisuse.

Andres Septeri loeng [8] oli minu jaoks kõige põnevam kõikidest loengutest. Väga hästi ja otsekoheselt toodi välja iga sektori ja tüüpilise töökoha head ja vead. Tulevikus oskan nüüd ka ise töökohta valides seda hinnata. See, et IT töötajate palgad on head, ma olin kuulnud, kuid seda, et nii head, ma ei oleks uskunud. Tasub ikka koolis vaeva näha ja end hea palga peale saada. Huvi pakkus ka viimane variant - luua ise enda ettevõte.Arvan, et see on üks tulevikusoovidest, mida tahan kindlasti ise kunagi ellu viia.

Elar Lang [9] tõi välja turvariskide olulisuse. Huvitav oli video, mida ta loengus näitas, kuigi ma olin juba korra seda ka varem näinud. Usun, et turvariskid on teemad, millega tavainimesed nende keerukuse tõttu ei taha end kurssi viia. Peagi saabub aga aeg, kui saadavad kahjud turvariskidest lähevad niivõrd suureks, et igaüks lihtsalt on sunnitud sellega tegelema. Antud loengust sain väga asjaliku ülevaate, miks on oluline enda paroole turvalisena hoida ja millised need tegelikult peaksid olema.

Kokkuvõttes võib öelda, et läbi praktikute sai antud loengutes palju parema pildi üldisest IT maastikust ja selle võimalustest Eestis.


[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 - loeng 1

[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 - loeng 2

[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 - loeng 3

[4] http://www.youtube.com/watch?v=hqKafI7Amd8 - Top hacker shows us how it is done

[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 - loeng 4

[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc - loeng 5

[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 - loeng 6

[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c - loeng 7

[9] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true - loeng 8

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Vastavalt õppekorralduse eeskirja [1] punktile 5.4.4. kehtib õigus kordusarvestusteks ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määravad ainet õpetavad õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Eeskirja punkti 5.2.7. põhjal on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel (OF) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda ÕIS-i andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks tuleb märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreerumine on kohustuslik. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengite puhul. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. [2]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub ÕIS-i kaudu. Juhiseid taotlemiseks:

"Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).

Vali sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“ (viimane tähendab, et ülekannet taotletakse rohkem kui ühte liiki õppimise arvelt, näiteks kõrgkooliõpingud + töökogemus). Ülekande liigi alt „Lisa komplekt“ – komplekt on üks taotletav tervik (näiteks IT Kolledži ühe õppeaine arvestamiseks on loodud vastavused mitme teises koolis õpitud õppeainega). Ühe ülekande liigi alla saad moodustada mitmeid erinevaid komplekte.

Kui tegemist on vabaainega, ka täienduskoolituse arvestamisega vabaaineks (näiteks tuutorite koolitus), sisesta see „Aine ülekanne“ alt. „Täienduskoolituse ülekanne“ alt saad taotlust täita juhul, kui läbitud koolitusele vastab õppekavast mõni aine (ehk tegemist pole vabaainega). Iseseisvalt õpitu palun sisesta „Töökogemuse ülekanne“ alt.

Vajalikud lisadokumendid (varasemate õpingute arvestamise taotlemisel eelmise õppeasutuse lõpudokumendid või väljavõte õppesooritustest, aineprogrammid/-kirjeldused läbitud õpingute kohta, täienduskoolituse arvestamise taotlemisel täienduskoolituse tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.

Mahukamad dokumendid võid esitada lingituna „Lisa veebileht“ alt (näiteks link aineprogrammidele eelmise kooli veebilehel). Sel juhul on soovitav lisada lingi kohta kommentaar (seda on võimalik teha, kui valitud ülekande liigi alt oled komplekti lisanud).

„VÕTA maksumus“ all näed summat, mille tasumiseks saad ÕIS-i kaudu elektroonse arve peale taotluse kinnitamist.

Taotlust täites on võimalik infot salvestada. Enne taotluse kinnitamist palun veendu, et oled selle korrektselt täitnud (oled lisanud vajalikud dokumendid), sest sellisel kujul jõuab dokument VÕTA komisjonini!

VÕTA komisjoni otsus(ed) lisatakse Sinu taotlusele enne semestri punase joone päeva (iga komplekti kohta ilmub eraldi otsus). Positiivsed tulemused kantakse ÕIS-i õppesooritustena semestri jooksul."

[3]

Vastavalt VÕTA korra [4] punktile 2 võib IT Kolledž arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud tasemeõpet ja täiendusõpet ning töökogemuse, igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist õppekava täitmise osana, välja arvatud järgmiste õppeainete puhul:

Matemaatika tasanduskursus (I018);

Inglise keele grammatika (I012);

Ettevõttepraktika II ( I410; I416; I415; I417);

Ettevõttepraktika (I418; I419; I420);

Diplomitöö (I501).

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [3]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

1) Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. [5]

Seega juhul kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAP-d tuleb teise semestri alguses ÕIS-i arve 2 EAP eest. 1 EAP hind on 50 eurot, seega tuleb tasuda ITK-le 2 * 50 = 100 eurot.

Juhul kui saan õigesti küsimusest aru, siis teisel semestril on tehtud lisaks 26 EAP-d (mitte kokku 26 EAP-d). Sellisel juhul esitatakse arve esmalt eelmisel semestril tegemata ja sel semestril lisaks mitte täidetud ainete eest 2 EAP ulatuses ja lisaks sel semestril tegemata jäänud 1 EAP eest. Kokku arve teisel semestril 3 * 50 = 150 eurot.

Kokku tuleb ITK-le tasuda 100 + 150 = 250 eurot.

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 9

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 6

[4] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2