User:Rbauer: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (23 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]] | |||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Regina Bauer<br> | Autor: Regina Bauer<br> | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 6. november 2014 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188= Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi. "Õppekorraldus ja sisekord" (27.08.2014) videoloeng.]</ref> tutvustati nii ülikooli, selle õppekorralduse põhitõdesid ning võimalusi. Mis meeldis? Kindlasti see, et on võid äkki avastada ennast tundide viisi laboris istumas mingi eriti huvitava programmi kallal nokitsemas ja see, et EIK-s pannakse rõhk iseseisvale mõtlemisele, initsiatiivile, endale huvitava asja arendamise võimalusele. Siis kohe tundsin, et sattusin õigesse kohta. | Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188= Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi. "Õppekorraldus ja sisekord" (27.08.2014) videoloeng.]</ref> tutvustati nii ülikooli, selle õppekorralduse põhitõdesid ning võimalusi. Mis meeldis? Kindlasti see, et on võid äkki avastada ennast tundide viisi laboris istumas mingi eriti huvitava programmi kallal nokitsemas ja see, et EIK-s pannakse rõhk iseseisvale mõtlemisele, initsiatiivile, endale huvitava asja arendamise võimalusele. Siis kohe tundsin, et sattusin õigesse kohta. | ||
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0= Margus Ernits "Õppimine ja motivatsioon" (4.09.2014) videoloeng] </ref> oli käsitletud õppemotivatsiooni, akadeemilist petturlust ja spikerdamist ja kuidas need asjad teineteist mõjutavad. Spikerdavad tudengid langetavad õppejõu motivatsiooni. Õppejõud pingutab vähem mis omakorda teeb õppurite motivotsiooni veelgi madalamaks ja tekibki nõiaring. Natuke oli juttu ka sellest, miks on vaja teada matemaatikat. Õnneks pole kunagi ise sellist küsimust endale püstitanud (ehk vist olen vähemuses? Loodan, et mitte!). Matemaatika on mulle alati meeldinud iseenesest. Olen ka vägagi nõus, et teiste õpetamine on üks parimaid õppimisviise. Tundus selline prokrastinatsiooni- ja „kunagi ja kuidagi see asi saab tehtud“-suhtumise vastane loeng. | Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0= Margus Ernits "Õppimine ja motivatsioon" (4.09.2014) videoloeng] </ref> oli käsitletud õppemotivatsiooni, akadeemilist petturlust ja spikerdamist ja kuidas need asjad teineteist mõjutavad. Spikerdavad tudengid langetavad õppejõu motivatsiooni. Õppejõud pingutab vähem mis omakorda teeb õppurite motivotsiooni veelgi madalamaks ja tekibki nõiaring. Natuke oli juttu ka sellest, miks on vaja teada matemaatikat. Õnneks pole kunagi ise sellist küsimust endale püstitanud (ehk vist olen vähemuses? Loodan, et mitte!). Matemaatika on mulle alati meeldinud iseenesest. Olen ka vägagi nõus, et teiste õpetamine on üks parimaid õppimisviise. Tundus selline prokrastinatsiooni- ja „kunagi ja kuidagi see asi saab tehtud“-suhtumise vastane loeng. | ||
Kolmanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65= Margus Ernits "Robootika ja häkkimine" (11.09.2014) videoloeng]</ref> teemaks on häkkimine ja robootika. Häkkimine ei olegi see, mida meedia kirjutab (ja mina olen varem ka arvanud), vaid oma ala fännamine, midagi tegemine, sest see on tore, vahva ja pakub siirat huvi – hobi, ilma milleta elu ei kujutagi ette. Tuleb siis välja, et minagi olen häkker! Tutvustati ka selliseid võimalusi nagu robootika klubi, koostöö Kunstiakadeemiaga, Microsoftiga jne. Eks siis võimalusi on tõepoolest palju ja alguses vist ei oskagi millegi kasuks valida. Aga usun, et minu kunstiga seotud minevik annab ikkagi ühel hetkel tunda. | Kolmanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65= Margus Ernits "Robootika ja häkkimine" (11.09.2014) videoloeng]</ref> teemaks on häkkimine ja robootika. Häkkimine ei olegi see, mida meedia kirjutab (ja mina olen varem ka arvanud), vaid oma ala fännamine, midagi tegemine, sest see on tore, vahva ja pakub siirat huvi – hobi, ilma milleta elu ei kujutagi ette. Tuleb siis välja, et minagi olen häkker! Tutvustati ka selliseid võimalusi nagu robootika klubi, koostöö Kunstiakadeemiaga, Microsoftiga jne. Eks siis võimalusi on tõepoolest palju ja alguses vist ei oskagi millegi kasuks valida. Aga usun, et minu kunstiga seotud minevik annab ikkagi ühel hetkel tunda. | ||
Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016= Janika Liiv "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (18.09.2014) videoloeng]</ref> kandis nime „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiva jutust tundsin ennast ära. Ka mina enne IT kolledžisse sisse astumist ei teadnud programmeerimisest suhteliselt midagi (ka | |||
Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc= Carolyn Fischer "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (25.09.2014) videoloeng.] </ref> jagas Carolyn Fisher oma kogemusi IT õppimisel, õppe- ja tööelu ühendamisel, Linuxi mõjust tema elule ning Skype võimalustest. Seal edasi oli lugu Chef'ist ja sellest, et naisi on IT valdkonnas on ikkagi vähe. Sellest mul on endal oma arvamus olemas. Traditsiooniliselt huvituvad tüdrukud rohkem humanitaaraladest, keeltest ja kunstist. Eks sellepärast ongi filoloogia osakonnad TLÜ-s (mida ma olen ise lõpetanud mõned aastad tagasi) oli naistudengeid täis – hoopis meestudengeid oli üks-kaks õpperühma peale. TTÜ-s ja IT Kolledžis on asi veits vastupidine. Kas naised lihtsalt ei tunne IT valdkonna vastu nii palju huvi või arvavad, et ei saa seal hakkama (ei julge proovida) on | Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016= Janika Liiv "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (18.09.2014) videoloeng]</ref> kandis nime „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiva jutust tundsin ennast ära. Ka mina enne IT kolledžisse sisse astumist ei teadnud programmeerimisest suhteliselt midagi (ka mina olen enne vaid paar HTML-lehe valmis teinud puht huvi pärast). Minagi tundsin esimestel nädalatel et olen ainuke, kes mitte midagi aru ei saa. Tundus väga julgustav ja motiveeriv loeng – kui tema sai sellega hakkama ja on nüüd edukas programmeerija, siis võin ka mina proovida, kaotada pole siin midagi, võita on aga väga palju. | ||
Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc= Carolyn Fischer "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (25.09.2014) videoloeng.] </ref> jagas Carolyn Fisher oma kogemusi IT õppimisel, õppe- ja tööelu ühendamisel, Linuxi mõjust tema elule ning Skype võimalustest. Seal edasi oli lugu Chef'ist ja sellest, et naisi on IT valdkonnas on ikkagi vähe. Sellest mul on endal oma arvamus olemas. Traditsiooniliselt huvituvad tüdrukud rohkem humanitaaraladest, keeltest ja kunstist. Eks sellepärast ongi filoloogia osakonnad TLÜ-s (mida ma olen ise lõpetanud mõned aastad tagasi) oli naistudengeid täis – hoopis meestudengeid oli üks-kaks õpperühma peale. TTÜ-s ja IT Kolledžis on asi veits vastupidine. Kas naised lihtsalt ei tunne IT valdkonna vastu nii palju huvi või arvavad, et ei saa seal hakkama (ei julge proovida) on omaette küsimus. | |||
„Testimine ja tarkvara kvaliteet“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43= Kristjan Karmo "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (2.10.2014) videoloeng]</ref>- nimeline loeng andis ülevaade mõnedest müütidest testijate kohta, testimise tähtsusest ja sellest, palju lähevad maksma ebakvaliteetne või puudulik testimine. Tutvustati kuidas testimine toimub ja kes on testija ometi on. See oli minu jaoks väga hariv ja huvitav osa – varem ei teadnud sellest midagi. Ja tundus täitsa huvitava tööna – eks võib olla kunagi ise proovin ka. | „Testimine ja tarkvara kvaliteet“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43= Kristjan Karmo "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (2.10.2014) videoloeng]</ref>- nimeline loeng andis ülevaade mõnedest müütidest testijate kohta, testimise tähtsusest ja sellest, palju lähevad maksma ebakvaliteetne või puudulik testimine. Tutvustati kuidas testimine toimub ja kes on testija ometi on. See oli minu jaoks väga hariv ja huvitav osa – varem ei teadnud sellest midagi. Ja tundus täitsa huvitava tööna – eks võib olla kunagi ise proovin ka. | ||
IT tööturu loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c= Andres Septer "IT tööturust" (9.10.2014) videoloeng]</ref> jagati mõningaid praktilisi tähelepanekuid – kuidas erineb töö suurfirmas tööst väikefirmast, töö puhtalt IT-ga tegelevas firmas tööst IT osakonnas X-asjaga raha teenivas ettevõtes jne. Toodi väja huvitavaid näiteid elust enesest. Tundus natuke küll et Andres Septer surub oma arvamust natuke peale – see, mis läheb ühele hästi peale võib teisele olla täiesti vastuvõtmatu. Väljend "firma hakkab juba microsoftistuma" jäi kuidagi meelde. Selleks, et 100% aru saama, mida see tähendab, pean vist ise niisuguses firmas töötama. | |||
Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true= Elar Lang "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (16.10.2014) videoloeng]</ref> rääkis Elar Lang sellest, miks veel tasub õppetöösse panustada, loengutes kaasa lüüa ja näidata ennast paremast küljest - sinu praegused rühmakaaslased on sinu tulevased kritiseerijad, soovitajad ja konkurendid tööturul. Kui olid õpnigute ajal paistnud silma ükskõikse "küll läheb läbi" suhtumise, hilinemistega ja muu sellisega, miks see peaks hiljem muutuma? See võib muutuda, aga sind mäletatakse ikkagi sellisena, nagu sa ülikooli ajal olid. Loengu teises osas oli räägitud turvaprobleemidest IT-s ja paroolidest, kuidas üks lahti murtud parool võib päris palju pahandust tekitada ja kui tihti inimesed kasutavad ebaturvalisi paroole ja/või samu paroole igalpool, mis on muidugi mugav, aga väga ebturvaline. Paroolide probleem on minulegi päris südamelähedane - üritan kasutada võimalikult erinevaid paroole, kuigi juhtub mõnikord et ajan nad segi või unustan ära, et olen ju selle juba ära vahetanud. Minu MSN-i on üks kord hästi ammu sisse murtud ja nüüd võin julgelt väita et nii lihtsa parooli nagu mina tol ajal noore ja rohelise tavakasutajana sinna seadistasin, polnud see mingi imetegu. | |||
Loengute sari andis mulle päris hea sissejuhatava ülevaade sellest, kus, mida ja kuidas ma tulin õppima, mis probleemidega mul tuleb tulevikus kokku puutuda ja kuidas oleks võimalik nad optimaalsed ära lahendada või hoopis ära hoida. | |||
== '''Õpingukorralduste küsimuste vastused'''== | == '''Õpingukorralduste küsimuste vastused'''== | ||
| Line 20: | Line 32: | ||
'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? ''' | '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? ''' | ||
Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõud võib anda järeleksamile pääsemiseks lisaülesandeid. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> | Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõud võib anda järeleksamile pääsemiseks lisaülesandeid. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus= 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref> | ||
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?''' | '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?''' | ||
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus] | Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus= 5.2.8. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref> | ||
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?''' | '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?''' | ||
Järeleksam on RF kohal tasuta, REF kohal tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> | Järeleksam on RF kohal tasuta, REF kohal tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus= 5.2.7. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref> | ||
== '''Küsimus 1''' == | == '''Küsimus 1''' == | ||
| Line 34: | Line 46: | ||
'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?''' | '''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?''' | ||
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]</ref> | Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine= 7.2.1. Akadeemiline liikumine]</ref> | ||
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?''' | '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?''' | ||
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]</ref> | Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused= 1.3.6. Õppetegevuse alused]</ref> | ||
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?''' | '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?''' | ||
Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus]</ref> | Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus= 3.1.8. Õppuri õigused]</ref> | ||
---- | ---- | ||
| Line 52: | Line 64: | ||
X=26 Y=19 | X=26 Y=19 | ||
54-(26+19)=54-45=9 EAP *50=450.- <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/]</ref> | 54-(26+19)=54-45=9 EAP *50=450.- <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/= Õppemaks]</ref> | ||
Latest revision as of 01:20, 6 November 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Regina Bauer
Esitamise kuupäev: 6. november 2014
Essee
Esimeses loengus [1] tutvustati nii ülikooli, selle õppekorralduse põhitõdesid ning võimalusi. Mis meeldis? Kindlasti see, et on võid äkki avastada ennast tundide viisi laboris istumas mingi eriti huvitava programmi kallal nokitsemas ja see, et EIK-s pannakse rõhk iseseisvale mõtlemisele, initsiatiivile, endale huvitava asja arendamise võimalusele. Siis kohe tundsin, et sattusin õigesse kohta.
Teises loengus[2] oli käsitletud õppemotivatsiooni, akadeemilist petturlust ja spikerdamist ja kuidas need asjad teineteist mõjutavad. Spikerdavad tudengid langetavad õppejõu motivatsiooni. Õppejõud pingutab vähem mis omakorda teeb õppurite motivotsiooni veelgi madalamaks ja tekibki nõiaring. Natuke oli juttu ka sellest, miks on vaja teada matemaatikat. Õnneks pole kunagi ise sellist küsimust endale püstitanud (ehk vist olen vähemuses? Loodan, et mitte!). Matemaatika on mulle alati meeldinud iseenesest. Olen ka vägagi nõus, et teiste õpetamine on üks parimaid õppimisviise. Tundus selline prokrastinatsiooni- ja „kunagi ja kuidagi see asi saab tehtud“-suhtumise vastane loeng.
Kolmanda loengu[3] teemaks on häkkimine ja robootika. Häkkimine ei olegi see, mida meedia kirjutab (ja mina olen varem ka arvanud), vaid oma ala fännamine, midagi tegemine, sest see on tore, vahva ja pakub siirat huvi – hobi, ilma milleta elu ei kujutagi ette. Tuleb siis välja, et minagi olen häkker! Tutvustati ka selliseid võimalusi nagu robootika klubi, koostöö Kunstiakadeemiaga, Microsoftiga jne. Eks siis võimalusi on tõepoolest palju ja alguses vist ei oskagi millegi kasuks valida. Aga usun, et minu kunstiga seotud minevik annab ikkagi ühel hetkel tunda.
Neljas loeng[4] kandis nime „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiva jutust tundsin ennast ära. Ka mina enne IT kolledžisse sisse astumist ei teadnud programmeerimisest suhteliselt midagi (ka mina olen enne vaid paar HTML-lehe valmis teinud puht huvi pärast). Minagi tundsin esimestel nädalatel et olen ainuke, kes mitte midagi aru ei saa. Tundus väga julgustav ja motiveeriv loeng – kui tema sai sellega hakkama ja on nüüd edukas programmeerija, siis võin ka mina proovida, kaotada pole siin midagi, võita on aga väga palju.
Viiendas loengus[5] jagas Carolyn Fisher oma kogemusi IT õppimisel, õppe- ja tööelu ühendamisel, Linuxi mõjust tema elule ning Skype võimalustest. Seal edasi oli lugu Chef'ist ja sellest, et naisi on IT valdkonnas on ikkagi vähe. Sellest mul on endal oma arvamus olemas. Traditsiooniliselt huvituvad tüdrukud rohkem humanitaaraladest, keeltest ja kunstist. Eks sellepärast ongi filoloogia osakonnad TLÜ-s (mida ma olen ise lõpetanud mõned aastad tagasi) oli naistudengeid täis – hoopis meestudengeid oli üks-kaks õpperühma peale. TTÜ-s ja IT Kolledžis on asi veits vastupidine. Kas naised lihtsalt ei tunne IT valdkonna vastu nii palju huvi või arvavad, et ei saa seal hakkama (ei julge proovida) on omaette küsimus.
„Testimine ja tarkvara kvaliteet“[6]- nimeline loeng andis ülevaade mõnedest müütidest testijate kohta, testimise tähtsusest ja sellest, palju lähevad maksma ebakvaliteetne või puudulik testimine. Tutvustati kuidas testimine toimub ja kes on testija ometi on. See oli minu jaoks väga hariv ja huvitav osa – varem ei teadnud sellest midagi. Ja tundus täitsa huvitava tööna – eks võib olla kunagi ise proovin ka.
IT tööturu loengus[7] jagati mõningaid praktilisi tähelepanekuid – kuidas erineb töö suurfirmas tööst väikefirmast, töö puhtalt IT-ga tegelevas firmas tööst IT osakonnas X-asjaga raha teenivas ettevõtes jne. Toodi väja huvitavaid näiteid elust enesest. Tundus natuke küll et Andres Septer surub oma arvamust natuke peale – see, mis läheb ühele hästi peale võib teisele olla täiesti vastuvõtmatu. Väljend "firma hakkab juba microsoftistuma" jäi kuidagi meelde. Selleks, et 100% aru saama, mida see tähendab, pean vist ise niisuguses firmas töötama.
Viimases loengus[8] rääkis Elar Lang sellest, miks veel tasub õppetöösse panustada, loengutes kaasa lüüa ja näidata ennast paremast küljest - sinu praegused rühmakaaslased on sinu tulevased kritiseerijad, soovitajad ja konkurendid tööturul. Kui olid õpnigute ajal paistnud silma ükskõikse "küll läheb läbi" suhtumise, hilinemistega ja muu sellisega, miks see peaks hiljem muutuma? See võib muutuda, aga sind mäletatakse ikkagi sellisena, nagu sa ülikooli ajal olid. Loengu teises osas oli räägitud turvaprobleemidest IT-s ja paroolidest, kuidas üks lahti murtud parool võib päris palju pahandust tekitada ja kui tihti inimesed kasutavad ebaturvalisi paroole ja/või samu paroole igalpool, mis on muidugi mugav, aga väga ebturvaline. Paroolide probleem on minulegi päris südamelähedane - üritan kasutada võimalikult erinevaid paroole, kuigi juhtub mõnikord et ajan nad segi või unustan ära, et olen ju selle juba ära vahetanud. Minu MSN-i on üks kord hästi ammu sisse murtud ja nüüd võin julgelt väita et nii lihtsa parooli nagu mina tol ajal noore ja rohelise tavakasutajana sinna seadistasin, polnud see mingi imetegu.
Loengute sari andis mulle päris hea sissejuhatava ülevaade sellest, kus, mida ja kuidas ma tulin õppima, mis probleemidega mul tuleb tulevikus kokku puutuda ja kuidas oleks võimalik nad optimaalsed ära lahendada või hoopis ära hoida.
Õpingukorralduste küsimuste vastused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõud võib anda järeleksamile pääsemiseks lisaülesandeid. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[9]
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[10]
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Järeleksam on RF kohal tasuta, REF kohal tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [11]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[12]
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[13]
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. [14]
Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Vastus
X=26 Y=19
54-(26+19)=54-45=9 EAP *50=450.- [15]
Viited
- ↑ Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi. "Õppekorraldus ja sisekord" (27.08.2014) videoloeng.
- ↑ Margus Ernits "Õppimine ja motivatsioon" (4.09.2014) videoloeng
- ↑ Margus Ernits "Robootika ja häkkimine" (11.09.2014) videoloeng
- ↑ Janika Liiv "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (18.09.2014) videoloeng
- ↑ Carolyn Fischer "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (25.09.2014) videoloeng.
- ↑ Kristjan Karmo "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (2.10.2014) videoloeng
- ↑ Andres Septer "IT tööturust" (9.10.2014) videoloeng
- ↑ Elar Lang "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (16.10.2014) videoloeng
- ↑ 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus
- ↑ 5.2.8. Eksamite ja arvestuste korraldus
- ↑ 5.2.7. Eksamite ja arvestuste korraldus
- ↑ 7.2.1. Akadeemiline liikumine
- ↑ 1.3.6. Õppetegevuse alused
- ↑ 3.1.8. Õppuri õigused
- ↑ Õppemaks
