User:Juusvali

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Joonatan Uusväli
Esitatud: 06.11.2014

Essee

Päevaõppe loengute vaatamine kulus kindlasti ära. Osaliselt olin nende otsa sattunud juba enne kooli astumist (eelkõige siiski VÕTA kohta loenguid vaadates), kuid nüüd üle vaadates sai kindlasti veelgi mõnevõrra targemaks ja nii mõndagi oli panna kahe kõrvavahele pannes juurde lipukese "Oluline!".

I loeng oli sissejuhatav. Räägiti koolist, õppekorraldusest ja -toetustest. Seletati mõningaid asju, mis tihti üliõpilastele võviad segadust tekitada. Lisaks räägiti, et tagasiside andmine on kindlasti oluline.

II loeng oli pühendatud motivatsioonile ja õppimisele. Ka kaugõppe eripäradest räägiti. Anti soovitusi, kuidas kooli asjadega edukamalt hakkama saada, nagu näiteks luua kaugõppe õpilaste kommuun, et oleks lihtsam omavahel kontakti hoida. Motivatsiooni osas räägiti, mis mõjutab nii õpetaja kui ka tudengi motivatsiooni. Seletati, mis võib ühte või teist mõjutada ja kuidas võiks motivatsiooni hoida kõrgel. Ajaplaneerimisele pöörati ka tähelepanu. Korrati teada tõde, et kohe tegema asudes on lihtsam aegadest kinni pidada ja endal on ka kergem. Räägiti ka akadeemilisest petturlusest, et ka see mõjutab nii õpilaste kui õpetajate motivatsiooni ja kuna tegemist on tõsise teemaga, võib lõppeda asi lausa koolist välja viskamisega.

III loeng puudutas kooliväliseid erinevaid projekte. Seal hulgas räägiti ka häkkerlusest, mis või kes on häkker ning kuidas selleks saada. Räägiti erinevatest projektidest, millega EIK on ka tegelenud. Heaks näiteks oli robootika klubi. (Ka see puudutab motivatsiooni, mida kunagi kindlasti üleliia pole)

IV loengus räägiti konkreetsemalt programmeerimisest. Tutvustati erinevaid keeli ja toodi ära, milliste programmide puhul võiks üht või teist kasutada. Rõhutati erinevaid valupunkte, kuidas tarkvara arendus ei tohi liiga suureks ootamatult kasvada aina täienevate nõuete tõttu. (Kõik tahavad midagi kogu aeg ja programm ei saagi kunagi valmis) Müügi mõistes puudutati ka tarkvara välist osa, mis peab olema selline, et see "müüks". Klient ei ole tavaliselt tarkvara arendaja ja tuimad tabelid ei tekita temas soovi seda tarkvara osta. (Vähemalt ei aita kaasa) Seletati veel, kes on programmeerija ja kus kohast ta tuleb. (Huumor)Tuleb välja, et kõik tarkvara arendajad ei hakkagi mähkmetes programmeerima!

V loeng oli suunatud rohkem administreerimisele. Räägiti sellest, mida IT süsteemide administraator teeb ja kuidas tihtipeale töö välja näeb. Mainiti ära, et ka administraator peab oskama programmeerida, kuna automatiseerimine käib siiski läbi programmeerimise. (Parim administraator on see, keda keegi tähele ei pane - järelikult kõik toimib) Räägiti asjade rahulikult ja mõttega võtmisest, kuidas kiirustamine võib tekitada vigu, mis maksavad suurelt kätte.

VI loeng puudutas tarkvara testimist ja kvaliteedi kontrolli. Räägiti, kes on testija ja mida ta teeb. Seletati, kuidas testija leitud vigade parandamine on alati odavam, kui hiljem välja tulnud vigade puhul. Puudutati ka arendusmetoodikat waterfall (kosk) ja räägiti, mida see endast kujutab. (s.h. testija jaoks) Räägiti ka, mis on must kast, mis on valge kast ja kuidas neid testitakse. Korrati üle ka dokumentatsiooni olulisus. Kuigi räägiti ka, et testimine ei ole igav, siis ise oma kogemuste puhul ei ole ma veel leidnud liigset huvi sel teemal. (Samas mõistan ja järgin TDD olulisust oma igapäevatöös)

VII loengus räägiti ettevõtlusest IT alal. Toodi välja erinevused suurfirmade ja riigiasutuste vahel. Näiteks mainiti, et riigifirmades on tihti palju "sussi sahistamist". Rõhutati teoreetiliste teadmiste olulisust. Osutati ka eestis üpris suurele valupunktile, mis puudutab firmade sisest edutamist, mis paraku ei kipu väga hästi töötama. (Lisaks juurde, et ka edutamist peab tegema mõistlikult, kuna on teada selline "sündroom", kus kõiki kompetentseid edutatakse nii kaua, et nad muutuvad ebakompetentseks ehk lõpuks pole firmas ühtegi omal alal kompetentset inimest.) Räägiti ka väiksemates firmades "üle jala programmeerimistest", kus kõike tehakse lohakalt, kuna "küll hiljem leiab aega parandada". Samas aga kiideti start-up firmasid tuues põhjuseks selle, et ebakompetentsed inimesed lastakse kiiresti lahti ning nii jääb vaid tõeline koorekiht alati kohale. Rõhutati veel, et marketing on oluline ja hea müügimees peab olema, kui soovid oma toodet müüa. (Kuna ettevõtte enda loomine võtab eestis aega mõned minutid vaid)

VIII loengus puudutati veebiturvalisust. Räägiti keeruliste ja erinevate paroolide olulisusest, kolmandate osapoolte rünnakutest (XSS - Cross Site Scripting näiteks). Rõhutati kriitilist ja skeptilist suhtumist iga veebirakenduse suhtes isegi, kui tegemist tundub olevat turvalise süsteemiga. Ka räägiti suhtumisest õppimisse ja töösse. Toodi välja, et tihti on suhtumine nii töösse kui kooli sarnane. Ehk teistpidi, tasub kooli suhtuda täie tõsidusega. Kui asjad korralikult ette võtta ja ära teha, siis õpib ka ise oluliselt rohkem ja jääb paremini külge. Puudutati ka tähelepanu häirivaid komponente, nagu Facebook, e-mailid jmt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Seega tuleb järelarvestuse aeg kokku leppida õppejõuga.

Eksamile/arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

RF õppekohal on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele tasuta. Õppeaine korduv deklareerimine on tasuline. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Täna on kodulehel märgitud kordussoorituse hinnaks 20€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vajalik on esitada VÕTA taotlus õppeinfosüsteemi hiljemalt kümnendal tööpäeval enne punase joone kuupäeva. VÕTA taotlus peab sisaldama kõike vajalikku, seal hulgas tõendeid õpingute või kogemuste olemasolu kohta. Varasemate õpingute ja töökogemuste hindamiseks, et võrrelda neid kooli õppekavaga, tuleb kokku VÕTA komisjon, kes otsustab, kas esitatud tõendeid saab arvestada. VÕTA taotluse menetlustasu on 13€, millele lisandub iga ainepunkti kohta 5€. VÕTA tulemusi ei arvestata õppekava täies mahus läbimisel, küll aga arvestatakse sisse õppekoormuse täitmisel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." . Õppides täiskoormusel, peab kokku saama vähemalt 27 EAPd semestri kohta. Kui antud normi ei täideta, tuleb puuduolevate EAPde eest tasuda osalise hüvitamise määr, milleks on 50€ . Esimesel semestril jääb täiskoormusest puudu 5 EAPd (27 - 22), teisel semestril jääb puudu 1 EAP. (27 - 26) Kokku on puudu 6 EAPd, mille koguhind on 300€. (6*50€)