User:Atonnson: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| (4 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 4: | Line 4: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Hetkel veel piisavalt tehnikavõõra inimesena, oli minu jaoks huvitav veidi lähem kokkupuude Margus Ernitsa loengus robootika ja häkkimisega <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65/#Margus Ernitsa loeng Robootika ja häkkimine] </ref> . Kuigi piisavad teadmised mul endal hetkel neis valdkondades tegutsemiseks puuduvad, oli huvitav kuulda, et häkkimise näol on tegemist hoopiski mõne süsteemi sügavuti tundma õppimisega ning ka see süsteem ei pruugi olla üldse IT-alane. Lisaks julgustas see loeng ka pisut rohkem riistvaraga sõbraks saama ja andis ideid, mida esimeste katsetustena ette võiks võtta. | |||
Naisterahva jaoks oli huvitav kuulata ka Janika Liiva loengut, mis käsitles ühe teemana ka IT valdkonnas levivaid stereotüüpe ja seda kuidas tahes tahtmata on tööturul enamjaolt tegutsemas siiski meesterahvad <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016/#Jaanika Liiva loeng Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast] </ref> . Lisaks leidsin suurt äratundmist loengupidaja isikliku kogemusega, kuna ka mina olin kooli lõpetades raske valiku ees, kas valida edasiseks teeks humanitaar- või reaalsuund. Jonnaka inimesena valisin mõlemad ja olen hetkel oma valikuga väga rahul. Kõlama jäi aga tema suust hoopis teine idee: kui midagi teha, peab seda tegema nii, et seda ei oleks võimalik valesti kasutada. Ehk siis kõik ettekäänded, et viga on kasutajas ja kasutaja on hoopis rumal, et millestki aru ei saa, ei pea paika. Iga uue asja tootmisel tulebki lähtuda just kasutajast ja tema võimekusest, rääkimata kasutamismugavusest ja –kogemusest. | |||
Kristjan Karmo testimise ja kvaliteedi loeng <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43/#Kristjan Karmo loeng Testimine ja tarkvara kvaliteet] </ref> tundus minu kui just hetkel selles valdkonnas liikuva inimese jaoks väga põnev ja vajalik. See, et mida hilisemasse arendusstaadiumisse viga lipsab, seda kallimaks läheb selle vea likvideerimine, ei olnud enam minu jaoks uudis. Kahjuks on aga endiselt QA vajalikkus ja struktuur paljude juhtide jaoks arusaamatu, lihtsalt populaarne sõna, mille vajalikkusest ja sisust tegelikult aru ei saada. Nii võib näha hulgaliselt ettevõtteid, kus testija hakkab tööle alles projekti lõppfaasis ehk siis eesmärgiks ei ole mitte jooksvalt vigadeta tarkvara tootmine vaid justkui nagu lihtsalt enne live’i minekut nende raporteerimine ning loomulikult on ka endiselt veel palju neid projektijuhte, kes leiavad, et nende arendatav toode on nii lihtne ja läbipaistev, et eraldiseisvat kvaliteedispetsilisti see lihtsalt ei vajagi. Selles nähakse pigem lisakulu, mis ei tohiks üllatada, sest kui ettevõtte põhitegevusalaks ei ole IT, on siiski näha ka veel tendentsi, kus kogu IT peale minev raha justkui lisakulina kirjas on: otsest tulu sellest on teinekord mõõta raske. | Kristjan Karmo testimise ja kvaliteedi loeng <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43/#Kristjan Karmo loeng Testimine ja tarkvara kvaliteet] </ref> tundus minu kui just hetkel selles valdkonnas liikuva inimese jaoks väga põnev ja vajalik. See, et mida hilisemasse arendusstaadiumisse viga lipsab, seda kallimaks läheb selle vea likvideerimine, ei olnud enam minu jaoks uudis. Kahjuks on aga endiselt QA vajalikkus ja struktuur paljude juhtide jaoks arusaamatu, lihtsalt populaarne sõna, mille vajalikkusest ja sisust tegelikult aru ei saada. Nii võib näha hulgaliselt ettevõtteid, kus testija hakkab tööle alles projekti lõppfaasis ehk siis eesmärgiks ei ole mitte jooksvalt vigadeta tarkvara tootmine vaid justkui nagu lihtsalt enne live’i minekut nende raporteerimine ning loomulikult on ka endiselt veel palju neid projektijuhte, kes leiavad, et nende arendatav toode on nii lihtne ja läbipaistev, et eraldiseisvat kvaliteedispetsilisti see lihtsalt ei vajagi. Selles nähakse pigem lisakulu, mis ei tohiks üllatada, sest kui ettevõtte põhitegevusalaks ei ole IT, on siiski näha ka veel tendentsi, kus kogu IT peale minev raha justkui lisakulina kirjas on: otsest tulu sellest on teinekord mõõta raske. | ||
Rääkides aga isiklikust (küll lühikesest) kogemusest, olen selgelt veendunud, et hea QA võib vabalt olla sama hästi niisama tasustatud kui tunnustatud kui hea programmeerija. Kuigi kerge umbusk selle valdkonna vastu ei ole kadunud, on kogemustega juhid juba kindlasti näinud kui palju aitab hea kvaliteeditöö hilisemaid probleeme vältida. Kuna töö iseloomust tulenevalt võib ka hea QA arendusprotsessi tublisti pikemaks venitada, loodan, et järjest enam loodetakse näha ka selle negatiivse fakti taha. | Rääkides aga isiklikust (küll lühikesest) kogemusest, olen selgelt veendunud, et hea QA võib vabalt olla sama hästi niisama tasustatud kui tunnustatud kui hea programmeerija. Kuigi kerge umbusk selle valdkonna vastu ei ole kadunud, on kogemustega juhid juba kindlasti näinud kui palju aitab hea kvaliteeditöö hilisemaid probleeme vältida. Kuna töö iseloomust tulenevalt võib ka hea QA arendusprotsessi tublisti pikemaks venitada, loodan, et järjest enam loodetakse näha ka selle negatiivse fakti taha. | ||
Andres Septeri 7.loeng IT tööturust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c/#Andres Septeri loeng IT tööturust] </ref> oli oma olemuselt kõige realistlikum kokkupuutepunkt õpingute ja edasise elu vahel. Ehk siis pani see mõtlema, millistest huvidest ja isikuomadustest lähtuvalt, peaks suunama oma õpinguid ja hilisemat väljundist hariduse omandamisel. Kindlasti on üheks oluliseks kriteeriumiks ka nö loomulik anne midagi hästi ja põhjalikult teha, kuid isikuomadustest lähtuvalt, nagu näiteks rutiinitaluvus, loovus, huvi tegeleda kas süvitsi ühe asjaga või hoopis rakendada ennast mitmest küljest, määrab siiski suuresti ära selle, kuhu tulevikus pidama jäädakse. Ehk siis oleks igati soovitav enne ennast pisut eksimuste frustrueerivate läbikukkumiste vältimiseks analüüsida, samas ei saa välistada, et parima tulemuse saavutabki väib-olla just ise kõike proovides ja nii lõpuks endale sobiv lahenduse leides. | Andres Septeri 7.loeng IT tööturust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c/#Andres Septeri loeng IT tööturust] </ref> oli oma olemuselt kõige realistlikum kokkupuutepunkt õpingute ja edasise elu vahel. Ehk siis pani see mõtlema, millistest huvidest ja isikuomadustest lähtuvalt, peaks suunama oma õpinguid ja hilisemat väljundist hariduse omandamisel. Kindlasti on üheks oluliseks kriteeriumiks ka nö loomulik anne midagi hästi ja põhjalikult teha, kuid isikuomadustest lähtuvalt, nagu näiteks rutiinitaluvus, loovus, huvi tegeleda kas süvitsi ühe asjaga või hoopis rakendada ennast mitmest küljest, määrab siiski suuresti ära selle, kuhu tulevikus pidama jäädakse. Ehk siis oleks igati soovitav enne ennast pisut eksimuste frustrueerivate läbikukkumiste vältimiseks analüüsida, samas ei saa välistada, et parima tulemuse saavutabki väib-olla just ise kõike proovides ja nii lõpuks endale sobiv lahenduse leides. | ||
Laias laastus võib aga IT-alaseid ameteid jagada kaheks. On need, kelle põhitegevuseks on IT ja need, kelle jaoks on IT on tugi ja toetus põhitegevuse soodustamiseks. Isiklikust kogemusest oskan öelda, et alles rohelise tehnoloogiahuvilisena tunneb ennast kindlasti tunduvalt targema ja vajalikumana teises, samas kui esimeses on esimestel aastatel pigem ettevõte see, kes töötaja arengusse panustab ja seetõttu peaks huvitatud olema ka pikemast töösuhtest, et treenitud töötajast ka kasu tekiks. | Laias laastus võib aga IT-alaseid ameteid jagada kaheks. On need, kelle põhitegevuseks on IT ja need, kelle jaoks on IT on tugi ja toetus põhitegevuse soodustamiseks. Isiklikust kogemusest oskan öelda, et alles rohelise tehnoloogiahuvilisena tunneb ennast kindlasti tunduvalt targema ja vajalikumana teises, samas kui esimeses on esimestel aastatel pigem ettevõte see, kes töötaja arengusse panustab ja seetõttu peaks huvitatud olema ka pikemast töösuhtest, et treenitud töötajast ka kasu tekiks. | ||
Viimase loengu üheks teemaks oli turvalisus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true/#Elar Lang https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true] </ref>. Sain sealt hea mõtte, et kasuaja seisukohalt on turvalisus tihti loterii, sest vähe on neid, kes enne mõne tarkvara või rakenduse kasutamist selle turvalisust võtaks vaevaks kontrollida. Samas arendaja poole pealt on tegemist suhtumise küsimusega. Ehk siis kui oluliseks peetakse kasutatavaid andmeid ja kui suurt vastutust tuntakse endal nende lekkimise tõkestamiseks. Kindlasti tulevad siinkohal mängu ka arendaja isiklik „viitsimine“ ja kvalifikatsioon. Fakt on aga see, et midagi IT alast tootest, on selle tootja ülesanne ja kohustus tagada kasutajatele ka selle tarkvara turvalisus. Kindlasti on see ka vastastikune ehk siis ka kogenud kasutaja soovib turvalisemat keskkonda, samas kui väiksemate kogemustega inimene alahindab riske ja on enamjaolt valmis ka mitte nii turvalisi süsteeme kasutama. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
| Line 50: | Line 56: | ||
<references /> | <references /> | ||
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]] | |||
Latest revision as of 07:38, 7 November 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anna Tõnnson
Esitamise kuupäev: 7. november 2014
Essee
Hetkel veel piisavalt tehnikavõõra inimesena, oli minu jaoks huvitav veidi lähem kokkupuude Margus Ernitsa loengus robootika ja häkkimisega [1] . Kuigi piisavad teadmised mul endal hetkel neis valdkondades tegutsemiseks puuduvad, oli huvitav kuulda, et häkkimise näol on tegemist hoopiski mõne süsteemi sügavuti tundma õppimisega ning ka see süsteem ei pruugi olla üldse IT-alane. Lisaks julgustas see loeng ka pisut rohkem riistvaraga sõbraks saama ja andis ideid, mida esimeste katsetustena ette võiks võtta.
Naisterahva jaoks oli huvitav kuulata ka Janika Liiva loengut, mis käsitles ühe teemana ka IT valdkonnas levivaid stereotüüpe ja seda kuidas tahes tahtmata on tööturul enamjaolt tegutsemas siiski meesterahvad [2] . Lisaks leidsin suurt äratundmist loengupidaja isikliku kogemusega, kuna ka mina olin kooli lõpetades raske valiku ees, kas valida edasiseks teeks humanitaar- või reaalsuund. Jonnaka inimesena valisin mõlemad ja olen hetkel oma valikuga väga rahul. Kõlama jäi aga tema suust hoopis teine idee: kui midagi teha, peab seda tegema nii, et seda ei oleks võimalik valesti kasutada. Ehk siis kõik ettekäänded, et viga on kasutajas ja kasutaja on hoopis rumal, et millestki aru ei saa, ei pea paika. Iga uue asja tootmisel tulebki lähtuda just kasutajast ja tema võimekusest, rääkimata kasutamismugavusest ja –kogemusest.
Kristjan Karmo testimise ja kvaliteedi loeng [3] tundus minu kui just hetkel selles valdkonnas liikuva inimese jaoks väga põnev ja vajalik. See, et mida hilisemasse arendusstaadiumisse viga lipsab, seda kallimaks läheb selle vea likvideerimine, ei olnud enam minu jaoks uudis. Kahjuks on aga endiselt QA vajalikkus ja struktuur paljude juhtide jaoks arusaamatu, lihtsalt populaarne sõna, mille vajalikkusest ja sisust tegelikult aru ei saada. Nii võib näha hulgaliselt ettevõtteid, kus testija hakkab tööle alles projekti lõppfaasis ehk siis eesmärgiks ei ole mitte jooksvalt vigadeta tarkvara tootmine vaid justkui nagu lihtsalt enne live’i minekut nende raporteerimine ning loomulikult on ka endiselt veel palju neid projektijuhte, kes leiavad, et nende arendatav toode on nii lihtne ja läbipaistev, et eraldiseisvat kvaliteedispetsilisti see lihtsalt ei vajagi. Selles nähakse pigem lisakulu, mis ei tohiks üllatada, sest kui ettevõtte põhitegevusalaks ei ole IT, on siiski näha ka veel tendentsi, kus kogu IT peale minev raha justkui lisakulina kirjas on: otsest tulu sellest on teinekord mõõta raske.
Rääkides aga isiklikust (küll lühikesest) kogemusest, olen selgelt veendunud, et hea QA võib vabalt olla sama hästi niisama tasustatud kui tunnustatud kui hea programmeerija. Kuigi kerge umbusk selle valdkonna vastu ei ole kadunud, on kogemustega juhid juba kindlasti näinud kui palju aitab hea kvaliteeditöö hilisemaid probleeme vältida. Kuna töö iseloomust tulenevalt võib ka hea QA arendusprotsessi tublisti pikemaks venitada, loodan, et järjest enam loodetakse näha ka selle negatiivse fakti taha.
Andres Septeri 7.loeng IT tööturust [4] oli oma olemuselt kõige realistlikum kokkupuutepunkt õpingute ja edasise elu vahel. Ehk siis pani see mõtlema, millistest huvidest ja isikuomadustest lähtuvalt, peaks suunama oma õpinguid ja hilisemat väljundist hariduse omandamisel. Kindlasti on üheks oluliseks kriteeriumiks ka nö loomulik anne midagi hästi ja põhjalikult teha, kuid isikuomadustest lähtuvalt, nagu näiteks rutiinitaluvus, loovus, huvi tegeleda kas süvitsi ühe asjaga või hoopis rakendada ennast mitmest küljest, määrab siiski suuresti ära selle, kuhu tulevikus pidama jäädakse. Ehk siis oleks igati soovitav enne ennast pisut eksimuste frustrueerivate läbikukkumiste vältimiseks analüüsida, samas ei saa välistada, et parima tulemuse saavutabki väib-olla just ise kõike proovides ja nii lõpuks endale sobiv lahenduse leides.
Laias laastus võib aga IT-alaseid ameteid jagada kaheks. On need, kelle põhitegevuseks on IT ja need, kelle jaoks on IT on tugi ja toetus põhitegevuse soodustamiseks. Isiklikust kogemusest oskan öelda, et alles rohelise tehnoloogiahuvilisena tunneb ennast kindlasti tunduvalt targema ja vajalikumana teises, samas kui esimeses on esimestel aastatel pigem ettevõte see, kes töötaja arengusse panustab ja seetõttu peaks huvitatud olema ka pikemast töösuhtest, et treenitud töötajast ka kasu tekiks.
Viimase loengu üheks teemaks oli turvalisus [5]. Sain sealt hea mõtte, et kasuaja seisukohalt on turvalisus tihti loterii, sest vähe on neid, kes enne mõne tarkvara või rakenduse kasutamist selle turvalisust võtaks vaevaks kontrollida. Samas arendaja poole pealt on tegemist suhtumise küsimusega. Ehk siis kui oluliseks peetakse kasutatavaid andmeid ja kui suurt vastutust tuntakse endal nende lekkimise tõkestamiseks. Kindlasti tulevad siinkohal mängu ka arendaja isiklik „viitsimine“ ja kvalifikatsioon. Fakt on aga see, et midagi IT alast tootest, on selle tootja ülesanne ja kohustus tagada kasutajatele ka selle tarkvara turvalisus. Kindlasti on see ka vastastikune ehk siis ka kogenud kasutaja soovib turvalisemat keskkonda, samas kui väiksemate kogemustega inimene alahindab riske ja on enamjaolt valmis ka mitte nii turvalisi süsteeme kasutama.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Tähtaeg järeleksamiks registreerumisele ja ka selle eest maksmisele on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpp arvestatuna eksami toimumise päevast [6] . Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €, RE õppurile on eksam tasuta [7].
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus Neli näidet tegevustest, mida tuleks teha enne punase joone päeva [8] :
- individuaalse õpingukava koostamine ja kinnitamine
- akadeemilise puhkuse avalduse esitamine
- akadeemiline liikumine
- lõputöö deklareerimine
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne [9] .
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus Esimese semestri lõpuks on läbitud 22 EAP'd
Teise semestri lõpuks on läbitud 21 EAP'd
Seega on vaja aasta lõpuks hüvitada 11 EAP'd, mis teeks arve suuruseks 550.- [10]
Viited
- ↑ Ernitsa loeng Robootika ja häkkimine
- ↑ Liiva loeng Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast
- ↑ Karmo loeng Testimine ja tarkvara kvaliteet
- ↑ Septeri loeng IT tööturust
- ↑ Lang https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6
- ↑ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal punkt 5
- ↑ Õppekorralduse eeskiri
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal
