User:Llaumets

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liina Laumets
Esitamise kuupäev: 7.11.2014

Essee

Ootused olid erinevad antud aine osas. Eeldasin, et antud aine on seotud õppimisega ja selle üldise korraldusega, kuid peaks õppekavade kaupa andma ka piisava ülevaate ees ootavast tööelust.

Sissejuhatavas esimeses loengus (nii päeva- kui kauõppe loengus (, ) anti väga hea lühiülevaade kõigest, mis koolis ees ootab. Kõik kuulajad said ülevaate koolist, erialadest ja õppevormidest. Meeldis, et selgitati lisaks erialasse puutuvasse (õppetöö, kooli tehnilised võimalused, ramatukogu, e-õpe, vajalik õigusraamistik jne) ka palju muud ja kaugõppes kooliga kaugemalt haakuvat huvitegevust (erinevad klubid) ning erinevaid edasiõppe võimalusi. Jäi kumama ka see, et koolile on oluline üliõpilaste tagasiside ning see jättis hea mulje – kogu õppetöö tõotab tulla kahesuunaline.

Teise loengus () rääkis M. Ernits juba avaloengus puudutatud motivatsioonist ja õppimisest detailsemalt. Taaskord rõhutati viitamise olulisust, eetikakoodeksit ja üldist ausust. Meeldis, et viidati kaugõppe eripäradele ja koputati südamele, et iseseisevtöö on määrava tähtsusega. See vist oli esimene kord, kui hakkasin aduma, mis tegelikult hakkab ees ootama. Tuleb kõvasti tööd teha, olla vaatamata raskustele motiveeritud ning mitte alla anda.

Kolmas M. Ernitsa () loeng võttis vaatluse alla robootika ning häkkimise. Antud loeng tutvustas juba praktilisi lahendusi. Tutvustati põhjalikumalt juba erinevatest allikatest kuuldud robootikaklubi võimalustesi. Toodi välja ka kolledži koostöö teiste koolide ja ettevõtetega. Sain ka teada, et häkkimine on väga lai teema – mitte vaid kurikaelte pahatahtlik It turvaaukude ära kasutamine. Sain aru, et kuigi kaugõppes, peaks tungivalt kaasõppuritega kooliväliselt tegutsema ja toimetama, et teoreetilised teadmised kinnistuksid. Praktika on just see, mis paneb laiemat pilti nägema.

Neljandas loengut pidas J. Liiv (), kes puudutas pikemalt programeerimist ja stereotüüpe. Tore oli kuulda, et It pole vaid meeste valdkond. Ja meeldis ka see, et alati ei ole erialavalik kui kindel siht, et palju võib elus juhuslikku olla. Antud loneg oli kõige julgustavam, andis selge sihi, et tegemist pole vaid meestekeskse valdkonnaga. Tekkis ka huvi kohe googeldama hakata, et mis asi see Ruby on…

Viies loeng tõi esinejaks taaskord naise. C. Fischer () tutvustas It süsteemide administreerimise köögipoolt. Kõige muu hulgas oli oluline info, kuidas kandideerida (edukalt) töökohtadele - tuleb huvi üles näidata. Siirast huvi! Kummitama jäi ka see, et kaasõppurid võivad tulevikus suurt rolli mängida – mitte ainult tulevaste kolleegide vaid ka võimalike ülemustena. Seega taaskord – loo oma võrgustikku!

Kuuendas loengus () esines K. Karmo, tutvustades tarkvara testimist. Rõhutati, miks testimine on oluline. Ei tasu antud ametit alatähtsustada (eriti programmeerijate poolt). Muljet avaldav oli ka esineja karjääri kulgemine. Tuleb proovida erinevaid ameteid, eelkõige siis on võimalik näha suurt pilti. Kuvama jäi see, et vigu ei tohi karta ja vead pole ebaõnnestumine vaid võimalus areneda.

Seitsmendas () lonegus puudutas A. Septer It alast tööturgu. Käsitleti erinevaid It sektoreid nende eeliseid ja puuduseid (n suurfirma versus startup). Korrati üle ka erialavälised oskused, mis väga tihti on määrava tähtsusega nii uue töökoha leidmisel kui ka karjääriredelil tõusmisel. Minu jaoks oli meeldiv üllatus ka see, et väikeettevõttel on palju eeliseid töötamise seisukohalt (ei tasu turvaliselt kuskil suurettevõttes tiksuda ja tilluke mutter olla).

Kaheksandas loengus esines E. Lang (), rääkides suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Taaskord puudutati motivatsiooni. See on kõige olulisem. Tähtsam kui hinne, on asju südamest hästi teha ja anda maksimum, mitte kuidagi üle lati hüpata ja asju kaelast ära saada. Õppetöö ja hilisema raha sissetoova töökoha vahel on üksühene seos – nii kuidas suhtud õppimisse praegu, hakkad suhtuma hiljem ka igapäevastesse töökohustustesse. Turvalisuse aspektide koha pealt sain rõõmsalt tõdeda, et olen siiani õigustatult ettevaatlik olnud. Kuigi alguses kartsin, et küllap kogu loengusari käsilteb igasuguseid õpingusse puutuvat töökorraldust ning võib-olla ka saab lühikese ülevaate eesootavast tööelust siis käsitletud teemad olid palju laiemad. Olin meelivalt üllatunud, et sai ülevaate kõigist erialadest. Tore oli ka see, et esinejate seltskond oli kirju (kuigi tausta märksõnaks läbivalt ITK vilistlane). Mulle väga meeldis kuulata naisi, kes reaalselt IT valdkonnas edukad ning innustavad ka teisi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Õigus sooritada kordusarvestusteks on ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Registreerumine järelarvestusele toimub ÕIS-s. RE õppekohal on tasuta, OF õppekohal on 20 eurot (; ).

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Esimesel õppeaastal üldiselt ei saa minna akadeemilisele puhkusel va kui tegemist on haigestumisega, lapsehoolduspuhkuse või ajateenistusest tingitud vajadusega. Selleks tuleb esitada avaldus koos vastavate lisadega (arstitõend, lapse sünnitõend). Akadeemilise puhkuse pikkus on üldjuhul 1 aasta, kuid lapsehoolduspuhkusel on selleks 3 aastat, meditsiinilistel põhjustel on see 2 aastat. Akadeemilisepuhkuse lõpetamiseks/pikendamiseks tuleb esitada avaldus. Lõpetamise puhul enne õppetöös osalemise semesti deklaratsiooni. Õppekava on võimalik täita (õppetöös osaleda) eelpool mainitud kolmel juhul (alates 2013/2014 sisseastunud). (; ).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus X= 23 Y=24 30 AP on nominaalne koormus. Üliõpilastele on vastu tuldud ja min AP arv semestri on 27, millega ei kaasne õppemaksu. 27-23= 4 ja 27-24=3. Kokku seega 7 AP, mille eest tuleb tasuda 7*50=350 eurot. ()