|
|
| Line 1: |
Line 1: |
| [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
| |
| =Arvestustöö=
| |
| ==Essee==
| |
|
| |
|
| '''Informatsioonikontroll IKT vahendeid ja oskusi omava ühiskonna üle'''
| |
|
| |
| ''Õpilane: Joosep-Kristjan Välk''
| |
|
| |
| ''Rühm: AK11''
| |
|
| |
| ''Esitamise kuupäev: 04.10.2014''
| |
|
| |
|
| |
| 19. Septembril kirjutas ''The Guardian'', et Venemaal on taas päevakorda kerkinud “eriolukorras Venemaa lahti ühendamine Internetist” ning “.ru domeeni kontrolli alla võtmine”.[1] Seda küsimust ei arutanud mitte sideministeerium, kultuuriministeerium või mõni IKT ettevõtteid koondav ühing, vaid presidendi julgeolekunõukogu “isiklikult”. Side- ja infotehnoloogia kättesaadavus ja piiramatu kasutamine on seega selgelt julgeolekuküsimuseks tunnistatud, kõrgeimal võimalikul tasemel. Vaatlen selles essees lühidalt selle ja teiste samalaadsete uudiste taga olevate, kui soovite – eksperimentide - tehnilisi ja psühholoogilisi aspekte.
| |
|
| |
| Täna 30 aastat tagasi näitas kalender seinal numbrit 1984. On huvitav, et kui Jules Verne lugejad 19. sajandi keskel pidasid tõenäoliseks tema fantaasiate realiseerumist millalgi 1930.ndate aastate paiku, siis tegelikkuses oli sel ajal võidujooks Kuu poole hoopiski ettevaatlikult algamas. Kas nii läks ka George Orwelli ''1984'''ga? 1984. aastal oli tõepoolest ettevaatlikult algamas võidujooks vaba informatsiooni poole. Muidugimõista, kui pole vabadust, pole ka midagi kontrollida, seega võib öelda, et sellega algas paratamatult ka võidujooks informatsiooni kontrollimise poole.
| |
|
| |
| Informatsioonikontroll (information control) on üks neljast ''BITE''-mudeli komponendist.[2] ''BITE''-mudelit kasutavad kultussektid ja inimkaubitsejad, kuid ka rahvusvaheliselt tunnustatud valitsused, et kontrollida oma alamate või järgijate mõtlemist. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on toonud mõttekontrolli valdkonda nii ennekuulmatud väljakutsed kui ka samaväärselt ennekuulmatud võimalused.
| |
|
| |
| Väljakutsete pool paistab ehk silma esimesena, näiteks, kuidas tehniliselt teostada midagi sellist nagu “Venemaa lahti ühendamine Internetist”? Või näiteks, kuidas kirjutada ringi ajalugu ja segada jälgi, kui minevikus avaldatud materjal on digitaalsel kujul ning igaüks, kes seda omab, võib hetkega teostada otsinguid, indekseerimist, semantilist analüüsi jne?
| |
|
| |
| Avanevad võimalused ei ole aga sugugi kesisemad võrreldes kirjeldatud väljakutsetega. Näiteks, kui ajaloolist materjali ei ole kunagi paberile trükitud ja kõik on harjunud seda otsima veebiarhiivist, siis täiendavate tõmmiste ja koopiate puudumise või ligipääsmatuse korral on ajalugu ja fakte võimalik ringi kirjutada mängleva kergusega.
| |
|
| |
| Kõige selle aluseks on muidugi tehniline kontroll olukorra üle, piirangute defineerimine, kirjeldamine ja lõpuks, nende tõhus ellurakendamine. Kas see on võimalik?
| |
|
| |
| Nagu nähtub ka pressiteatest, mis selle 19. Septembri uudise aluseks on, siis jutt käib domeenisüsteemist ja kontrollist selle üle. Võiks küsida: kui ei plaanita reaalset andmeside katkestamist, siis mis keelab kõigil Venemaa publikule suunatud sisuteenuse pakkujatel kolimist näiteks ''.com'' domeeni peale ja igasuguse muretsemise lõpetamist selle pärast, kas .''ru TLD'' (''Top Level Domain'') maailmas olemas on või mitte? Paraku tekib siin aga informatsioonikontrolli teostaja jaoks nö “isereguleeriv probleem”, teiste sõnadega siis probleemi puudumine. Kui sisuteenuse pakkuja tahab, et tema teenus oleks kättesaadav ka “eriolukorras”, peab ta kasutama ''.ru'' domeeni. See omakorda toob kaasa võimaluse, et riigistatud ''TLD'' halduse korral lõpetatakse domeenile nimeteenuse pakkumine, kui selle poolt pakutav sisu või teenus “ei vasta nõuetele”.
| |
|
| |
| IT-spetsialisti jaoks ei oma ''DNS'''iga (''Doman Name System'') manipuleerimine muidugi mingit tähtsust. Kuni töötab mingisugune andmeside, on alati võimalik igasugustest ''DNS'' taseme ja muudest sarnastest “väljalülitamistest” mööda minna. Samas, eesmärk on kontrollida masse ning kedagi ei huvita, et keegi kuskil “Ameerika Häält kuulab”, niikaua, kuni see keegi moodustab väga väikese osa massist. Kuid miks ma siis kirjutasin pealkirjas “IKT vahendeid ja oskusi omava”?
| |
|
| |
| Nagu me teame, informaatikas omavad “ja” ja “või” väga olulist tähendust ja nende segi ajamine võib viia katastroofini (erinevalt näiteks demagoogiast, kus katastroofini võiks viia hoopis nende mõistete juhuslik korrektne kasutamine). Seega tuleks täpsustada: IKT vahendeid ''või'' oskusi omava ühiskonna üle. Kui osadel on oskused, siis saavad nad luua vahendeid teistele. Nii võivad siis igaühel olla kas oskused või vahendid (või mõlemad).
| |
|
| |
| Seega pakun välja järgmise stsenaariumi. Riigid (või kes iganes) astuvad samme, et implementeerida ''1984''. Kogu üritus hakkab baseeruma eeldusel, et tavakodanik ei oska näilistest blokeeringutest mööda minna. Kuid selle eeldusega startides on rong 2014 aastal juba läinud. Tavakodanikul on “telefonis” äpid nimetustega “Internet Venemaal eriolukorras”, “Internet Hiinas riigipühadel” jne, ning ta ei pea vaevama oma pead selle üle, miks on nii, et TV-uudised teatavad “Interneti väljalülitamisest”, kuid tema aparaat näitab ikka rõõmsalt pilti edasi.
| |
|
| |
| Kogu sel naljakal lool võib muidugi olla kurb lõpp. Kui tsenseerimine ja filtreerimine ei tööta, on võimalik minna reaalse andmeside katkestamise teed. See aga jääb käesoleva arutelu skoobist välja, sest tegemist oleks siis ühe kriitilist tähtsust omava vahendi valemist välja arvamisega.
| |
|
| |
| Kokkuvõtteks. Mina isiklikult loodan optimistlikult ja näen ka võimalust, et me kuuleme veel palju ''1984'' stiilis üritustest, kuid need jäävadki üritusteks. Üritus on aga nurjunud katse (kui selle sõna tähendust selle teksti lugemise ajal veel muudetud ei ole...). Samas, optimism on muidugi ka paha asi. Pessimistil on hea elada, sest tal kas on a) alati õigus, või b) põhjust positiivseks üllatuseks.
| |
|
| |
|
| |
| [1] http://www.theguardian.com/world/2014/sep/19/vladimir-putin-plan-unplug-russia-internet-emergency-kremlin-moscow
| |
|
| |
| [2] https://www.freedomofmind.com/Info/BITE/bitemodel.php
| |
|
| |
| ==Küsimused ja Ülesanne==
| |
|
| |
| ===Esimene küsimus: viimane koodinumber: paarisarv => küsimus A===
| |
|
| |
| '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''
| |
|
| |
| Kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [1].
| |
|
| |
|
| |
| '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''
| |
|
| |
| Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga[1]. Seega, et välistada erijuhtu, kus õppejõud ei tea, et keegi soovib teha järeleksamit, tuleks järeleksami soovist õppejõule teada anda ja kokku leppida.
| |
|
| |
|
| |
| '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''
| |
|
| |
| Eksamile/arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [2].
| |
|
| |
|
| |
| '''Mis on tähtajad?'''
| |
|
| |
| Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [1].
| |
|
| |
|
| |
| '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
| |
|
| |
| Ei maksa, on tasuta [3].
| |
|
| |
|
| |
| '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''
| |
|
| |
| Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [3].
| |
|
| |
|
| |
| Viidted:
| |
|
| |
| [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.3.6
| |
|
| |
| [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.8.1
| |
|
| |
| [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.7
| |
|
| |
|
| |
| ----
| |
|
| |
|
| |
| ===Teine küsimus: viimane koodinumber: 8 => küsimus 5===
| |
| '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks...'''
| |
|
| |
| Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele [1]:
| |
|
| |
| • … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
| |
|
| |
| • … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
| |
|
| |
| • … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
| |
|
| |
|
| |
| '''...ja millest sõltub toetuse suurus?'''
| |
|
| |
| Üliõpilase keskmisest sissetulek pereliikme kohta [1]:
| |
| kuni 74,75 eurot 74,76–149,50 eurot 149,51–299 eurot
| |
| 220 eurot 135 eurot 75 eurot
| |
|
| |
|
| |
| '''Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)'''
| |
|
| |
| Esitada taotlus riigiportaalis aadressil https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus[1].
| |
|
| |
|
| |
| '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''
| |
|
| |
| Õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Seega õppetoetuse seisukohalt ei ole minimaalset semestri ainepunktide arvu, on minimaalne arv aasta kohta: 60 [1].
| |
|
| |
|
| |
| Viited:
| |
|
| |
| [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/
| |
|
| |
|
| |
| ----
| |
|
| |
|
| |
| ===Ülesanne===
| |
| Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
| |
|
| |
| X = üliõpilaskoodi eelviimane number = 3
| |
|
| |
| Y üliõpilaskoodi viimane number = 8
| |
|
| |
| Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 3 EAPd ja teise semestri lõpuks 8 EAPd?
| |
|
| |
|
| |
| '''v1:''' Esimese semestri eest 27-3 = '''24'''(EAP)
| |
|
| |
| '''v2:''' Teise semestri eest (27-3)+(27-8) = '''43'''(EAP)
| |
|
| |
| ----
| |
|
| |
|
| |
| [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
| |
