User:Aromandi

Erialatutvustuse ainetöö

Autor: Aivar Romandi
Rühm: 12
Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

• Sissejuhatav loeng: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo

Räägiti õppekorraldusest ja seda, et tudengi jaoks tähtsaim dokument on õppekorralduse eeskiri. Saime teada ka hobitegevustest, robootikaklubist ja muudest sellistest vaba aja veetmise võimalustest. Teavitati ka selle aine olemusest ja kuidas seda ainet läbida. Meid teavitati ka stipendiumite saamise võimalusest ja kuidas neid saada. Soovitati rohkem omavahel suhelda ning asju mitte tegemata jätta, sest see võib päris kalliks maksma minna.

• Esimene loeng: Tiina Seeman

Tiina Seeman rääkis IT-alasest projektijuhtimisest ja selle komponentidest: aeg, raha, planeerimine, arendus. Projektijuhtimise dimensioonid on aeg, raha, pingutus ja kvaliteet. Riskidega tuleb mõistlikkuse piires arvestada ja seada töödele kriitiline järjekord. Muutustele tuleb kiiresti reageerida, selle eest vastutab juhtgrupp. Otsustus ja vastutuspiirid → regulaarsed töökoosolekud → eesmärk. IT etapid projektis: eelanalüüs, ärianalüüs → arhitektuur süsteemianalüüs → realisatsioon(koodimine), testimine → kasutajate koolitus ja juhendamine, realiseerimine → projekti varajase elu faas → projekt on valmis

• Teine loeng: Elar Lang

Elar Lang töötas pikka aega arendajana, enne kui ta astus EIK-sse, koolist sai ta erialase leksikoni selgeks ja laia põhja. Koolis tuleb õppida õppima. Kui teadmised on raamat, siis kool on vaid sisukord. Tuleb raskusteks valmis olla, keskendu lahendustele. On vaja lihtsalt pihta hakata. Õppimisele tuleb kasuks õpiplaani koostamine, tuleb kirja panna tegemist vajavad asjad, kuupäevad ning aine läbimisel ei tohi unustada enesekiitust. Väldi elamist homse arvelt. Planeerimisel vajalik ajaline puhvertsoon. Kool == töö. Iga uus infokild on tähtis. Füüsika ja matemaatika õpetavad mõtlema. Programmeerimisel on kasulik tegeleda hobiprojektiga. Ei tohi õppida abitust.

• Kolmas loeng: Taavi Tuisk

Taavi Tuisk ütles, et sysadmini omadused on: tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimisoskus ja ametieetika. Varem oli pime keskaeg, mis väljendus selles, et süsteemid olid unikaalsed, dokumentatsioon oli puudulik/puuduv, tarkvara oli pööraselt kallis ja bugine, töövahendid olid kehvad, maine oli kehvavõitu. Tööstusrevolutsiooniga tuli infrastruktruur koodina(konfiguratsioonihaldus, automatiseering, infrastruktuuri koodi versioonihaldus ja koodi testimine), serverid teenusena aka cloud(autoscaling), DevOps, NoOps jne.

• Neljas loeng: Kert Suvi

Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tema seisukoht on, et testitakse liiga vähe: muu maailm ~25%, Eesti ~15%. Testitakse informatsiooni saamiseks ja riskide maandamiseks. Vähese testimise põhjendamiseks tuuakse mitmeid ettekäändeid: testimine on kallis, ei loo lisandväärtust, testimiseks ei jää aega, pole võimalik testida, pole inimesi, kes testiks, pole vaja testida, ei viitsi testida. Kui mitte testida, siis ei pruugi midagi juhtuda, kuid võib juhtuda ka kõige hullem. Spetsialiste on testimise valdkonnas vähe. Testima peaksid tellija(tellimus), analüütik(analüüs), arendaja(kood/rakendus), testija(kaetus), admin(paigaldus,haldus, backup), lõppkasutaja(kasutajakogemus). Testijuhtimine: skoopimine, planeerimine, koordineerimine, raporteerimine. Testianalüüs ja testimine: testilugude kirjutamine, manuaalne testimine, puusalt testimine. Tehniline testimine: jõudlustestide ning automaattestide disain ja kodeerimine, turvalisuse testimine, koodiaudit. Erinevates keskkondades kasutatavuse testimine on äärmiselt tähtis. Testija omadused Kerdi sõnul: pessimist, puudub pime usk, tugevalt erinev mõtlemine, analüütik(out of the box), kavalus, õnn. Testimine sõltub suuresti rahastusest.

• Viies loeng: Targo Tennisberg

Targo Tennisberg rääkis alguses analoogiast alkeemiaga. Alkeemiast tuli läbi pika küpsemise raja välja keemia. Ka IT-maailmas tuleb ennem enda toodet ilustada, pärast tegelikku tööd tuleb midagi väärtuslikku. IT olemus on selline, et enamik projekte ebaõnnestub, põhjused on tavaliselt mittetehnoloogilised. Inimestel on illusioon maailma lihtsusest, tegelikkuses on väga palju arvestatavaid komponente. Kvaliteet sõltub skoobist, ajast ja ressurssidest, ka Tiina Seeman rääkis sellest. Olulised on saavutused, võime õppida, koostöö, õnn. Programmeerija kasutegur sõltub uduste ideede tõlkimisest, valmis tehtud asjade kasutamine teistes kohtades(nõuab kõrgemat kvalifikatsiooni), oluline on teostus(1% annet, 99% tööd), maniakaalne üleolekuvajadus.

• Kuues loeng: Tanel Unt

Tanel Unt alustas varakult oma ettevõttega. Omafinantseeringuga ettevõtte tegemisel oli tal nõue olla kasumlik algusest ja vabadus ise otsustada. Entusiasm on tähtsaim. Ta ütles ka, et kool peab õpetama õppima, seda ütles ka Elar Lang. Meeskonnavalik on ülitähtis, meeskonnaliikmed peavad olema kompetentsed ja koostööaltid. Tuleb uskuda iseendasse, ära müü ettevõtet liiga vara ja julge muuta. Probleemide lahendamine on juhtimisest tähtsam. Programmeerimisel on suur läbipõlemise oht. Investorid tahavad näha meeskonda, äriplaani, raha haldamist. Oma ettevõttes on vimkad vajalikud. Tööd peab alati rohkem olema. Startupil on kasulik palju väikseid kliente, see tagab stabiilsuse. Kiirlahendused on pikas perspektiivis ohtlikud. Äripartnereid tuleb hoolega valida, kõik mis hiilgab ei ole veel kuld. Ei tohi unustada kommentaaride ja dokumentatsiooni tegemist. Testimisele tuleks ideaalis panna ~25% ressurssidest.

• Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak

Oliver Kadak rääkis statistika ja analüütika tähtsusest IT-s. Nende abil saab optimiseerida ettevõtete tegevust ning automatiseerida turundust. Oleg Bogdanov on haruldane inimene, ta kirjutas juba aastal 1974 oma esimesed masinkoodi programmid. Ta on töötanud väga mitmekesistel töökohtadel ning see on talle toonud asendamatu teadmiste pagasi. Statistika ja analüütika peaksid olema senisest palju rohkem tähtsustatud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.13. kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritusele registreerimine toimub õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.1. kohaselt ÕISis ja akadeemilisel puhkusel oleval tudengil tuleb õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.2. kohaselt esitada avaldus õppeosakonda. Vastavalt õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8. kohaselt peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigieelarvelisel kohal õppivale tudengile on kordussooritus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. järgi tasuta ning riigieelarvevälisel kohal õppivale tudengile tasuline, õppeteenuste tasumäärade nimekirja järgi 2015/2016 õppeaastal 20€.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punkti 1.2.11. kohaselt peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised. Tulenevalt õpingukorralduse eeskirja punktist 6.1.3.4. alates teisest õpinguaastast muudel põhjustel akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada punase joone päevani. Kui tudeng pole õpingukorralduse eeskirja punkti 6.1.4. kohaselt hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punkti 5.3.10. kohaselt võib eksamil positiivse hinde saanu taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul ning tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet, tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Andmed: X=Y=21 Vajalik EAP-de hulk: 54 Ühe EAP hind: 50€
Lahendus: Kogutud EAP-de hulk aasta peale: 21+21=42 Puudujääk: 54-42=12 Sügisel jäi puudu: 27-21=6 Kokku: 18*50=900€
Vastus: Tasuda tuleb 900€.