User:Misarapu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Sarapuu

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Uut eraala õppima hakates on oluline, et tudengil tekiks varajane visioon antud eriala väljavaadetest ning samuti peab tudeng õppe-eesmärkideni valutult jõudmiseks mõistma õppekorralduse reegleid ja järgima antud valdkonna spetsialistide soovitusi. Visiooni kujunemine ja õppekorraldusse sisseelamine nõuavad aega ning selleks, et värske Eesti Infotehnoloogia Kolledži tudeng koheseselt õiges suunas mõtlema hakkaks, peab ta läbima aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Selles aines esinevad erinevatel teemadel infotehnoloogia valdkondades tegutsevad spetsialistid ning lisaks käsitletakse õppekorradust puudutavaid aspekte.

Esimeses loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ning toodi välja erinevad nüanssid, mis on olulised õpingute edukaks läbimiseks. Kuna õppekorraldus erinevates kõrgkoolides on küllaltki sarnane, siis uut informatsiooni sain vähe. Siiski endale üllatuseks olin ekslikult arvanud, et täielikult tasutal kohal õpinguteks peab esimesel semestril koguma 30 ainepunkti (EAP), kuid selgus, et piisab 27 EAP-st. Samas oli see väike kergendus, kuna kahe aine ülekandmise tõttu koostasin endale sügissemestril tunniplaani, mille koormuseks sai 29 EAP-d. Lisaks tutvustati loengus kolledži õppeinfosüsteemi (ÕIS), õppekeskkonda Moodle ning mainiti, et suurem osa loenguid salvestatakse. Samuti julgustati andma koolijuhtkonnale tagasisidet nii õppekorralduse kui ka muude koolielu puudutavate probleemide kohta ning üleüldse soovitati suhelda, küsida ja kollektiivselt töötama, sest kaasaegsetes IT töökeskkondades üksiku hundina kergelt edu ei saavutata.

Suhtelmise ja meeskonnas töötamise vajalikkusest kõneles ka esimene külaline Tiina Seeman, kes tegeleb IT projektide juhtimisega. Suhelda peab oskama nii kolleegidega kui ka kleindiga. Kuna töö käigus võib projekti lõppeesmärk muutuda, siis ladus suhtlus kliendiga tagab projekti korrektse ja „kaasaegse“ lõpptulemuse. Hea juht peab ka organiseerima sujuva kommunikatsiooni meeskonnas, kuid ei pea kahtlemata olema juhitava projekti valdkonna kõrgetasemeline spetsialist. Sellegi poolest peaks tal olema piisavad teadmised, et leida lahendusi projektis tekkinud probleemidele. Näiteks tarkvara programmeerimisega tegelenud inimene ei pruugi toime tulla riistvara programmeerimist teostava osakonna juhtmisega. Samuti erinevad omavahel juhtimine suures ja väikses organisatsioonis. Lisaks märksõnadele nagu „aeg“, „skoop“, „raha“, „pingutus“ ja „kvaliteet“ peab juht kindlasti arvestama asjaoluga, et protsessi käigus projekt muutub ja täieneb, mis tähendab, et juhi ülesandeks on võimalikult vettpidavate algplaanide tegemine ja riskide ennetamine. Selleks läheb vaja kogemusi kui ka head juhi vaistu.

Kolmandas loengus oli külalisesinejaks arendajataustaga Elar Lang, kes hetkel tegeleb veebirakenduste turvalisust puudutavate küsimustega ning korraldab vastavaid koolitusi. Antud loeng ei põhinenud kõneleja erialalisel teemal, vaid tundengite motiveerimisel. Olles ise suur motivatsioonikõnede ja -lugude kuulaja ning lugeja, siis nautisin loengut erilise mõnuga. Paljud soovitused olid juba tuttavad ning läbi proovitud. Tooksin välja kolm parimat soovitust, mida tudeng peaks järgmima. Esiteks peab tegutsema hakkama kohe ning koolist antud ülesanded peab lahendama esimesel võimalusel, rääkimata sellest, et nende lahendamine ei tohi ületada tähtaegu. Kohustuste varajane täitmine annab vabaduse tulevikus järele anda ahvatlustele ja reageerida ootamatutele hädaolukordadele. Lisaks ei tohi karta mahukaid ja esialgu hirmsana tunduvaid ülesandeid, neid tuleb lahendada väikeste osade kaupa, alustades millestki, mida juba oskad. Kolmas nõuanne on pisut robustne ja karm, mis märgib, et kui mingi õppeaine ei ole üldse huvitav, siis tuleb tekitada selle aine vastu sportlik viha ja võtta eesmärgiks aine lõpetada kõrge hindega. Suhtumine õppimisse kandub tulevikus üle suhtumiseks töösse ning see on üks olulisemaid aspekte, mida tööandja hindab.

Järgmise loengu pidas arvutisüsteemide administraator Taavi Tuisk. Koheselt mainiks, et minus kui värskes IT üliõpilases on administraatorite jutt tekitanud tõsist ängi, sest on jäänud mulje, et nad ei hooli sellest, kas ka lihtsam kuulaja nende juttu mõistab. Jutust aru saamiseks peab oskama kummalist eesti, inglise ja tundmatute lühendite ning slängide segakeelt. Praegu olen rahul, et õpin arendajaks. Vaatamata kergele pahameelele, sain aru, et ka arendajad peaksid mingil määral süsteemide haldust õppima ja seda mõistma, sest administraatorid ja arendajad teevad korrektse lõpp-produkti saavutmise nimel järjest enam koostööd. Sama käib ka administraatorite kohta, kes õpivad aina rohkem programmeerimist, sest süsteemidega suhtlemine ei käi käsitsi, vaid erinevate programmeerimiskeelte abil.

Viiendas loengus esines tarkvara kvaliteediga tegelev Kert Suvi, kes veenis auditooriumi, et testimine pole pelgalt projekti tüütuim etapp, mille vajalikkuses paljud kahtlevad, vaid see on oluline protsess, mida tuleks teha kogu projekti vältel, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne ja turvaline. Samas pakub testmine huvitavaid väljakutseid. Vaatamata testimise tähtsusele, on sellega tegelevaid inimesi vähe. Hea testija peab olema karm pessimist ja oskama mõelda kastist väljaspool. Ettekandest jäi mulje, et testija on kui õigluse jalule seadja, kes peab aredaja töö puudujäägid üles leidma. Testija on justkui pinnuks silmas, kes leiab juurde lisatööd. Suures plaanis on see siiski vajalik. Testijat peaks kohtlema, kui võrdset meeskonna liiget, kellele arendajad ja analüütikud annaksid juhtnööre, millele vigade ostimisel suuremat tähelepanu pöörata. Samuti tuleb testijale anda piisavalt aega, see tähendab, et testimise aeg ei ole ainult aeg, mis projekti lõpuks üle jääb. Siit jällegi moraal: töö valutult kulgemiseks peavad erinevaid ülesandeid täitvad meeskonna liikmed oskama omavahel suhelda.

Meeskonna sisese kommunikatsiooni tähtsust rõhutas ka järgmine esineja Targo Tennisberg, kes on suurema osa karjäärist tegelenud tarkvara arendusega. Nagu Tiina Seeman, rääkis ka Targo Tennisberg, miks on oluline, et projekti kordineerib hea projektijuht,, sest programmeerijate ja teiste osaliste jaoks sisaldab iga värske projekt uusi ja kindlasti ka tundmatuid ülesandeid. Juhi ülesandeks on leida iga probleemi lahendamise jaoks kindel töögrupp. Rohkem inimesi tähendab pikemaid kommunikatsiooniahelaid, mille tõttu ei tohi eduka projekti käigus tekkida suhtlemises tõrkeid. Meeskonna liikemete ülesanded ei pruugi olla suures osas ametispetsiifilised. Näiteks arendaja töös on koodi kirjutamine ainult üks osa, enamus aega kulub teiste kohustuste peale: koodi testimine, teiste koodide lugemine, suhtlemine, õpetamine, õppimine jne. Projektijuhi ülesanne on ka paika panna tingimused, mis on vajalikud kliendi poolt soovitud lõpp-produkti saavutamiseks, sest mingist aspektis (näiteks aeg, raha, kvaliteet) peab klient alati järelandmisi tegema. Loengu motiveerivas osas ütles Tennisberg, et kooli lõpetamine ei näita tööandjale ainult sinu haritust, vaid tõestab ka, et oled suuteline asju lõpuni viima ja sul on õppimisvõime. Lisaks rõhutas Tennisberg juba Elar Langi loengus mainitud moraali, et hea idee korral tuleb enne sooritada teostus ja seejärel küsida selle eest tasu, sest ideid on kõigil ja lõpmatult.

Kui tarkvara arendamine ei paku piisavalt väljakutseid, siis tasub kätt proovida ettevõtjana. Ettevõtluse ilust ja valust kõneles sariettevõtja Tanel Unt, kes esimest korda osalses IT ettevõtte loomises juba keskkooli ajal. Erinevalt tavatöölisest on ettevõtjal vabadus planeerida oma aega ja teha otsuseid. Sammuti toob igasugune õnnestumine palju rohkem rahulolu, vastupidiselt sellele, kui töötada kellegi teise heaks. Samas peab ettevõtja vähemalt ettevõtte loomise alguses ise palju reaalset tööd ära tegema. Ainult juhtimisest ei piisa: hea juht ei ütle, mida peab tegema, vaid näitab kuidas. Lisaks sellele, et ettevõtja panustab suure osa oma ajast reaalsesse töösse, on parim viis ettevõtet alustada väikeste ressurssidega. See sunnib ettevõtjat rohkem keskenduma oma missioonile, mille tulemusena tagatakse ettevõtte korralik käivitumine. Kohene investorite suur rahasüst võib tekitada olukorra, kus ei leita enam motivatsiooni oma esialgseid plaane täide viia. Viimane ühtib jällegi Elar Langi maailmavaatega: enne teostus ja siis tasu. Kui suudetakse oma ettevõte ise võimalikult kaugele viia, siis on lihtsam ka heldemaid investoreid leida. Oluline on värskel ettevõttel omada palju väikseid kliente kui üksikuid suuri, sest suure kliendi kadumine mõjutab oluliselt rohkem noore ettevõtte jätkusuutlikkust. Muidugi ei saa heaks ettevõtjaks, kui ei ole kordagi läbi põrutud ning nagu on kõik eelnevad esinejad on rõhutanud, tuleb eesmärkide saavutamiseks luua hästi toimiv meeskond. Head meeskonna olemasolu jälgivad ka investorid.

Viimases loengus olid külalisteks Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kelle kireks on andmete analüüsimine. Oskus vajalikke andmeid kaevata ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. Oliver Kadaki ettekanne sisaldas argielust toodud näiteid erinevatest valdkondadest, kus tõhus andmete analüüs muudab märgatavalt ettevõtte vaatenurki, kuidas tegelikult mingis olukorras talitlema peaks. Näiteks on uue toote turule toomisel oluline erinevate andmete põhjal analüüsida, kas seda toodet teatud piirkondades üldse mõtet müüa on. Alati leidub andmeid mida kaevata, isegi kui konkreetsete andmete seotust teatud probleemiga kohe ei märgata. Kahtlaselt tegutsenud ettevõtte pettuste analüüsil saab luubi alla võtta näiteks kõikide firmaga seotud inimeste andmed alates sellest, mis on kellegi palganumber, kuni selleni, milline on iga töötaja kodutee. Veelgi enam, tänapäeva internetiühiskonnas on pea-aegu võimatu jälgi jätmata tegutseda. Mõistsin, kui kasulik või ohtlik võib olla kellegi või millegi jaoks üks hea andmekaevaja. Üleüldse jättis loeng võimsa emotsiooni, ühelt poolt oli teema väga oluline, kuid teisalt olid esinejad suurepäraseks eeskujuks, kuidas IT-maalilmas karjääri teha. Oleg Bogdanovi sõnul tuleb leida sind huvitav valdkond väljaspool infotehnoloogiat ning seejärel leida nišš, kuidas saaks infotehnoloogiaga selles valdkonnas kasulik olla.

Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli suurepärane sissejuhatus akadeemilise tee alustamiseks infotehnoloogias. Loengute käigus leidis tõestust tuntud asjaolu, et infotehnoloogias puudub piisav arv pädevaid inimesi, kuigi selleks saamise võimalusi on palju ning karjääri väljavaated on avarad. Inimene ei pea ilmtingimata särama oma programmeerimis- või administreerimisoskustega, vaid võib leida oma väljakutse IT-kollektiivi juhtimises või ettevõtluses. Enne loengute algust suhtusin õppeaine kasulikkusesse skeptiliselt: ju tulevad mingid oma ala spetsialistid, kes pobisevad arusaamatut ja kuiva juttu. Toimus vastupidine ning pea-aegu igast loengust lahkusin motiveerituna ja targemana, sest enamus ettekandjaid esitasid teemasid soravalt ja kaasahaaravalt. See näitas, et esinejad on endale leidnud IT-alase valdkonna, millega tegelemine pakub suurt rahulolu ja ei ole raske teha head ettekannet millestki, mis sulle meeldib. Kõik esitused võiks kokku võtta Reynholm Indutsries asutaja Denholm Reynholm’i öelduga: „Team! Team, team, team, team, team! I even love saying the word "team"!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õppesemestrist, mille jooksul lepitakse kokku kaks kordussoorituse kuupäeva [1][2]. Eksami kordussoorituseks tuleb kokku leppida vastavat ainet läbi viiva vastutava õppejõuga [3]. Korduseksamile registreerumine toimub ÕISis, kuid akadeemilisel puhukusel olles tuleb esitada vastav avaldus õppeoskonda [4][5]. Riigifinantseeritaval õppekohal õppiva tudengi korduseksam on tasuta [6]. Tasulisel õppekohal õppiva tudengi korduseksam maksab 20 € [7].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Selleks et kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel, peab esitama ÕISis vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva [8]. Töökogemuse arvestamise taolemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada vastavatele kriteeriumitele kogemusest õpitu analüüs [9]. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. [10].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 20 Y = 25

Minu esitatav arve on 54 – (20 + 25) * 50 € = 450 € [11].

Allikad

1. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid (kasutatud: 28.09.2015).

2. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.14, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid (kasutatud: 28.09.2015).

3. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.2, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid (kasutatud: 28.09.2015).

4. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid (kasutatud: 28.09.2015).

5. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.2, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid (kasutatud: 28.09.2015).

6. Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal punkt 7, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (kasutatud: 28.09.2015).

7. Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal punkt 5, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (kasutatud: 28.09.2015).

8. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord, Taotlus punkt 1, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (kasutatud: 28.09.2015).

9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord, Taotlus punkt 4, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (kasutatud: 28.09.2015).

10. Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2.2, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (kasutatud: 28.09.2015).

11. 10. Kõrgharidusreform (KKK), punkt 3, kättesaadav: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (kasutatud: 28.09.2015).