User:Kaikalla

Essee

Sissejuhatuseks kõlbab öelda, et oli täiesti korralikult põnev loengusari. Ning mis peamine - inspireeriv.

• Sissejuhatav loeng: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo

Sissejuhatava loengu suurim üllatus oli minu jaoks tõepoolest see, et IT-tegelased, kelle õpetusi olen harjunud kasutama hulk aastaid, olid korraga nö käegakatsutavas kauguses. Väga asjaliku mulje jätsid samuti kõik õppekorraldusega seotud töötajate sõnavõtud. Eraldi kedagi esile tuua ei soovi, uut infot, mida kooli ja õppetöö läbiviimise kohta edastati, oli palju. Pidigi olema.

• Esimene loeng: Tiina Seeman

Tiina Seeman on väga mitmekesise haridusliku taustaga, sümbioos koolitatud juhist ja koodikirjutajast, mis annab talle võimaluse valida meelepärast tööd ja esitada endale tööalaselt motiveerivaid väljakutseid. Loengust jäi mulje, et oskuslikke valikuid tehes on ta suutnud huvitava töö edukalt ühendada ka pereelu ja lastekasvatamisega. Mulle väga meeldis, et ta tõi inimliku aspekti sisse oma loengusse, tuues sellega esile empaatiavõime kui olulise juhi isikuomaduse. Väga veenvalt kõlas tema loengu taustal kõlanud väide, et hea juht ei ole alati hea projektijuht ning häid projektijuhte ei ole just palju selle ameti pidajale esitatud pika oskuste loetelu tõttu. Väga hariv oli Seemani projektietappide tutvustamise osa, milles ta rõhutas mitmed korrad, et ka klient ei pruugi teada ega aru saada, mida ta täpselt vajab ja tellimas on. Kahjuks sai loeng just siis otsa kui huvitavaks läks st juttu tuli ebaõnnestunult käivitatud projektidest, mida Seemani kogemuste hulgas pidi olema hulgi tema enda väitel.

• Teine loeng: Elar Lang

Elar Lang on praktiline mees, kelle õpingutesse tekkis märkimisväärne paus. Ta on autodidakt, kes omandas iseseisvalt katse-eksituse meetodil väga kõrgel tasemel programmeerimisoskused, kuid tundis vajadust terminoloogia tundmise ja ülikooliõpingute järele. Ülikooli õppima sattus kogemata ja lõpetas ülikoolid, EIK bakalaureus ja TTÜ magister, cum laude. Elari sõnum: Valmisolekust uuteks väljakutseteks sõltub edukus ja edukus on valik: kui üldse koolis käia, siis täiega; teha seda, mis on arukas; kasulik on õppejõududega hästi läbi saada, sest nagunii on neil õigus (st pole mõtet vaielda); matemaatikat peab õppima mõtlemise arendamiseks ja kahju oli tal, et majandusõpinguid tõsiselt ei võtnud kooli ajal. Kõik algab planeerimisest, plaani täitmiseks on vaja järjekindlust, pühendumist ja tahet. Esimese asjana soovitas vabaneda eelarvamustest, nt sellest, et õppimine on raske.

• Kolmas loeng: Taavi Tuisk

Taavi Tuisk'i loeng oli üks põnevamaid, kuna oli tuntav, et tegemist on nö häkkeritüübiga, kelle kogemuste pagasis on ka päevad-ööd väldanud adminnimised, suurt leidlikkust nõudvad "päästeoperatsioonid" jne. Terve loengu vältel oli tuntav nö hästi varjatud pinge (läbi väsimuse või isegi frustratsiooni), kui vähe ta jõudis rääkida ja kui mahukas tegelikult on kogemuslik taustsüsteem selle tunnise loengu taga. Üsna veenvalt rääkis ametieetikast ja stressitaluvusest, administraatoritöö ohtudest, mis võivad kogu karjääri ja usaldusväärsuse rikkuda ühe mõtlematu teoga või sõbrale osutatud teenega - töö raames pole vaja oma nina toppida sinna, kuhu sul administraatonina pole asja. Tuisu väide, et koolis õpetatav tehnoloogia on alati veidi ajast ja tööturust maas, on kindlasti õige ja soovitus ennast ise kursis hoida uute tehnoloogiliste lahendustega kulub marjaks ära.

• Neljas loeng: Kert Suvi

Samuti väga veenev loeng, mis äratas tõsist huvi testimise kui eraldi IT valdkonna vastu. Isiksusetüübi sobivuse testi läbimine on eelduseks, et sellele alale tööle pääseda, vajalikud isikuomadused: erinev mõtlemine, tugev analüüsivõime, kavalus, kahtlemisoskus, raamidest väljaspool mõtlemistüüp. Väitis, et testimist ja sellega seoses testijaid on palju rohkem vaja. See ei ole projekti tüütuim ja ebaolulisim etapp, vaid peab kuuluma olulisena tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, mille pealt ei tohi kokku hoida. Testimine on vajalik ennekõike tarkvara kvaliteedi tagamiseks. Kui planeerida tarkvara projekti, siis testimisperiood on kindlasti vajalik ja selleks peab planeerima eraldi aja. Ideaalvariandis teevad programmeerija ja testija koostööd, programmerija annab testijale pidevalt infot võimalikest programmi nõrkustest. Ehk oli see loeng minu jaoks üks põnevamaid ka seetõttu, et mul puudus ettekujutus testija töö iseloomust.

• Viies loeng: Targo Tennisberg

Tarkvara arendaja peab olema enesekindel või oskama jätta endast just sellist muljet. Kliendis tuleb äratada usaldus, et ta saab parimat teenust ka selle jaoks, mida ta ise veel ei tea. Põnev oli fakt, et rahulolu teenuste suhtes on selles valdkonnas üks madalamaid. Arendaja ei tea uut projekti alustades, milline on lõpptulemus või kas täpselt realiseeritakse kliendi algsed ootused, kuna ka kliendi ootused muutuvad projekti edenedes ja koostööd tehes. Kuhu tõmmata piir vastutulelikkuse ja realismi vahele ja kas lasta pidevalt segada uute eesmärkide püstitamisega programmeerijaid? Isiklik suhtlemine on väga tähtis kliendiga, kuna meili teel või telefoniga suheldes lähevad kaduma nüansid, mida isiklikul suhtlemisel märgatakse ja pannakse tähele teisel moel. Tennisberg on olnud nii programmeerija kui asutuse juht, seetõttu on tal kogemused tarkvaraprojektidega mõlemalt suunalt. Olulisemateks märksõnadeks jäid sotsiaalsus töökeskkonnas ja valmisolek uueks st õppimiseks, mis see ka ei oleks. Lisaks on oluline alati alustatu lõpule viia, kuna see annab kindluse asjade ja tegude lõpetamisoskusest.

• Kuues loeng: Tanel Unt

Tanel Unt on ere näide noorukina alustanud IT ettevõtluse praktikust, kes on senini vaimustunud IT ettevõtlusest ja ettevõtjaks olemisest. Tema vaieldamatu sümpaatia kuulub väikeettevõtlusele, kus töötab vähe inimesi ja ka bürokraatiat on vähe. Heast kokkukasvanud kollektiivi kambavaimust ja ühiste ettevõtmiste nautimisest, kreatiivse töökeskkonna loomisest ja selle võimalikkusest sai üsna hea ülevaate. Navireciga koostöö algas tal paralleelselt riigitööga Maksuametis, nö hobivormis, millest kasvas korralik toode. Meeskonna komplekteerimise teema - nii hea toote saad kui hea on suu meeskond. Kvaliteedi poole pürgimine peab olema kõikide otsuste alus, ka töökaaslaste palkamise peamine tingimus, kuid hea läbisaamine meeskonna sees oma töökaaslastega on edu alus ja teeb paljud asjad lihtsamaks. Lisaks tõi põnevaid näiteid koostööst välismaise firmaga Ida-Euroopas, Kosovos. Äripartnerite hoolikas valik, mitte teha tegemist vahendajatega, kes võtavad vaid raha ja probleemid jätavad ühele osapoolele. Klientide bluffimine on tavaline, sellega peab arvestama.

• Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak

Ääretult põnev loeng põhiliselt Oliver Kadak'lt andmeanalüüsi olulisusest. Sõltumata rassist, seksuaalsetest eelistustest jne mis iganes, on võimalik leida endale niši-ala ja seda hästi praktiseerides edukalt maailma lõikes IT ettevõtjana hakkama saada. Kui leiad innovatiivse ala, milles oled teistest 5-aastat ees, siis see osutub edukaks. Infotehnoloogia + statistika + analüütika = ? annab vajaliku infokoguse edukaks ettevõtte või ka riigisektori toimimiseks. Andmeid, mida analüüsida, on igas valdkonnas: nt metsa langetamisest paberi tootmiseni, ravimite välja mõtlemisest kuni inimeseni jõudmiseni, palgalõhe- ning maksuametianalüüsid, logistikateenused, kaubanduskettide ja müügikettide tootepaigutused põhinevad analüüsil jne. Iga uue toote turule toomine on kasulik rajada eel-analüüsile: kui palju kliente ja millised on nende ootused, simulatsioonid, müügiprognoosid, varuosade optimeerimine jne, seejärel prototüüp turule jne (Ps see on tüüpiline tavalise ärikoolituse jutt). Alati on andmeid, mida uurida ja alati on võrdlevaid tooteid, mille põhjal ka väga innovatiivsele tootele eelnevat turuanalüüsi teha. Juhtimisarvestus, sinu eesmärgid ja mõõdikud, statistika. Toetava it-inimese funktsioon ettevõttes, ta on juhi jaoks abiline, kes aitab anda lisaväärtust. Riskianalüüsid tuginevad samuti ainult andmetele ja nt avaandmetest analüüsitakse, kas sissetulekud vastavad kulutustele jne. Teine esineja Oleg Bogdanov, karateka, matemaatik-teoreetik ja koodikirjutaja, "käbe saurus". Kirjutas esimese koodiriba 1974. 40-aasta jooksul tegelenud kõikvõimalike asjadega, sõitnud merd laevaprogrammeerijana, 10-aasta tegelenud kosmoseuuringutega, programme haiglatele ja pankadele, esimese ülespandud pangaautomaadid. Viimasel ajal pühendunud analüütikale, IT ja praktilise rakenduse vahepeal. Töö peab olema lõbus, huvitav ja nauditav.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. ).

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. ).

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. ).

Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad ).

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamise eeldusteks (Vajaduspõhine õppetoetus ):

üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee .

Kui küsimusega peeti seda silmas, siis õppetoetust on õigus taotleda enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni (Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord ). St, et see ei puuduta 2015. aastal õppima asunud üliõpilasi.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=28 EAP

Y=27 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform )

Lahendus:

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 28+27= 55 EAP

Vastus:

Esitatav arve on 0 €