User:Psaar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Saar

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Aine avaloengus räägiti üldisest mida ülikoolis õppides teadma peaks ja loomulikult ka Eesti Infotehnoloogia Kolledžit puudutavast infost mida hakkab õppe käigus vaja minema. Anti soovitusi ja tehti hoiatusi. Suur osa õpilastest on tulnud värskelt keskkoolist ning tähtsaim on fakt, et gümnaasiumi aeg on läbi ja enam ei õpi me vaid hinde pärast, vaid selleks, et edaspidi elus hakkama saada tehes tööd mida me ise naudime. Seega ei tasu olla laisk vaid teha ülesanded ära korralikult ning õigeteks kuupäevadeks. Toodi esile ka erinevad IT-Kolledži õppetöö välised tegevused, mis aitavad kinnitada õpitut või saada uusi teadmisi.

Teises loengus käis esinemas Tiina Seeman, kellelt saime ideid ja teadmisi IT projektide juhtimise kohta. TTÜ-s saavutas ta bakalaureuse haldusjuhtimise alal peale mida läks tööle ning hiljem tuli IT Kolledžisse õppima IT spetsialistiks. Sellest jäi ta heale arvamusele, kuid eelistab siiski juhtimist, nimelt projektide juhtimist. See pole just kerge ülesanne, kuna projektijuhi kohustusteks on hoida koos tiimi ja jaotada ülesanded vastavalt vajadustele ning kliendi nõuetele. Tuleb analüüsida kliendi soovitud toote kõiki aspekte ning leida tasakaal nende vahel. Kui lõpptulemus on liiga keeruline või puudulik ei pruugi see sobida. Seetõttu tuleb alatasa hoida kontakti kliendiga ning saada tagasisidet projekti hetkeseisu kohta. Tähtis on ka ressurssidel silma peal hoidmine ja õige jaotamine. Pidevalt tuleb analüüsida ja muuta plaane vastavalt olukorrale.

Kolmandas loengus käis järjekordne EIK vilistlane Elar Lang. Tal oli juba varem arendajana kogemus olemas, kuid tundis, et teadmistest jääb siiski puudu ning siiani omandatud oskustest ei piisa. Samuti oli tal tugev tahe õppida, teada ja osata rohkemat. Ta pingutas selle nimel palju ning saavutas oma tulemuse. Tema jutust võib esile tuua, et õppimine peab olema süstematiseeritud ja kõik tuleb õigel ajal ära teha. Tähtsal kohal on ka head suhted õppejõududega. Kui kõik tööd on korralikult tehtud on nad väga vastutulelikud näiteks olukordades, kus sa ei saa teatud päeval koolis olla ning on vaja tööd hiljem teha. Edasilükkamine lükkab edasi vaid edasi lükkamist. Õppimine ise on oskus, mis tuleb selgeks õppida ning ilma milleta on ülikoolis ja ka elus raske hakkama saada. Sellegipoolest peab olema endal tahe õppida.

Kolmandaks esinejaks oli Taavi Tuisk, kes alustas oma karjääri 95-96 aastal TTÜ-s. Temalt kuulsime süsteemiadministraatori ameti eripärasusi ja nõudeid. Väga tähtis on tugev stressitaluvus, kuna süsteemiadministraatori graafik peab olema väga paindlik ja suuremate muudatuste korral peab vahel väga pikalt ja järjestikku tööd tegema, et süsteem saaks nõutud kuupäevaks korda seatud vastavalt vajadustele. Samuti peab olema väga leidlik, kuna süsteem koosneb paljudest erinevatest osadest. Kui muuta ühte aspekti võib sellest sõltuv funktsioon lakata töötamast. Ja vajada täiesti uudset lahendust. Kui töö valmis saab tuleks alati korduvalt üle kontrollida, et vigu ei oleks. Tihti arvatakse, et süsteemiadministraator ei pea programmeerima, vaid muudab andmebaasides seadeid. Tegelikkuses on programmeerimisoskusest tublisti kasu ning ilma selleta oleks administraatori töö tänapäeval võimatu. Ülimalt tähtis on ametieetika. Administraatoril on ligipääs kõigi kasutajate isiklikele andmetele, mida mitte mingil juhul ei tohi lugeda isegi mitte enda huvi pärast. Usalduse kadu tähendab karjääri lõppu.

Viiendas loengus tutvustati meile testimise eriala selgitades lähemalt, mida see endast reaalselt kujutab. Rääkimas käis veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja Kert Suvi ASA Quality Services OÜ-st. Tihtipeale jäetakse testimine vähemtähtsale kohale kuna arvatakse, et seda pole eriti vaja ning see on üpriski kulukas. Tegelikkuses tuleb testimise ajal välja palju vigu, mida on vaja parandada. Sellega suureneb toote kvaliteet ja väheneb risk, et lõpptootes avastavad kasutajad vigu, mis võivad tekitada rahulolematust. Testijaid Eestis kahjuks välja ei õpetata ja seetõttu ei ole neid palju. Kuna neid on nii vähe maksab nende palkamine omakorda palju.

Järgmisena esines Targo Tennisberg, kes rääkis meile kuidas IT alal seigeldes n.ö ellu jääda. Ta hakkas 20 aastat tagasi programmeerima ja on proovinud palju erinevaid ameteid peale seda. Sellegipoolest sobis talle rohkem arendamine, mille juurde ta ka tagasi läks. Koodimisel on väga tähtis meeskonnatöö. Üksinda võtab see väga kaua aega ja ise ei märka kõiki vigu, mida teised võivad tähele panna. Arendaja oskused ei tohi olla piiritletud koodi kirjutamisega, vaid ta peab oskama ka teisi asju mida koolis ei õpetatud. Alati tuleb ette probleeme, mis on üksteisest kihiliselt sõltuvad ja seetõttu võib ühest probleemist tekkida mitu uut. Mida suurem on projekt seda rohkem on vaja sellesse kaasata inimesi ning sellega suureneb ka ebaõnnestumisprotsent. Rohkem inimestevahelisi suhteid võib muuta info väga kirjuks ja seetõttu peab projektijuht koos analüütikuga pingutama, et asju koos hoida. Veel rääkis ta, et kool ei ole oluline, kui on olemas tahe õppida saab oskused ka iseseisvalt omandada. Kooli lõpetamine on oluline, sest tööle saamiseks soovib tööandja näha tõendit, mis näitab, et oskused on ametlikult omandatud ja ka tegelikult olemas. Diplomist tähtsam on siiski võime õppida ja asjad lõpule viia. Tööle saamiseks tuleb olla hea tiimikaaslane ning pakkuda tööandjale oskusi, mida tal reaalselt vaja läheb. Tuleb proovida palju erinevaid asju ning just nii võimegi leida oma kullaaugu.

Kuues esineja oli Tanel Unt, kes rääkis oma IT ettevõttest ning sellega kaasnevast. Ettevõtlusega tegelemine võib tunduda raskem, kui avalikus sektoris töötamine, kuid see-eest on ettevõtjal palju rohkem vabadust, kui töötajal. Ta võib panna paika oma enda ajagraafiku, mille järgi tööd teha. Ettevõtja tööks on nimelt panna meeskond tööle, kuid tihti noore ettevõtte puhul peab ta ise tegema palju erinevaid töid, kuni ta on kokku pannud väärtusliku meeskonna. Alati ei õnnestu start-up-id ning ka temal on mõni ettevõte ebaõnnestunud. Tähtis on mitte alla andmine, kui läbi kukud tuleb kohe uuesti proovida, et tulemust saada.

Viimase loengu põhiteemaks oli andmekaevandamine ja analüütika. Esinesid kahekesi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Olegil on kogunenud tugev kogemustepagas pika IT alase karjääri jooksul töödates laevaprogrammeerijast kosmoseuuringute teostajani ja Oliveril on programmeerija taust. Rõhutati kui tähtis on andmeanalüüs. Haigetele diagnoosi panemisel aitavad andmebaasid, mis on täidetud ajaloo jooksul erinevate esinenud haigusjuhtumitega. Poes müügile pandavate toodete valikud tehakse klientide varasemate ostuharjumuste põhjal. Analüüsitakse suures koguses massandmeid ning tehakse loogilised valikud, kuidas edaspidi targemalt käituda. Meelde jäi, et tasub tegutseda IT-äärealadel, leida midagi uudset, mida ise tahaks teha mitte ainult raha teenimise pärast.

Erialatutvustus tundus peale esimest loengut olevat enamasti EIKis toimetulemise jaoks. Teises loengus aga sain aru, et see on palju enamat ning aitab elus toime tulla heade soovituste ja ideede kaudu. Mitmes loengus räägiti teemadest, mis tegelikkuses käivad käsikäes ning on üksteisest sõltuvad. Iga esineja teemaga on tihedalt seotud meeskonnatöö ning juhtimisoskus. Näiteks programmeerijal on vaja juhtimisoskust kuna tema võib sattuda meeskonda, kus on mitu programmeerijat ning keegi peab täitma juhtprogrammeerija kohta. Administraator peab oskama ka programmeerida, et efektiivselt suhelda erinevate andmebaasidega. Nõudmised IT alastele oskustele ei ole määratletud ühe või teise erialaga. Erinevad erialad lõimivad oskusi ja seetõttu tuleb meil elu jooksul ette olukordi, kui on vaja õppida uut eriala, et edasi areneda. Selleks ei ole tingimata kooli vaja uuesti minna, kuna ka iseseisvalt on võimalik enda oskusi arendada, kuid kooli diplom on tunnistuseks, et sa oled professionaal kindlal erialal. Mida rohkem on meil diplomeid seda avaram on tööturg, kuid alati on võimalus algatada midagi uut ja innovatiivset omaenda ettevõtte näol.

Loenguid saab uuesti vaadata Echo360 veebis.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Eksamineeritavate jaotamise eksamipäevade vahel korraldab eksamineerija.
Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu.
Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreerumine korduseksamile tuleb teha ÕISis ja üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksam tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Korduseksamid on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
2015/2016 aasta on korduseksami tasu omafinantseeritaval õppekohal on 20€.

Küsimus 1: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd?

Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on semestris nõutud minimaalne EAPde kogus 27 seega aastas 54 EAPd. Kuna esimese semestri lõpuks saadi täpselt 27 EAPd siis selle semestri eest arvet ei tule. Teise semestri lõpus saadi aga 19 EAPd ning tuleb tasuda 27-19=8 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

1 EAP maksumus on 50€ Seega tuleb tasuda 8 puudu jäänud EAP eest 8*50=400€