User:Hallik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor Henri Allik

Tudengikood: ******78

Esitamise kuupäev: 17.10.2015

Essee

Loengute salvestused on kättesaadavad ECHO360 keskkonnas.

Enamus esmakursuslasi tuleb otse gümnaasiumist ja neil puudub praktiline elukogemus. Paljude jaoks tähendab see ka kodust lahkumist ja iseseisva elu alustamist. Esimene nädal möödus koolis kiirelt ja info külluses. Asi, mis mulle sissejuhatavatelt loengutelt meelde jäi, oli nagu alati kooli alguse puhul - hakake kodutöödega varakult pihta. Nii me siis kõik usinalt alustasime, eesmärgiga sooritada kõik kursused edukalt ja kunagi targaks programeerijaks saada. Eriala tutvustava aine eesmärk on avardada meie silmaringi ja tuua IT maailma igapäevaelu meie loengutesse. Julgen väita, et enamus tudengitel pole tulevikuplaanid veel selged. Kasutades aga suurepärast võimalust, kus oma ala spetsialistid tulevad ja lahkesti räägivad kuidas päris elus asjad käivad, tekib arusaam meid ees ootavast maailmast.

Esimeses loengus jagas meile asjalikku kogemust Tiina Seeman, kes lõpetas IT Kolledži juba aastaid tagasi. Tema karjäär on olnud väga mitmekesine. Märkimisväärne on see, et ta alustas oma erialast karjääri Bang & Olufseni Eesti tarkvara osakonna juhina, kus ta sai tunda projektijuhi võlusid ja valusid. IT erialal töötamine ei tähenda ainult koodi kirjutamist, vaid kogu programmeerimise meeskonda peab ka haldama. Kui kõik ise nokitseksid, puuduks selge arusaam soovitud tulemist ja areng oleks kordades vaevalisem. Oma ettekandes tõigi ta välja peamised projektide läbikukkumise põhjused. Kõik algab ootuste paika panemisega. Klient soovib saada mingisugust funktsiooni, mis tema ärile kaasa aitaks. Arendaja peab selle tehniliselt läbi mõtlema ja analüüsima, mida on vaja teha ja kui palju resursse kulub, et soovitud tulemus saavutada. Tihti võib aga juhtuda, kus programm täidab vajalikud funktsioonid, aga lõpptarbija jaoks on kasutamine liiga keeruline. Just selle pärast on vaja kedagi, kes suudaks luua sideme arendajate ja kasutajate vahel. Üks minu motivatsioone õppimiseks ongi see, et tarkvara, mida arendatakse, oleks mõeldud kasutamiseks. Enamus tarkvara ei tekita meis “vau” effekti, mis on frustreeriv, kuna see harjutab meid keskpärase kasutajakogemusega, kuigi tegelikult saaks paremini. Esmakursuslasena on mul sihid kõrgel - eesmärk on iga projektiga ületada kasutajate ootusi ja positiivselt üllatada. Kuna mul on olnud võimalus lähedalt jälgida TransferWise’i tarkvara arendust, tean et perfektsus ei tule niisama. Selleks tuleb kõvasti pingutada.

Pühendumisest rääkis meile ka meie järgmine külaline Elar Lang. Enne kui ta IT Kolledžisse õppima asus, oli ta juba mitu aastat arendajana tööd teinud. Üks põhjustest, miks ta uuesti kooli läks, oli teadmiste vajaka jäämine erialastes terminites ja puudulik IT eneseväljendus oskus. Kuna ta oli paljuski iseõppinud ja eelmisest hariduse omandamisest möödas mitu aastat, pidi ta palju vaeva nägema, et ree peale saada. Tema ettekande üks kõige väärtuslikemaid aspekte oli oskus - õppida. Tal oli usku, et kui pingutada ja pühenduda saab kõigega hakkama. Sama kehtib kaudselt ka suurepärase tarkvara arendamisel. Viie aastaga lõpetas ta EIK ja TTÜ informaatika magistri Cum Laudega. Kõik on võimalik, kui pühenduda ja teha endale kindel plaan, millest lähtuda. Tema jaoks tähendas see pidada ülevaadet Excelis õppejõudude poolt nõutud ülesannete täitmist. Kui alguses näed vaeva ja saad õppetööga vedama, siis iga järgmine suurepärane saavutus tuleb juba harjumusest. Kuna olen ka ise juba varasemalt kõrgharidust omandanud ja paar aastat tööl käinud, oli üks minu motivatsioonidest kooli tulla, et silmaringi laiendada ja juurutada oma oskust - õppida. Kerge on harjuda kindla töö ja palgaga, aga kui tahta midagi rohkemat elust, peab sellekst midagi tegema.

Järgmises loengus tuli meile külla Taavi Tuisk, kes hetkel töötab GrabCadis süsteemihaldurina. Kuigi oma loengus oli ta küllaltki tagasihoidlik, kiirgas temast tohutu teadmiste pagas. Enda kogemusest julgen väita, et see kehtib paljude süsteemihaldurite kohta - üldjuhul sa ei näe neid kuskil esirinnas toimetamas, vaid tihtipeale ilmuvad nad kontorisse, siis kui teised lähevad ära ja lahkuvad hommikul kui koristaja tuleb. Selle kõigega kaasneb suur vastutus, et hoida süsteeme pidevalt töös ja eeldab tugevat stressitaluvust. Isegi kui kõik töötab, peab süsteemihaldur olema piisavalt leidlik ja paranoiline, et ennetada võimalikke ohte. Mis teeb nende töö veel raskemaks ja väljakutsuvamaks, on tihti peale piiratud eelarve ka vajadus süsteemid ise üles ehitada. Eelarve piiratus mõjutab tugevalt ka tarkvara testijaid, millest käis meile rääkimas Kert Suvi. Sarnaselt süsteemihalduritele tegelevad testijad probleemide ennetamisega ja riskide maandamisega. Peamised probleemid on jällegi tingitud rahast, kuna esmapilgul võib tunduda, et testimine ei loo lisaväärtust. Puudulik testimine võib aga tähendada vigase tarkvara väljalaskmist, mis aga võib laastavalt mõjuda ettevõtte mainele ja põhjustada kordades suuremat kahju kui tarkvara testijate palkamine. Paljudele on ekslikult jäänud mulje, et tarkvara testimine on lihtne ning milega enamus programmeerijaid saaks hakkama. Tehniliste oskuste puhul võib olla isegi saaks, sest eks testijadki ole alustanud programmeerijatena. Tegelikkuses aga tähendab see lisaks tehnilistele oskustele ka oskus dokumenteerida. Lisaks on testijana kohustuslik omada ka vastavaid sertifikaate, ilma milleta on raske oma usaldusväärsust müüa.

Järjekordsel varahommikul tuli meile kõnelema Targo Tennisberg, kes jagas oma kogemust kuidas IT maailmas hakkama saada. Illustreerivalt tõi ta välja aspekte, mida iga Java arendaja eeldab oma töökohustustest. Kui kõik on nii nagu peaks, siis ta kirjutab koodi, skripte, teste, SQL päringuid, dokumenteerib, testib teiste koodi, arutleb, mõtleb ja joob Red Bulli. Tegelik elu on aga näidanud, et tavaliselt siis arendaja tegeleb infrastruktuuri, arendusvahendite, partnertiimide, klientide, projektijuhi ja iseenda tekitatud probleemidega. Kokkuvõtlikult võib Targo jutu põhjal öelda, et arendaja töö on probleemide lahendamine. Kuidas õppida vigadest, rääkis meile Tanel Unt, kes alustas ettevõtlusega juba keskkoolis. Hetkel töötab ta ettevõttes Navirec. Tema sõnul on kõige parem viis ettevõtet alustada lihtsalt proovides ja katsetades. Kuna ta alustas oma esimese ettevõtte juba keskkoolis ei olnud tal palju aega ja huvi, et lõpetada ülikool. Olles ise kõike õppinud ja suutnud koguaeg ennast täiendada ei näe ta vajadust ka kunagi kooli tagasi minna. See muidugi ei tähenda, et me võiksime kooli üle lasta. Tema sõnul ülikool ei õpeta kõike mida vaja ja tarvis on ise teha ja katsetada. Tema esimesel ettevõttel puudus korralik äriplaan, aga tal oli tiim. Meeskond on firma loomisel kõige tähtsam, sest idee võib olla suurepärane, aga keskpäraste inimestega ei ole võimalik suurepärast asja teostada. Meeskonna leidmine ja koos hoidmine on Taneli sõnul kõige raskem ja see oli ka üks põhjustest, miks ta müüs oma ettevõtte maha ilma tugeva äriplaanita.

Viimases loengus külastas meid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Julgelt võib väita, et tegemist oli parima loenguga ja oli kindlasti väärt varahommikul kooli tulla. Peamiselt kõneles Oliver ja kuna ta on suurepärane esineja ning tal oli jagada väga palju huvitavaid näiteid, on tema loengust kõige raskem kokkuvõttet kirjutada. Võttes välja kõige tähtsama minu jaoks, mis võib tunduda jaburana, saab oma ettevõtte edukalt rajada ka keskusest eemale Hiiumaale. Minu puhul oleks asukohaks Saaremaa - Think globally, act locally .

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus eksami järele tegemiseks on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppides täiskoormusel riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasuta. Kui aga tudeng õpib omafinantseeritaval õppekohal on kordusooritus tasuline. Tasulise soorituse korral tuleb tasuta 20 Eurot.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Üliõpilane, kes on kooli sisseastunud 2013/14 või hiljem on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui ta on Eesti kodanik või viibib Eestis elamisloa alusel. Lisaks peab ta õppima täiskoormusega, täites kumulatiivselt õppekava. Kolmandaks ei tohi üliõpilase perekonna kuusissetulek ületada 329 eurot. Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Taotlust saab esitada riigiportaalis eesti.ee. Toetust saab tudeng, kes kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus - 30 EAP semestris, mida arvutatakse kumulatiivselt.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

26+27=53 EAP Vajalik EAP hulk õppeaastas on 54, mistõttu tuleb tasuda 50 eurot.