User:Kekullam

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerdo Kullamäe

Esitamise kuupäev: 17.10.2015

Essee

Kursuse “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” esimesteks eesmärkideks oli ülevaate andmine Eesti kõrgharidusesüsteemist ja IT Kolledžis toimuvast, aga põhirõhk oli erinevate ITK-rakendusvaldkondadest ja sektoritest pärit esindajatega kohtumine. Tänu sellele loodeti avardada meie maailmapilti IT alal kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, anda meile paremat ettekujutust tulevasest tööst ning motiveerida meid õppima.

Loengud olid iga neljapäeva hommikul kell 8:15, aga see ei olnud minu arvates eriline takistus, kuna inimesed, kes loenguid pidama olid kutsutud, olid kõik oma ala spetsialistid ning nende kuulamine oli vägagi hariv. Esmakursuslasena oli väga kasulik teada saada, mida eeldatav tööpõli endast kujutada võib ja kuhu suure tahte ja huviga jõuda on võimalik.

Esimene loeng oli kohe juba peale meie aktust, kus kellelgi polnud väga aimu, mis nüüd toimub. Informatsiooni hakati nagu automaadist meile ette tulistama. Sellegipoolest oli see väga kasulik, kuna tehti puust ja punasest selgeks kõik koolis toimuv, milline on kord IT Kolledžis ja kuidas siin ellu jääda. Ühtlasi seletati lahti ka antud kursuse idee ning eesmärk.

Teine loeng oli järgmine nädal ning seda viis läbi juba külalisesineja, kelleks oli Tiina Seeman. Loengu teemaks oli „It projektide juhtimine“. Tiina puhul oli tegemist meie enda kooli vilistlasega, kes lõpetas 5 aastat tagasi infosüsteemide analüüsi eriala. Ta on juhtinud väga mitmeid projekte ning loeng peamiselt kirjeldaski nii projekti juhi, kui üleüldse juhi tööd. Oma eelnevaid projekte kirjeldades tuli ilmsiks, et juhi amet on küllaltki pingeline ja vastutusrikas ning iga ühele see amet ei sobi. Juhil peavad siiski olema teatud omadused, et asjadega toime tulla. Kõlama laused nagu: „ilma heade juhtideta juhtuvad asjad halvasti,“ ning „võidab meeskond, kaotab juht/treener“.

Kolmandas loengus oli külla tulnud meile Elar Lang, kes samuti on meie kooli vilistlane, lõpetades kooli 2010. aastal IT süsteemide administreerimise erialal. Elar oli isehakanud programmeerija, kes enne kooli minekut töötades oli arvamusel, et „saan ju palka niigi, võib-olla rohkem kui mõni värskelt koolist tulnu!“ Sellegipoolest viisid erinevad elu situatsioonid ta kooli. Lõpetas IT Kolledži lõpuks cum laudega. Ta rõhutas kindlameelselt, et „tähtis on õppida õppima!“ Elar Langi arvates, ei ole edukus juhus, see on igaühe enda valik. Ta võrdles kooli tööga, kus õppeained on kui projektid, millel on oodatav tulem ehk hinne ning koolis on tihti vaja selgeks õppida uusi tehnoloogiaid.

Neljandas loengus rääkis Taavi Tuisk administraatori elust. Tuisk mainis, et kui tudengil on soov süsteemiadministraatorina töötada, peab tal olema hea stressitaluvus, leidlikkus, programmeerimisoskus. Ning samamoodi peavad ka arendajad tundma piisval määral administreerimise tööd. Veel väitis ta, et koolis õpetavad tehnoloogiad on alati reaalsest ajast ja toimuvast veidi maas ning soovitas kindlasti ennast iseseisvalt tehonoloogiate arenguga kursis hoida.

Viiendas loengu viis läbi Kert Suvi, kes oli ettevõttest ASA Quality Services, mis pakub tarkvarakvaliteedi ja testimisalaseid teenuseid. Ta kirjeldas testijaks olemise tööd ning väitis, et testimine on väga hea vaheetapp arendajaks saamisel. Sellegipoolest rõhutas ta ka seda, et arendaja vajab teatud „pea kuju“ ning seetõttu võiksid mõned inimesed täielikult vaid tarkvara testimisele spetsialiseeruda. Seda ütlust kinnitas ta ka väitega, et jätkuvalt testitakse liiga vähe ning ka spetsialiste on liiga vähe. Väidet omakorda põhjendas Kert üldlevinud arusaamisega, et testimine on liiga kallis ning et saab hakkama ka testimiseta.

Kuues loeng hakkas väga eriskummaliselt kui auditooriumisse sisenedes oli näha ühe väga veidra kostüümiga isikut. Tegu oli Targo Tennisbergiga, kes juhatas ilmeka show abil sisse enda loengu. Targo oli tulnud, et anda meile näpunäiteid kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Nagu ka eelmised külalised, rääkis ka tema kuidas nii-öelda head raha teenida ning millised on selle maailma negatiivsed pooled. Targo nimetas edu võtmed, mis aitavad elus läbi lüüa, nendeks on: probleemide ennetamine ja riskide maandamine, valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole sinu ametikirjeldust, efektiivse kommunikatsiooni võime, valmisolek ootamatusteks ning ära lase endal olla sekretär.

Seitsmes loeng kuulus Tanel Undile ning see oli suunatud ettevõtlusele. Unt hakkas ise ettevõtlusega tegelema juba enne täisealiseks saamist, alustades start-upidega, ning seega on tema kogemuste pagas küllaltki suur. Ettevõtjaks olemise juures tõi Tanel plussiks selle, et siis sa oled oma aja peremees ning võimalusi enda tulevikku mõjutada on hulgaliselt rohkem.

Kaheksanda ja ühtlasi ka viimase loengu viisid läbi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, teemal Andmekaevandamine ja analüütika. Loengu viis küll enamusjaolt läbi Oliver Kadak, kuid sellegipoolest ei saa Olegi vähem tähtsaks pidada. Mõlemad on elus väga palju saavutanud inimesed ning nende jutt oli väga hariv ja silmaringi laiendav. Oliver andis ideid start-upideks ning mõlemad, nii Oleg kui Oliver rõhutasid, et infotehnoloogia on väga-väga tihedalt seotud muu maailmaga. Nad olid välja toonud nii-öelda valemi, kus infotehnoloogia+ääreala+huvitav=lõbus. Sellise põhimõtte alusel on terve Olegi tööpõli seisnenud.

Inimesed, kes loenguid läbi viisid, olid kõik omamoodi värvikad ja säravad isiksused, kuid sellegipoolest jäi kõlama väga mitmeid sarnaseid mõtteviise ja käitumisi. Kasvõi see, et kell kaheksa hommikul on enamustel neil alles une aeg ning keegi neist ei eeldanud, et tööpäev peaks kestma vaid täpselt määratletud aja. Seoses IT valdkonnaga rõhutati tihti, et tähtis on meeskonnatöö, tahe ja stressitaluvus, kuna antud valdkond vajab väga palju pühendumist.

Üldiselt võib öelda, et aine täitis oma eesmärgi ning isegi veel enam. Eriti kuna puudus eelnev teadmine osade loengutes käsitletud ametite kohta. Aine andis ka väga palju motivatsiooni ja uusi nippe edasi õppimiseks ning elus hakkama saamiseks. Tuleb ennast lihtsalt kokku võtta ja anda endast alati maksimum.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestus on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist: tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X=26

Y=24

Aastas kogutud EAP-d kokku 26+24= 50EAP

Vajalik EAP-d hulk aastas on 54EAP.

Seega esitatav arve on (54EAP-50EAP)*50€= 200€