User:Askibins: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
No edit summary
No edit summary
 
(3 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 3: Line 3:
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==


Autor:  
Autor: Aleksandr Skibinski
 
Esitamise kuupäev:


Matrikli number: ******93
Matrikli number: ******93
Line 11: Line 9:
=== Essee ===
=== Essee ===
----
----
Esimene  “Õpingukorralduse ja erialatutvustuse” loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 “Õpingukorraldus ja erialatutvustus”. Sissejuhatav loeng] (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) </ref> toimus 25. septembril 2015 aastal. Kaugõppuritele see oli esimene  auditoorne kohtumine. Oli pidulik tunne ja mõned esinejad õnnitlesid meid õige õppeasutuse valiku puhul. Saime avaaktuse, sissejuhatuse ja kasulike nõuannete õpingukorralduse kohta. Loeng oli informatiivne ja motiveeriv ning tekkis uhke tunne õppeasutuse valiku eest.
Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36  "IT projektide juhtimine"](Tiina Seeman)</ref> esineja oli Tiina Seeman, kes on lõpetanud IT Kolledži. Ta rääkis IT projektide juhtimisest oma kogemusest. Pole piisavalt ainult hea teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi oma valdkonnas, et olla hea projektide juhina. Tähtsat rolli mängivad võimed planeerida ja ette näha, olukorraga kohanduda ja tasakaalustada põhilised ressursid: kvaliteet, aeg, raha, ja skoop. Need omadused tulevad kogemusega. Aga ei saa ära unustada ka inimese iseloomustust, projektijuht peab olema liidrina. Veel selgitas Tiina Seeman projektide läbikukkumise põhjused, kõige sagedasem neist on läbimõtlematus. Minule pakkus huvi selline nõuanne, et tuleb alati leida aega oma hobidele, see aitab vältida läbi põlemist.
Väga inspireeriv oli kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true "Õppimisest. Omast kogemusest."](Elar Lang)</ref>. Loengu pidas Elar Lang – andekas esineja. Kuna Elar on kahekordne cum laude lõpetaja, hindan kõrgelt pakutud tema poolt nõuanded. Ta rõhutas, et kool ei tee meist tipp spetsialisti, vaid õpetab õppima. Meie jaoks avatakse võimalused ja me valime kas keskenduda raskuste poole või panna kindla eesmärgi ja läheneda selle poole vaatamata takistusi, kui nad kindlasti tulevad. Aga, nagu esineja rääkis, õppimine ei ole raske – “Just do it!”


Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true "Millega tegeleb süsteemihaldur"](Taavi Tuisk)</ref>  Taavi Tuisk rääkis meile millega tegeleb süsteemihaldur. Sain teada, et kui süsteemihaldur oma tööajal ei tee midagi, siis võib järeldada, et ta on hea spetsialist . Süsteemihalduri töö nõuab paindlikust ja kannatlikust. Kahjuks, sageli süsteemihalduri tegevuste kasu alahinnatakse. Taavi tõi näiteid kui kiiresti areneb IT valdkond ja muutuvad eriala kohustusi. Tänapäeval süsteemihaldur harvemini tegeleb arvuti riistvaraga ja administreerimine automatiseeritakse, on vaja programmeerida oskama. Veel Taavi Tuisk rõhutas, et ei tohi mingel põhjusel "toppida oma nina" kliendi andmetesse.
Järgmise loengu teema oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true "Testimine ja tarkvara kvaliteet"](Kert Suvi)</ref>. Loengu pidas Kert Suvi, kes üritas veenda, et tarkvara testimine on samapalju oluline nagu  tarkvara arendamine. Enne loengu minul oli arvamus, et testimine on algus punkt IT valdkonna karjääris, aga tegelikult on teistpidi. Head testijad peavad oskama programmeerida ja analüütiliselt mõelda. IT projektide tarkvara testimise eesmärg on vähendada riske, see on väga oluline sellistele valdkondadele, nagu, näiteks pankade infrastruktuur või meditsiin, kus tarkvara viga võib põhjustada kohutava tagajärjed. Kert Suvi sõnul tarkvara ei testita piisavalt või ei testita üldse. Testimise eriala ei õpetata ülikoolis, kasuks tulevad sertifikaadid.
Kuues loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda"](Targo Tennisberg)</ref> oli väga huvitav, huumoriga aga argumenteeritud samal ajal. Targo Tennisberg rääkis oma ettekandes tarkvara arendamisest. Tarkvara arendaja ei tegele ainult koodi kirjutamisega. IT projektide edukas lõpptulemus sõltub meeskonna suhtlemise oskusest, muutunud olukorra reageerimise võimest, paindlikust. Suure rolli mängib ka hea projektijuht. Projekti suurusega kasvab ka tema keerukus ja tõenäolisus kukkuda läbi. Vääratakse töötajaid, kes on võimelised anda  rohkem, kui oodatakse ameti kohustustest. Targo Tennisberg rääkis ka oma tuleviku vaadest. Prognoseeris ta töökohtade arvu vähendamine ja asendamine automatiseeritud süsteemiga.
Tanel Unt jagas oma ettevõtluse kogemusi järgmises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda"](Targo Tennisberg)</ref>. Ettevõtluses, nagu IT valdkonnas, pead olema paindlik ja oskama korrigeerida plaani vastavalt muutunud olukorra. Eduka ettevõtte loomisel on väga oluline leida usaldusväärseid partnereid. Enda ettevõtte näitel tõestas Tanel, et koodi optimeerimine lubab ettevõtte laiendada väiksema kuludega. Loengust jäi meelde ja väga meeldis tarkvara arendamise nõuanne: esimeseks pane tööle, siis tee kiiremaks, aga poleerimist jätta viimaseks. Ettevõtluse eeliseks võib nimetada vastetust ainult enda eest ja mittesõltuvust töörutiinidest. Aga peab meeldima sellega tegelda. Loeng oli väga tunnetuslik minu jaoks.
Viimane loeng oli teemal “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat"](Oleg Bogdanov, Oliver Kadak)</ref>. Loengust sain teada, et andmekaevandamine on kiirelt kasvav ja tulevikus oluline IT valdkond. Loengu esinejad Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tõid huvitvad näiteid kuidas suurte andmete analüüsi tulemused kasutavad praktiliselt kõikides elualades. Tänapäeval info kogunemine ja hoidmine on suhteliselt kerge. Andme mahud on määratu ja nende analüüs avaneb suured võimalused. Minu jaoks ei olnud üllatus, et interneti kasutajad või parem öelda nende eelistused ja harjumused on kaup tänapäeval.
Kursus oli kasulik ja huvitav. Väga meeldis, et esinesid inimesed erinevatest IT valdkondadest ja jagasid oma kogemusi, andsid väga palju häid soovitusi. Erinevates esinemistes leiduvad kokkulangevusi: IT valdkonnas pead oskama kohanema muutuva olukorraga, kogu aeg on vaja täiendada  oma teadmisi, ülikoolis õpetakse õppima ja tuleb tegeleda sellega, mis pakub huvi.


=== Õpingukorralduse küsimused ja vastused===
=== Õpingukorralduse küsimused ja vastused===
Line 44: Line 66:
==== Ülesanne ====
==== Ülesanne ====
''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.''
''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.''
:X = 28; Y = 22;
:Tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ EIK Õppemaks]</ref> Esitatav arve on 200 &euro;.


X = 28; Y = 22;


Tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ EIK Õppemaks]</ref> Esitatav arve on 200 &euro;.
===Viited===
 
----
 
==Viited==
<references />
<references />

Latest revision as of 04:14, 7 November 2015


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksandr Skibinski

Matrikli number: ******93

Essee

Esimene “Õpingukorralduse ja erialatutvustuse” loeng[1] toimus 25. septembril 2015 aastal. Kaugõppuritele see oli esimene auditoorne kohtumine. Oli pidulik tunne ja mõned esinejad õnnitlesid meid õige õppeasutuse valiku puhul. Saime avaaktuse, sissejuhatuse ja kasulike nõuannete õpingukorralduse kohta. Loeng oli informatiivne ja motiveeriv ning tekkis uhke tunne õppeasutuse valiku eest.


Teise loengu[2] esineja oli Tiina Seeman, kes on lõpetanud IT Kolledži. Ta rääkis IT projektide juhtimisest oma kogemusest. Pole piisavalt ainult hea teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi oma valdkonnas, et olla hea projektide juhina. Tähtsat rolli mängivad võimed planeerida ja ette näha, olukorraga kohanduda ja tasakaalustada põhilised ressursid: kvaliteet, aeg, raha, ja skoop. Need omadused tulevad kogemusega. Aga ei saa ära unustada ka inimese iseloomustust, projektijuht peab olema liidrina. Veel selgitas Tiina Seeman projektide läbikukkumise põhjused, kõige sagedasem neist on läbimõtlematus. Minule pakkus huvi selline nõuanne, et tuleb alati leida aega oma hobidele, see aitab vältida läbi põlemist.


Väga inspireeriv oli kolmas loeng[3]. Loengu pidas Elar Lang – andekas esineja. Kuna Elar on kahekordne cum laude lõpetaja, hindan kõrgelt pakutud tema poolt nõuanded. Ta rõhutas, et kool ei tee meist tipp spetsialisti, vaid õpetab õppima. Meie jaoks avatakse võimalused ja me valime kas keskenduda raskuste poole või panna kindla eesmärgi ja läheneda selle poole vaatamata takistusi, kui nad kindlasti tulevad. Aga, nagu esineja rääkis, õppimine ei ole raske – “Just do it!”


Neljandas loengus[4] Taavi Tuisk rääkis meile millega tegeleb süsteemihaldur. Sain teada, et kui süsteemihaldur oma tööajal ei tee midagi, siis võib järeldada, et ta on hea spetsialist . Süsteemihalduri töö nõuab paindlikust ja kannatlikust. Kahjuks, sageli süsteemihalduri tegevuste kasu alahinnatakse. Taavi tõi näiteid kui kiiresti areneb IT valdkond ja muutuvad eriala kohustusi. Tänapäeval süsteemihaldur harvemini tegeleb arvuti riistvaraga ja administreerimine automatiseeritakse, on vaja programmeerida oskama. Veel Taavi Tuisk rõhutas, et ei tohi mingel põhjusel "toppida oma nina" kliendi andmetesse.


Järgmise loengu teema oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet"[5]. Loengu pidas Kert Suvi, kes üritas veenda, et tarkvara testimine on samapalju oluline nagu tarkvara arendamine. Enne loengu minul oli arvamus, et testimine on algus punkt IT valdkonna karjääris, aga tegelikult on teistpidi. Head testijad peavad oskama programmeerida ja analüütiliselt mõelda. IT projektide tarkvara testimise eesmärg on vähendada riske, see on väga oluline sellistele valdkondadele, nagu, näiteks pankade infrastruktuur või meditsiin, kus tarkvara viga võib põhjustada kohutava tagajärjed. Kert Suvi sõnul tarkvara ei testita piisavalt või ei testita üldse. Testimise eriala ei õpetata ülikoolis, kasuks tulevad sertifikaadid.


Kuues loeng[6] oli väga huvitav, huumoriga aga argumenteeritud samal ajal. Targo Tennisberg rääkis oma ettekandes tarkvara arendamisest. Tarkvara arendaja ei tegele ainult koodi kirjutamisega. IT projektide edukas lõpptulemus sõltub meeskonna suhtlemise oskusest, muutunud olukorra reageerimise võimest, paindlikust. Suure rolli mängib ka hea projektijuht. Projekti suurusega kasvab ka tema keerukus ja tõenäolisus kukkuda läbi. Vääratakse töötajaid, kes on võimelised anda rohkem, kui oodatakse ameti kohustustest. Targo Tennisberg rääkis ka oma tuleviku vaadest. Prognoseeris ta töökohtade arvu vähendamine ja asendamine automatiseeritud süsteemiga.


Tanel Unt jagas oma ettevõtluse kogemusi järgmises loengus[7]. Ettevõtluses, nagu IT valdkonnas, pead olema paindlik ja oskama korrigeerida plaani vastavalt muutunud olukorra. Eduka ettevõtte loomisel on väga oluline leida usaldusväärseid partnereid. Enda ettevõtte näitel tõestas Tanel, et koodi optimeerimine lubab ettevõtte laiendada väiksema kuludega. Loengust jäi meelde ja väga meeldis tarkvara arendamise nõuanne: esimeseks pane tööle, siis tee kiiremaks, aga poleerimist jätta viimaseks. Ettevõtluse eeliseks võib nimetada vastetust ainult enda eest ja mittesõltuvust töörutiinidest. Aga peab meeldima sellega tegelda. Loeng oli väga tunnetuslik minu jaoks.


Viimane loeng oli teemal “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“[8]. Loengust sain teada, et andmekaevandamine on kiirelt kasvav ja tulevikus oluline IT valdkond. Loengu esinejad Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tõid huvitvad näiteid kuidas suurte andmete analüüsi tulemused kasutavad praktiliselt kõikides elualades. Tänapäeval info kogunemine ja hoidmine on suhteliselt kerge. Andme mahud on määratu ja nende analüüs avaneb suured võimalused. Minu jaoks ei olnud üllatus, et interneti kasutajad või parem öelda nende eelistused ja harjumused on kaup tänapäeval.


Kursus oli kasulik ja huvitav. Väga meeldis, et esinesid inimesed erinevatest IT valdkondadest ja jagasid oma kogemusi, andsid väga palju häid soovitusi. Erinevates esinemistes leiduvad kokkulangevusi: IT valdkonnas pead oskama kohanema muutuva olukorraga, kogu aeg on vaja täiendada oma teadmisi, ülikoolis õpetakse õppima ja tuleb tegeleda sellega, mis pakub huvi.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Arvestust võib järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [10]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kokku tuleb leppida oma õppejõuga, et kordussooritust teha, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[9]
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISis.[11]
Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[11]
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [12]
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.[12]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
  1. Koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava.[13]
  2. Akadeemilise puhkusele minnes esitada avaldust.[14] (Alates teisest õppeaastast)
  3. Sooritada korduseksami või -arvestuse.[9]
  4. Esitada VÕTA taotlus.[15]
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada.
Tulemuse parandamiseks võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[16]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 28; Y = 22;
Tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[17] Esitatav arve on 200 €.


Viited

  1. ↑ “Õpingukorraldus ja erialatutvustus”. Sissejuhatav loeng (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo)
  2. ↑ "IT projektide juhtimine"(Tiina Seeman)
  3. ↑ "Õppimisest. Omast kogemusest."(Elar Lang)
  4. ↑ "Millega tegeleb süsteemihaldur"(Taavi Tuisk)
  5. ↑ "Testimine ja tarkvara kvaliteet"(Kert Suvi)
  6. ↑ "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda"(Targo Tennisberg)
  7. ↑ "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda"(Targo Tennisberg)
  8. ↑ "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat"(Oleg Bogdanov, Oliver Kadak)
  9. ↑ 9.0 9.1 9.2 ETK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13
  10. ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12
  11. ↑ 11.0 11.1 EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8
  12. ↑ 12.0 12.1 EIK Vastused korduma kippuvatele küsimustele punkt 9
  13. ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1
  14. ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4
  15. ↑ EIK VÕTA Kord punkt 2.1
  16. ↑ EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.10
  17. ↑ EIK Õppemaks
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Askibins&oldid=96980"