User:Arooma

Aine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' arvestustöö

Autor: Ants Kristjan Rooma

Jaotus aines: 13

Rühm: D-21

Esitamise tähtaeg: 22.10.2015.

Essee

---

Aine eesmärk on tutvustada esmakursuslastele õppetööga seonduvat korda. Lisaks antakse üliõpilastele mingisugust aimdust selle kohta, mis tulevikus tööturul neid tulevikus ees ootab. 8 korral käisid külalised kui ka kooli enda töötajad tudengitele vastavatest teemadest rääkimas.

Esimesel esinemisel tutvustati tudengitele kooli töötajate poolt erinevaid huviringe ja üritusi, millest õppuritel on võimalik ja soovitatav osa võtta. Räägiti, kuidas on võimalik antud aine läbida, mis on kooli sisekord ja kuidas näeb välja koolitöö üleüldiselt.

Järgmine esineja oli Tiina Seeman, üks IT Kolledži lõpetajatest. Tema poolt tuli üks paremaid esinemisi, jättes endast targa, huvitava ja eduka mulje. Alguses oli natukene teemavälist juttu ka. Soovitati leida omale mingi tegevus või hobi, mis pole eraelu ega oma töövaldkonnaga seotud. Nende tegevustega on võimalus taanduda igapäevaelust välja, lasta mõistusel puhata, mille üks väljunditest võib olla värske ja selginenud perspektiiv. Peamiseks loengu teemaks oli IT-alane juhtimine – kuidas projektid ja nende eestvedamised välja näevad. IT-projekti juhi teadmised võiksid jautuda ~50/50 – IT-alane / juhtimisoskused. Kusjuures koodimisoskused ei peaks olema n-ö kõrgel tasemel, aga arusaamine on siiski hädavajalik. Kõige tähtsam omadus on muidugi tahtmine olla juht -- minu arvates on see üks peamistest eeldustest, mis tagab hea juhi olemise. Projektidel on tavaliselt kolm osa – skoop, aeg ja raha. Arvatavasti toimuvad nende kolme osa puhul mõningad muutused – toode peab minema live’i varem, üks tähtis võtmeisik siiski ei saa planeeritud ajal oma teenust projekti raames pakkuda. Sellistes olukordades peaks kõiks projekti osad üle vaatama ning leida mõningaid lahendusi. Nt kui aega võetakse vähemaks, kas seda oleks võimalik kompenseerida suurema eelarvega? Projektijuht peab olema mingil määral ettenägelik ning suuteline reageerida muudatustele hästi ning kiirelt.

Kolmandas loengus, esinejaks Elar Lang, tuli peamiselt juttu koolist ning kuidas seal hakkama saada. Kui inimesel on tahe, siis arvatavasti ka saab oma tahte rahuldatud. Kool iseenesest ei anna väga midagi – mõningad baasteadmised, sissejuhatuse käsitletavatesse teemadesse, annab tudengitele algoritmilise mõtlemise baasraamistiku. Kool annab võimaluse õppida õppima. Oskus õppida on IT-maailma puhul hädavajalik. Kooli tasub võtta nagu töölkäimist, igat ainet kui projekti. Aines on tähtajad, mida on vaja täita. Sama kehtib ka projektide puhul. Asjalik oleks teha omale ajaplaan või n-ö TODO-list. Ülimalt tähtis on vältida elamist homse arvelt. Tudeng ei tohiks ümbritseda ennast negatiivse energiaga – teiste tudengitega, kes kõiges pidevalt halba näevad. Selline suhtumine võib rikkuda teiste mõttemaailma ning edukust. Keskenduma peaks võimalustele, mitte takistustele. Juba kooli ajal võiks arendada pühendumust, sellepärast ka eelnevalt mainitud näpunäited. Spetsialistiks olemise puhul on pühendumus väga tähtis. Minu arvates on selline tööstiil kohe vajalik, kui isik soovib olla tulevikus projektijuht. Isegi vaatamata sellele, võiks sellist õppimiseetikat jälgida – elu on lihtsam, selgem ja muredevabam, ehk on isegi võimalust cum-laudele.

Neljas teema – „Millega tegeleb süsteemihaldur? Taavi Tuisu poolt. Minu arust üks nõrgimaid esinejaid antud loenguteseerias. Vahepeal esines natukene liiga tehnilisi või spetsiifilisi termineid, mille olemust oleks pidanud ise koheselt kuskilt järele uurima. Küll oli kohati huvitav kuulata, sest ise õpin arendaja erialal. Administraatori eriala on aastate jooksul drastiliselt muutunud, vähemalt Eestis. Üheksakümnendate aastate algul ehitate servereid ise erinvatest juppidest. Haldamise puhul oli n-ö käsitöö pigem tavaline nähtus. Dokumentatsiooniga väga ei tegeletud, informatsioon liikus adminilt teisele. Tänapäeval on asjad pigem vastupidi – käsitööga ei saavutata midagi, töö on peamiselt automatiseeritud scriptide näol, mille kirjutamiseks on koodimisoskus hädavajalik. Dokumentatsioon on hädavajalik segaduste vältimiseks – kus mis on, milleks see vajalik, kuidas töötab. Muidugi peavad olema sellised kirjed kõigile arusaadavad. Adminide töökeskkond võib olla üpriski isoleeritud, aga suhtlus nt arendajatega on hädavajalik.

Viiendas loengus oli juttu testimisest ja selle vajalikkusest. Esinejaks oli Kert Suvi. Hetkeline probleem: testitakse liiga vähe, spetsialiste on liiga vähe. Miks vähe? Pole aega, arendajal endal liigselt tööd, ei jää aega, et ise testida. Projektide tähtajad võivad nihkuda või progress jääb probleemide tõttu seisma. Tavaliselt võidetakse aega juurde just testimise perioodi arvelt. Spetsialiste napib, sest testimine „pole seksikas“. Miskipärast ollakse ka arvamusel, et palga puhul jäävad testijad teistest alla. On ka koolkonnavahelised probleemid – arvatakse, et testida pole vaja, testida lihtsalt ei viitsita. Mõneks probleemiks on ka asjaolu, et tegelikult praegune haridussüsteem ei soodusta testijate n-ö tekkimist. Kõiki vigu pole küll võimalik ülesse leida, aga testima peaksid kõik. Pisteliste testimistega võiks alustada võimalikult varakult, et maandada riske ning vältida vigade kuhjumist. Testija ise on iseloomult pessimist, natukene teistsuguse mõtteviisiga isik – outside of the box. Eduka testimise tagajärjeks on kvaliteetsem toode.

„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ – Targo Tennisberg. Kuuenda loengu haakub mingil viisil teise ja kolmanda esitusega. Samas olid teema valdkonnad seinast-seina. Jutuks tuli, et hea projektijuht on ettenägelik, valmis ootamatustele, valmis tegelema ametivälistes valdkondades. Uuesti tuli välja, et suhtlemisoskus ja avatud suhtlusliinid on edu saavutamiseks hädavajalikud. Suhtlusprobleemid on üks peamiseid põhjuseid, miks IT-projektid põhja lähevad. Nagu kolmandas loengus, siis tuli ka siin jällegi välja, et oskus õppida aitab IT maailmas läbi lüüa. Tema ennustus IT-maailma tuleviku kohta oli natukene hirmuäratav – alles jäävad ainult uute tehnoloogiate loojad ja mõningad käimas olevate süsteemide haldajad. Õnneks on siiamaani olnud nii, kui mõnes valdkonnas on toimunud nt suur automatiseerimine, siis on kerkinud uued töövaldkonnad, mis vajavad inimtööjõudu.

Eelviimase loengu teemaks oli oma IT-ettevõte, esinejaks Tanel Unt. See oli minu arust üks parimaid loenguid – näpunäiteid oma IT-firma loomise puhul sai omajagu. Selles loengus tuli jällegi välja, et kool peaks õpetama tudengit õppima. Tanel Unti arvates on üks ei õpetata ettevõtlust koolides üldse või siis väga minimaalsel tasemel. Oma start-upi loomise puhul on meeskonnavalik ülimalt tähtis. Inimesi võiks olla vähemalt 3. Väga suureks pole mõtet tiimi alguses paisutada. Hea suurus aitab tagada stabiilsuse. Samas peab see tiim olema ka püsiv. Alguses ainult juhtimisega läbi ei löö, ise tööd teha on vajalik. Üks tähtsamaid omadusi on paindlikus ja julgus – muuta projekti, tehnoloogiat või tulla välja üldsegi uue plaaniga. Alustavatel ettevõtetel on alguses hea omada paar väikest ettevõtet. Kui üks nendest peaks kaduma, siis rahavoog ei tohiks kuivada täiesti kokku. Väikesed lollitamised ja naljatamised aitavad kaasa heale töökeskkonnale – arendajatele tööd jätkub ning vahetevahel on vaja väljalülitamist. Toodet peaks arendama korralikult. Kiirlahendused võivad olla algselt ajaliselt head, aga hiljem võivad kuhjuvad probleemid ajavõidu tasa teha, kui mitte negatiivseks muuta. Korralik tehnoloogia võib olla alguses väga suur investeering, aga tulevikus tasub see ennast arvatavasti ära. Selles loengus tuli ka teemaks testimine ning selle hädavajalikkus. Taneli arvates peaks minema ~1/5 projekti ajast testimisele. Jõudlustestimist peaks kohe kindlasti pidevalt läbi viima ning tegema vastavaid parandusi. Eriti siis, kui äri õitseb ja kliente alati juurde tekib. Siit tuleb välja ka vajadus algsele heale tehnoloogia investeeringule.

Viimane loeng – „Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“ Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaku esituses. Minu arust oli tegu parima loenguga. Andmeid on maailmas üüratult palju ning nende põhjalt on võimalik igasuguseid huvitavaid prognoose teha. Tegu on ka teemaga, mis mulle huvi pakub, mistõttu võib olla mul natukene eelarvamuslik suhtumine selle loengu suhtes. Oma äri puhul on üks tähtsamaid osasid turuanalüüs. Selle põhjal on võimalik õelda, kas plaanil on üldsegi perspektiivi. Mind pani imestama, kuidas ühel firmal polnud turuanalüüsi vist kunagi tehtud. Andmeanalüüsi tulemusena on võimalik optimiseerida kõiksugu protsesse. Oma IT-äri puhul tuli soovitus leida turul mingi nišš, ääreala. Eriti mõnus oleks, kui see haakub ka sind huvitava valdkonnaga. Jututeemat oleks vist jätkunud veel mitmeks tunniks, kahjuks pidi piirduma ainult ettenähtud loengu pikkusega. Neilt ootaks heameelega veel mõningat loengut.

Loenguseeria jättis suhteliselt positiivse mulje. Kahjuks oli üks loeng minu arust suhteliselt nigel, aga 100% perfektsust polegi võimalik väga saavutada. Elari loengus oli kuhjaga nõuandeid selleks, kuidas koolis hakkama saada ning mida siin saavutama peaks. Teistes loengutes oli asjalikke näpunäiteid teemal, kuidas saada hakkama tööturul nii n-ö lihttöölisena kui ka juhina. Sellised loengud on ülimalt hädavajalikud tudengitele, kes pole antud valdkonnaga enne kooli praktiliselt üldse kokku puutunud. Ka esinejad ise saavad sellest migisugust positiivset väljundit – meie oleme varsti nende maailmas tegutsemas ning nüüd oleme selleks seikluseks paremini varustatud. Hea suhtlemisoskusega, õppimistajuga ning teistsuguse mõtlemisviisiga võib IT-maailmas päris kaugele jõuda.

Küsimused

---

Küsimus B:

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kui kaua: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kuidas toimub registreerimine, tähtajad: ÕISi kaudu. Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerimise ja järelsoorituse aja vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.

Kellega kokku leppida: vajadusel minna aine õppejõuga jutule, kui ÕISis kordussooritusi koheselt ei kuvata.

Maksumused: RF kohal olevatel tudengitele on kordussooritus tasuta. OF tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20€.

Küsimus 4:

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Tähtajad: Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, peab esitama VÕTA taotluse hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

2015/2016 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 24. august 2015 ning kaugõppes 18. september 2015.

2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.

Millised on tegevused: ÕISi kaudu on vaja esitada taotlus.

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“.

Vali VÕTA võimalus: „Töökogemuse ülekanne“.

Taotlusele on vaja lisada dokumente. Nendeks on: oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapp), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Lisaks on vaja esitada töökogemusest õpitu analüüs, mis vastab järgmistele kriteeriumitele: a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; d. on kajastatud kogemusest õpitut; e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Pärast taotluse kinnitamist on vaja esitada elektroonne arve. Summat on võimalik näha "VÕTA maksumus" alt. Hind peaks kujunema selliselt: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).

EAPde arvestamine: semestri õppekava täitmisesse VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata. Küll aga arvestatakse VÕTA EAPd aasta õppekoormusesse.

Ülesanne:

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X -- 28

Y -- 26

28 + 26 = 54.

Aasta lõpuks ei ole vaja õppekulusid osaliselt hüvitada, sest õppekava on kumulatiivselt täidetud täies mahus, mis algab 27 + 27 = 54 EAP juurest.