User:Ttamm

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Triinu Tamm

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Õppeinfosüsteemi kodulehel on kirjas, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine esimeseks eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, õppekavadest ja -vormidest. Lisaks eelnevalt öeldule peaks aine avardama maailmapilti IT tähtsusest kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, andma parema ettekujutuse tulevasest tööst ning muidugi motiveerima õppima . Erinevate valdkondade, kuid siiski IT-alaga seotud spetsialistid räägivad omadest kogemustest ning vigadest.

Esimesel neljapäeval rääkisid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Lauri Võsandi kooli n-ö baasinfost. Mainiti ära kõige tähtsam ehk kooli õppe- ja sisekord, kooli pakutavad võimalused enda arendamiseks (näiteks robootikaklubi), tehnilised võimalused õpingute lihtsustamiseks (näiteks loengusalvestused, Moodle keskkond). Lähemalt tutvustati ka õppekorralduse eeskirja, õppeinfosüsteemi ehk ÕISi, ainete deklareerimist (ja ka olukorrast, kus EAPsid jääb puudu), õpingutele tagasiside andmist ja stipendiume .

Teises loengus oli külalisesinejaks kutsutud Tiina Seeman, kes tegeleb projektide juhtimisega. IT Kolledži lõpetas ta viis aastat tagasi. Hea oli näha, et IT-maailma tutvustamisel oli kutsutud ka õrnema soo esindaja. Projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on pidev muutustega toimetulek ja erinevate olukordadega arvestamine. Ise ma projektijuhiks saamisest huvitatud pole, kuna leian, et see on väga palju vastutust, seega minu jaoks oli tema loengust kõige meeldejäävam osa see, kus ta rääkis, et kindlasti tuleb leida endale mingi hobi (kui juba ei ole), sest muidu põletakse kiiresti läbi. Hobi aitab mõtted töölt eemale saada ning, nagu Tiina Seeman ise ütles, aitab hobi hoida kaine mõistuse juures. Ise olen sellega väga nõus ning leian, et see on väga kasulik soovitus, sest kõigest on vaja vaheldust saada ning pead puhata .

Kolmandaks külalisesinejaks oli Elar Lang, kes on nii veebirakenduste turvalisuse koolitaja kui ka nende testija. Minu arvates oli tema loeng kõige huvitavam. Ta rääkis huvitavalt (ehk oli asi teemas) ja lihtsalt-lühidalt, kuidas asjad temal käisid ning kuidas ta hakkama sai, samuti jagas ta väga palju soovitusi läbi enda kogemuste. Peale keskhariduse omandamist polnud enam motivatsiooni edasi kuhugi õppima minna. Programmeerimist oskas, veebilehti tegi ka raha eest, seega valdas teda mõte, et miks minna edasi õppima, kui raha juba niigi tuleb sisse. Kooli suhtes oli eelarvamus, et õpitakse asju, mida otseselt kuskil vaja ei lähe. Ülikooli minnes ei olnud tal selget sihti, läks „lihtsalt niisama“, et vaatab, kuidas läheb. Esimese semestri jooksul jõudis teadmisele, et kõik on ainult tahtmises kinni. Kui ise tahad, küll sa siis saad hakkama ka. Ehk oli selle loengu kuulamine minule huvitav, sest ma natukene sain samastuda. Olen tulnud otse gümnaasiumist ning motivatsioon edasi õppida oli nullilähedane, kuid ma teadsin, et peab, sest muidu on hiljem veelgi raskem. Samuti nõustun ma mõttega, et tahtmine on kõige tähtsam. Ilma tahteta pole mõtet üldse midagi teha. Veel jäi mul meelde lause, et elus peab oskama õppida õppima. Tähtis on seada kõrgeid eesmärke ja neid täita, kuid et seda saavutada, tuleb osata õppida õppima, tuleb osata kohaneda olukorraga ning olla paindlik. Seda eriti tänapäeva infoühiskonnas. Elar Langi poolt oli minu arvates üldse väga palju kasulikke, ent lihtsaid nõuandeid, mis vähemalt mind tõesti motiveerisid .

Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahaminekut). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi .

Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest testimine kõlab põnevalt. Kert seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennastki mõtlema testimise peale .

Targo Tennisberg järgmise esinejana tegi loengu kohe huvitavamaks sellega, et ta alustas seda võlurikostüümis, rääkides loo alkeemiast ja seostades seda infotehnoloogiaga. Üldisemas plaanis rääkis ka Targo projektijuhtimisest, tuues välja, et peamine probleem (projektijuhtimises) on siiani kommunikatsioon – mida rohkemate inimeste läbi suhtlus toimub, seda rohkem infot läheb kaduma, sest inimesed peavad erinevaid osasid tähtsaks ning seega annavad edasi erinevat infot. Loeng oli juba sellegi poolest põnev, et Targo esinejana kaasas publiku oma esinemisse, tehes väikese viktoriini .

Oma IT ettevõttest Navirec rääkis Tanel Unt. Ettevõtlusega alustas ta juba alaealisena, kuid aasta hiljem see ettevõte langes ära. Kogu loengu vältel räägib Tanel sellest, kui hea on ettevõtjaks olemine. Olles ettevõtja, on olemas vabadus ise otsustada, mis ongi kõige tähtsam omadus selle juures. Oskustest rõhutas Tanel just meeskonnakoostamise oskust, kus kõik inimesed omavahel läbi saavad ning suudavad etteantud töö ära teha. Meeskonnatöö ongi igas projektis tähtis, sest kui pole meeskonnaliikmetevahelist kommunikatsiooni, siis ei arene ka projekt. Projektijuhiks olemisel on oluline usk iseendasse ning töötajate motiveerimine, samuti tuleb arvestada pidevalt probleemide lahendamisega. Minu jaoks tähtis mõttetera Taneli loengust (mis pole ainult seotud projektide juhtimisega) oli, et ette tuleb palju ebaõnnestumisi, kuid sellega tuleb arvestada ning kas või uuesti alustada, aga mitte loobuda. Ka Tanel rõhutas seda, et kooliharidus ei olegi otseselt nii väga tähtis. Tähtsam on see, et tehakse seda, mida armastatakse ning osatakse õppida juurde .

Viimasteks eriala tutvustajateks on Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Nende teemaks olid andmekaevandamine ja analüütik. Kuigi mehi oli kaks, rääkis peamiselt Oliver. Taaskord tundus loeng väga huvitav, räägiti väga huvitatult, muutes selle kuulamise huvitavaks. Andmeanalüütikast olin ma enne põgusalt kuulnud, kuid peale seda loengut hakkasin ka ise selle peale mõtlema. Toodi välja kolmteist erinevat kohta, kus analüüsi kasutatakse (näiteks turuanalüüsid, prognoosid, riskianalüüsid, ka posti sorteerimine, töölt lahkumiste ennetamine ja isegi toodete paigutus poeriiulitel) ning kasutati elulisi näiteid. Statistika ja infotehnoloogia ühendamine kõlab minu jaoks vähemalt selle loengu põhjal põnevalt .

Kokkuvõtteks oli kõikide esinejate peamine eesmärk anda oma tegevusalast võimalikult hea ülevaade, motiveerida ning anda nõuandeid oma kogemustest, kuidas saaks paremini teha. Minu jaoks oli väga palju kasulikku nendest loengutest, sest olen IT-valdkonnas võrdlemisi võhik. See, kuidas esinejad räägivad enda jaoks huvitavast teemast entusiastlikult ning tuues samal ajal ka elulisi näiteid, mis ka minusuguste inimeste jaoks oleksid arusaadavad, on just väga oluline, millest peakski erialaõpet alustama, et anda korralik ülevaade erinevatest võimalustest ning sellest, mida tudeng on valinud õppimiseks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri deklaratsioonipäevani alates aine õpetamissemestrist . Kordussooritused planeeritakse järgnevasse aine toimumise semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse . Lisaks sellele planeeritakse esimese õppeaasta õppuritele kordussooritused ka aine toimumise semestrisse .

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Arvestuse uuesti tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga .

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕISi vähemalt kaks päeva enne selle toimumise kuupäeva .

Kui palju maksab, kui oled riigifinantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Riigifinantseeritaval õppekohal õppijale on kordussooritused tasuta .

Omafinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordussooritused tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISis (2015./2016. õppeaastal on kordussoorituse tasu suuruseks 20€ ) .

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamisel tuleb hiljemalt üks tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest(mida arvestatakse taodeldava õppekava osana) EIK õppeosakonda .

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Ehk, kui tudeng on ettenähtud mahus valikaineid juba sooritanud, ei pea tegemata jäänud valikaineid kolledži lõpetamiseks tingimata sooritama.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Kui on deklareeritud rohkem aineid, kui nominaalne õppekava maht (180 EAP) ette näeb, tuleb nende eest maksta(1 EAP = 50€), kaasaarvatud sooritamata, kuid deklareeritud valikained .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=26 EAP

Y=20 EAP

Vajalik minimaalne EAPde hulk õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP hind on 50€

Lahendus:

Esimese semestri lõpuks jääb puudu 1 EAP ehk 50€

Teise semestri lõpuks jääb puudu 7 EAPd ehk 350€

Kuna teisel semestril ühte EAPd lisaks ei võetud, et tagantjärele esimeses semestris 27 EAPd kokku saada, tuleb selle eest uuesti teises semestris maksta (+ teisest semestrist puuduolevad 7 EAPd)

Seega esitatav arve on (7+1+1)*50€ = 450€

Vastus:

Esitatav arve on 450€