User:Ttilk: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Ttilk (talk | contribs)
Ttilk (talk | contribs)
 
(20 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 3: Line 3:
Autor: <b>Taavi Tilk</b>
Autor: <b>Taavi Tilk</b>
<br>
<br>
Esitatud: xx. oktoober, 2015
Esitatud: 20. oktoober, 2015


==Essee==
==Essee==
Line 11: Line 11:
<br><br>
<br><br>
Loengus "IT projektide juhtimine" tutvustas endine IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman läbi enda kogemuse projektijuhtimise põhipunkte. Kirjeldades läbi näidete Eesti Energias, EMT-s, TeliaSoneras,Bang & Olufsen ja Zave Media projektijuhtimist ja nendes esinenud probleeme. Samuti võttis üldisemalt kokku projektijuhtimise läbikukumispõhjused.  
Loengus "IT projektide juhtimine" tutvustas endine IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman läbi enda kogemuse projektijuhtimise põhipunkte. Kirjeldades läbi näidete Eesti Energias, EMT-s, TeliaSoneras,Bang & Olufsen ja Zave Media projektijuhtimist ja nendes esinenud probleeme. Samuti võttis üldisemalt kokku projektijuhtimise läbikukumispõhjused.  
Eriti huvitav oli käsitlus projekti vaatlemine läbi püramiidskeemi. Kus aeg, raha ja skoop on alati üksteisega ühendatud ja omavahelises sõltuvuses. Mida omakoda kallutab pühendumus ja kvaliteet. Nende tingimuste olemasolu ja vastavust tegelikkusele võin enda kogemuslikult kinnitada. Kindlasti tuleb projekti juhtimisel erilist tähelepanu pöörata tähtaegadele. Heaks soovituseks siinkohal oli  
Eriti huvitav oli käsitlus projekti vaatlemine läbi püramiidskeemi. Kus aeg, raha ja skoop on alati üksteisega ühendatud ja omavahelises sõltuvuses. Mille mõõdetavaks tulemuseks on kvaliteet. Nende tingimuste olemasolu ja vastavust tegelikkusele võin enda kogemuslikult kinnitada. Kindlasti tuleb projekti juhtimisel erilist tähelepanu pöörata tähtaegadele. Heaks soovituseks siinkohal oli  
"tähtaegasi tuleks ka tagantpoolt ettepoole planeerida".   
"tähtaegasi tuleks ka tagantpoolt ettepoole planeerida".   
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loeng "IT projektide juhtimine", Tiina Seeman]</ref>
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loeng "IT projektide juhtimine", Tiina Seeman]</ref>
<br><br>
<br><br>
Loengus "Õppimisest" kumas läbi sarnane mõttetera Tiina Seemani ettekandega, et planeeri, planeeri, planeeri. Sea endale vahe eesmärgid, mõõda nende tulemusi - ainult nii on reaalselt võimalik oma eesmärgid vallutada. Kuna antud teema langeb väga tugevalt projektijuhtimisega kokku, sest projektijuhina oledki sina see, kes vastutab projekti positiivse tulemuse eest, mille edu saavutab dissipliin, vahe eesmärgid ja õige suhtumine. Kindlasti on soovitav järgida  nii õppetöös, kui ka enda elus mõtete: "alusta kohe ja ära karda eksida"
Loengus "Õppimisest" kumas läbi sarnane mõttetera Tiina Seemani ettekandega, et planeeri, planeeri, planeeri. Sea endale vahe eesmärgid, mõõda nende tulemusi - ainult nii on reaalselt võimalik oma eesmärgid vallutada. Kuna antud teema langeb väga tugevalt projektijuhtimisega kokku, sest projektijuhina oledki sina see, kes vastutab projekti positiivse tulemuse eest, mille edu saavutab distsipliin, vahe eesmärgid ja õige suhtumine. Kindlasti on soovitav järgida  nii õppetöös, kui ka enda elus mõtete: "alusta kohe ja ära karda eksida"
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest.", Elar Lang]</ref>
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest.", Elar Lang]</ref>
<br><br>
<br><br>
Loengus "Millega tegeleb süsteemihaldur" kahjuks oli raske infot omandada, et saada ülevaadet antud valdkonnast. Lektoriks oli monotoolse ja spetsiifiliste sõnavaraga tipp spetsialistiga ja loenguslaidid kahjuks puudusid. Õnneks jäi loengust nii mõndagi soovitusi ja reegleid kumama, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida kindlasti jälgida. Näiteks valdkond aina automatiseeritum - st tänapäeval ei ole käsitsi tegevust. Kõike automatiseeritakse ja lahendatakse skriptidega, kirjutatakse 1 probleem lahendatakse kriptiga 100 arvutil korraga.  Ja NB! soovitus "Ärge toppige oma nina kliendi andmesse."
Loengus "Millega tegeleb süsteemihaldur" kahjuks oli raske infot omandada, et saada ülevaadet antud valdkonnast. Lektoriks oli monotoonse ja spetsiifiliste sõnavaraga tipp spetsialist ja kahjuks loenguslaidid puudusid. Õnneks jäi siiski loengust nii mõndagi soovitusi ja reegleid kumama, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida kindlasti jälgida. Näiteks valdkond aina automatiseeritum - st tänapäeval ei ole käsitsi tegevust. Kõike automatiseeritakse ja lahendatakse skriptidega, kirjutatakse 1 skript, mis uuendab 100 arvutil korraga (nt Windowsi install).  Ja NB! soovitus "Ärge toppige oma nina kliendi andmesse."
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur", Taavi Tuisk]</ref>
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur", Taavi Tuisk]</ref>
<br><br>
<br><br>
Ma ei tea, kas Kert Suvi loeng tundus seetõttu huvitavam, kuna ma vaatasin videoloengut kohe peale Taavi loengut või minu hiljutine Raadio1 saate "Restart" kuulamine, kus käsitleti eestlaste edulugu testimise vallas aga huvitama pani loeng valdkonnast küll. Kuna olin kuulnud, et testimine võiks anda hea ülevaate IT spsteemide arendusest, siis seda osati lektor ka kinnitas. Sest alati tuleb lahendada paradoksaalne võistlemine, kes jääb peale arendaja oma puhta koodiga või testija leitud vigadega. Testimise suurimaks väljakutseks saab alati teistija pädevus mõista testitavat süsteemi ja tema kitsas kohti, mis omakoda tähendab "out of box" mõtlemist ja kavalust.  Nii nagu igal valdkonnal on ka testimisel võimalik lõputu spetsialiseerumine, alates "Tester Foundation Level" ja lõpetades nt "Advanced Level Technical Test Analyst" tesitaja pädevusega.
Ma ei tea, kas Kert Suvi loeng tundus seetõttu huvitavam, kuna ma vaatasin videoloengut kohe peale Taavi loengut või minu hiljutine Raadio1 saate "Restart" kuulamine, kus käsitleti eestlaste edulugu testimise vallas aga huvitama pani loeng valdkonnast küll. Kuna olin kuulnud, et testimine võiks anda hea ülevaate IT süsteemide arendusest, siis seda osati lektor ka kinnitas. Sest alati tuleb lahendada paradoksaalne võistlemine, kes jääb peale arendaja oma puhta koodiga või testija leitud vigadega. Testimise suurimaks väljakutseks saab alati testija pädevus mõista testitavat süsteemi ja tema kitsas kohti, mis omakoda tähendab "out of box" mõtlemist ja kavalust.  Nii nagu igal valdkonnal on ka testimisel võimalik lõputu spetsialiseerumine, alates "Tester Foundation Level" ja lõpetades nt "Advanced Level Technical Test Analyst" tesitaja pädevusega.
Mõtteteraks tuleks kindlasti lugeda: "Alati on odavam testida, kui releesi käigus vead avastada ja suurosa koodist ümber kirjutada"
Mõtteteraks tuleks kindlasti lugeda: "Alati on odavam testida, kui releas'i käigus vead avastada ja suurosa koodist ümber kirjutada"
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loeng "Testimine ja tarkvara kvaliteet", Kert Suvi]</ref>
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loeng "Testimine ja tarkvara kvaliteet", Kert Suvi]</ref>
<br><br>
<br><br>
Väge meelidva ja silmiavava esitluse andis Targo Tennisberg. Loengu peateemaks oli küll "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda", kuid antud info ja näited võib peaaegu üks-ühele päriselu ettevõtlusesse üle kanda. Suurepäraselt esitles IT maailmas valitsevat päriselu infoüleküllust (sama igal teisel alal), kus meil puudub võimalus lõpliku ülevaadet kogu informatsioonist saada. Jooksvalt mindi üle ettevõtte riskide peal, näidates viktoriiniga, tahame või ei taha, lõpuni ei suuda keegi kõiki riske teada ja neid hallata. Seejures tehes puust ja punasest selgeks, et töötajad on ettevõtte talad, kes peavad ettevõtlus reeglitega kaasaskäima - st alati tuleb arvestada ettevõtte ärilise poolega. Läbi visiooni prooviti visioneerida ka tuleviku trende, kuid nendele pühendumine on sama ebapraktiline, kui tegeleda kogu info kokkukogumisega, et langetada õige otsus.
Väge meeldiva ja silmiavava esitluse andis Targo Tennisberg. Loengu peateemaks oli küll "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda", kuid antud info ja näited võib peaaegu üks-ühele päriselu ettevõtlusesse üle kanda. Suurepäraselt esitles IT maailmas valitsevat päriselu info üleküllust (sama igal teisel alal), kus meil puudub võimalus lõpliku ülevaadet kogu informatsioonist saada. Jooksvalt mindi üle ettevõtte riskide peal, näidates viktoriiniga, tahame või ei taha, lõpuni ei suuda keegi kõiki riske teada ja neid hallata. Seejuures tehes puust ja punasest selgeks, et töötajad on ettevõtte talad, kes peavad ettevõtlus reeglitega kaasas käima - st alati tuleb arvestada ettevõtte ärilise poolega. Läbi visiooni prooviti visioneerida ka tuleviku trende, kuid nendele pühendumine on sama ebapraktiline, kui tegeleda kogu info kokkukogumisega, et langetada õige otsus.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loeng "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda", Targo Tennisberg]</ref>
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loeng "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda", Targo Tennisberg]</ref>
<br><br>
<br><br>
Tanel Unt andis suurepärase ülevaate, kuidas ta ühe ettevõtte loomise juures oli, mis seal juhtus ja mida oli vaja teha, et ellujääda. Õnneks kulges loeng täpselt sedapidi, nagu ühele algajale ettevõtjale üks mentor ettevõtteloomisest ja ettevõtlusest maailmapildi võiks joonistada. Alustad suure entusiasmiga, siis põrud, siis tõused uuesti, siis kukud jne jne, kuniks sa õpid sellel maastikul mängima ja lõpuks seda nautima. Loengut illustreeriti suurepäraste näidega meeskonnavalikust, partnerite valikust - mis valesti läks ja millele meie võiksime tähelepanu pöörata. Tähtis omadus on pühendumine.
Tanel Unt andis suurepärase ülevaate, kuidas ta ühe ettevõtte loomise juures oli, mis seal juhtus ja mida oli vaja teha, et ellu jääda. Õnneks kulges loeng täpselt sedapidi, nagu ühele algajale ettevõtjale üks mentor ettevõtteloomisest ja ettevõtlusest maailmapildi võiks joonistada. Alustad suure entusiasmiga, siis põrud, siis tõused uuesti, siis kukud jne jne, kuniks sa õpid sellel maastikul mängima ja lõpuks seda nautima. Loengut illustreeriti suurepäraste näidega meeskonnavalikust, partnerite valikust - mis valesti läks ja millele meie võiksime tähelepanu pöörata. Tähtis omadus on pühendumine.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loeng "Oma IT ettevõte", Tanel Unt]</ref>
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loeng "Oma IT ettevõte", Tanel Unt]</ref>
<br><br>
<br><br>
Viimases loengus andis peamiselt tooni SAS Analytics Eesti esinduse omanik Oliver Kadak. Loengu sisu andmetöötluse oleviku ja tuleviku vahel kanti natuke häirivalt müügikõnena ette. Kuid lektori lähenemine ja üldvaade andsid nn "Bigdata" (andmemassiivide töötlemise) valdkonna kohta päris huvitava ülevaate - mis täna tehakse andmetega, mida võimalik teha ja miks me selles suunas edasi liigume. Hea näitena tõi lektor alguses, kus tõdes, et kui me suudaksime anomaaliaid tavakasutusest koheselt välja sõeluda, siis suure tõenäosusega oleks meie riigireetur Herman Simm otse teolt tabatud. Samuti toodi näiteid ja viise, mis täna kasutuses ja nende tulemusest (nt Maksuameti 1000 € arvete analüüs jne). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loeng " Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat", Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak]</ref>


<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loeng " Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat", Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak]</ref>
Kokkuvõtteks võib öelda, et nii nagu igas eluvaldkonnas, nii ka IT-valdkonnas mängib väga suur rolli inimesed ja nende vahelised suhted ja nende suhtumine töösse. Et saavutada edu, tuleb jälgida plaani, seda nii meeskonna juhtimises, ettevõtte loomises, kui ka õppetöö sooritamises. Sea endale vahe eesmärgid ja nii jõuad tippu.
Mis kaudselt läbi ridade võis lugeda on see, et proffessionaalsus ei ole hädavajalik (küll aga annab edu), vaid pigem on tähtis suhtumine ja õpivõime, kuna valdkond uueneb meeletu kiirusega ja spetsialiseerumise võimalusi väga palju, siis tähtsaks osutub, kuidas ja kui kiiresti sa uues kohas uue infoga kohaned.
Iseäranis hea meel on mul loengust " Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat", sest tegu on minu arvates tuleviku valdkonnaga IT-s, sest andmete kogumine käib igapäevaselt ja automaatselt aga töötlemise ja analüüsiga alles alustatakse. Keegi on öelnud, et tänapäeva programmeerimine on saavutanud maksimaalse efektiivsuse, aga uued teooriad ja reeglid tulevad andmemassiivide töötusest. 
 
Lõpetuseks võiks öelda, et tore, et lillelist maailma IT-valdkonnast ette ei maalitud, vaid - kes tahab see saavutab!
 
Nimetaksin siinkohal mõningad märksõnad, mida loengutest meelde jätte: suhtumine, vahetähtajad, õpivõime, enne testi võimalikult palju, värba õiged inimesed, andmemassiivide analüüs on tulevik.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==
Line 48: Line 56:
<b>Küsimus 5</b>
<b>Küsimus 5</b>


Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele Kristjan Karmo, (25.09.2015). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele] </ref>


<b>Vastus</b>
<b>Vastus</b>
Line 71: Line 79:
| 149,51–329 eurot || 75    eurot
| 149,51–329 eurot || 75    eurot
|}
|}
<b>Ülesanne</b>
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele Kristjan Karmo, (25.09.2015). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele] </ref>
<b>Vastus</b>
<br>- Esimese semestri õpitulemsute eest tuleb tasuda 3 (EAP)*50 (€) = 150 €
<br>- Teisel semestril tuleb tasuda 3 (EAP)*50 (€) = 150 € (kuna min nõue 2 semestri summana 27+27=54 EAP-d)
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finatsinfo 2015]</ref>


==Viited==
==Viited==
Line 76: Line 96:




[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]
[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Latest revision as of 11:00, 20 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Tilk
Esitatud: 20. oktoober, 2015

Essee

IT Kolledži "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" kaugõppeaine raames osalesin peaasjalikult interneti vahendusel loengutesarjas, mille peamiseks eesmärgiks oli tutvustada IT Kolledžit ja IT valdkondasid, kaasates lektoriteks oma valdkonna spetsialiste. Annan alljärgnevalt lühikese ülevaate toimunud loengusarjadel - kirjeldades minu jaoks olulisemat ja tuues välja mõne mõttetera.

Loengus "IT projektide juhtimine" tutvustas endine IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman läbi enda kogemuse projektijuhtimise põhipunkte. Kirjeldades läbi näidete Eesti Energias, EMT-s, TeliaSoneras,Bang & Olufsen ja Zave Media projektijuhtimist ja nendes esinenud probleeme. Samuti võttis üldisemalt kokku projektijuhtimise läbikukumispõhjused. Eriti huvitav oli käsitlus projekti vaatlemine läbi püramiidskeemi. Kus aeg, raha ja skoop on alati üksteisega ühendatud ja omavahelises sõltuvuses. Mille mõõdetavaks tulemuseks on kvaliteet. Nende tingimuste olemasolu ja vastavust tegelikkusele võin enda kogemuslikult kinnitada. Kindlasti tuleb projekti juhtimisel erilist tähelepanu pöörata tähtaegadele. Heaks soovituseks siinkohal oli "tähtaegasi tuleks ka tagantpoolt ettepoole planeerida". [1]

Loengus "Õppimisest" kumas läbi sarnane mõttetera Tiina Seemani ettekandega, et planeeri, planeeri, planeeri. Sea endale vahe eesmärgid, mõõda nende tulemusi - ainult nii on reaalselt võimalik oma eesmärgid vallutada. Kuna antud teema langeb väga tugevalt projektijuhtimisega kokku, sest projektijuhina oledki sina see, kes vastutab projekti positiivse tulemuse eest, mille edu saavutab distsipliin, vahe eesmärgid ja õige suhtumine. Kindlasti on soovitav järgida nii õppetöös, kui ka enda elus mõtete: "alusta kohe ja ära karda eksida" [2]

Loengus "Millega tegeleb süsteemihaldur" kahjuks oli raske infot omandada, et saada ülevaadet antud valdkonnast. Lektoriks oli monotoonse ja spetsiifiliste sõnavaraga tipp spetsialist ja kahjuks loenguslaidid puudusid. Õnneks jäi siiski loengust nii mõndagi soovitusi ja reegleid kumama, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida kindlasti jälgida. Näiteks valdkond aina automatiseeritum - st tänapäeval ei ole käsitsi tegevust. Kõike automatiseeritakse ja lahendatakse skriptidega, kirjutatakse 1 skript, mis uuendab 100 arvutil korraga (nt Windowsi install). Ja NB! soovitus "Ärge toppige oma nina kliendi andmesse." [3]

Ma ei tea, kas Kert Suvi loeng tundus seetõttu huvitavam, kuna ma vaatasin videoloengut kohe peale Taavi loengut või minu hiljutine Raadio1 saate "Restart" kuulamine, kus käsitleti eestlaste edulugu testimise vallas aga huvitama pani loeng valdkonnast küll. Kuna olin kuulnud, et testimine võiks anda hea ülevaate IT süsteemide arendusest, siis seda osati lektor ka kinnitas. Sest alati tuleb lahendada paradoksaalne võistlemine, kes jääb peale arendaja oma puhta koodiga või testija leitud vigadega. Testimise suurimaks väljakutseks saab alati testija pädevus mõista testitavat süsteemi ja tema kitsas kohti, mis omakoda tähendab "out of box" mõtlemist ja kavalust. Nii nagu igal valdkonnal on ka testimisel võimalik lõputu spetsialiseerumine, alates "Tester Foundation Level" ja lõpetades nt "Advanced Level Technical Test Analyst" tesitaja pädevusega. Mõtteteraks tuleks kindlasti lugeda: "Alati on odavam testida, kui releas'i käigus vead avastada ja suurosa koodist ümber kirjutada" [4]

Väge meeldiva ja silmiavava esitluse andis Targo Tennisberg. Loengu peateemaks oli küll "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda", kuid antud info ja näited võib peaaegu üks-ühele päriselu ettevõtlusesse üle kanda. Suurepäraselt esitles IT maailmas valitsevat päriselu info üleküllust (sama igal teisel alal), kus meil puudub võimalus lõpliku ülevaadet kogu informatsioonist saada. Jooksvalt mindi üle ettevõtte riskide peal, näidates viktoriiniga, tahame või ei taha, lõpuni ei suuda keegi kõiki riske teada ja neid hallata. Seejuures tehes puust ja punasest selgeks, et töötajad on ettevõtte talad, kes peavad ettevõtlus reeglitega kaasas käima - st alati tuleb arvestada ettevõtte ärilise poolega. Läbi visiooni prooviti visioneerida ka tuleviku trende, kuid nendele pühendumine on sama ebapraktiline, kui tegeleda kogu info kokkukogumisega, et langetada õige otsus. [5]

Tanel Unt andis suurepärase ülevaate, kuidas ta ühe ettevõtte loomise juures oli, mis seal juhtus ja mida oli vaja teha, et ellu jääda. Õnneks kulges loeng täpselt sedapidi, nagu ühele algajale ettevõtjale üks mentor ettevõtteloomisest ja ettevõtlusest maailmapildi võiks joonistada. Alustad suure entusiasmiga, siis põrud, siis tõused uuesti, siis kukud jne jne, kuniks sa õpid sellel maastikul mängima ja lõpuks seda nautima. Loengut illustreeriti suurepäraste näidega meeskonnavalikust, partnerite valikust - mis valesti läks ja millele meie võiksime tähelepanu pöörata. Tähtis omadus on pühendumine. [6]

Viimases loengus andis peamiselt tooni SAS Analytics Eesti esinduse omanik Oliver Kadak. Loengu sisu andmetöötluse oleviku ja tuleviku vahel kanti natuke häirivalt müügikõnena ette. Kuid lektori lähenemine ja üldvaade andsid nn "Bigdata" (andmemassiivide töötlemise) valdkonna kohta päris huvitava ülevaate - mis täna tehakse andmetega, mida võimalik teha ja miks me selles suunas edasi liigume. Hea näitena tõi lektor alguses, kus tõdes, et kui me suudaksime anomaaliaid tavakasutusest koheselt välja sõeluda, siis suure tõenäosusega oleks meie riigireetur Herman Simm otse teolt tabatud. Samuti toodi näiteid ja viise, mis täna kasutuses ja nende tulemusest (nt Maksuameti 1000 € arvete analüüs jne). [7]

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii nagu igas eluvaldkonnas, nii ka IT-valdkonnas mängib väga suur rolli inimesed ja nende vahelised suhted ja nende suhtumine töösse. Et saavutada edu, tuleb jälgida plaani, seda nii meeskonna juhtimises, ettevõtte loomises, kui ka õppetöö sooritamises. Sea endale vahe eesmärgid ja nii jõuad tippu.

Mis kaudselt läbi ridade võis lugeda on see, et proffessionaalsus ei ole hädavajalik (küll aga annab edu), vaid pigem on tähtis suhtumine ja õpivõime, kuna valdkond uueneb meeletu kiirusega ja spetsialiseerumise võimalusi väga palju, siis tähtsaks osutub, kuidas ja kui kiiresti sa uues kohas uue infoga kohaned. Iseäranis hea meel on mul loengust " Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat", sest tegu on minu arvates tuleviku valdkonnaga IT-s, sest andmete kogumine käib igapäevaselt ja automaatselt aga töötlemise ja analüüsiga alles alustatakse. Keegi on öelnud, et tänapäeva programmeerimine on saavutanud maksimaalse efektiivsuse, aga uued teooriad ja reeglid tulevad andmemassiivide töötusest.

Lõpetuseks võiks öelda, et tore, et lillelist maailma IT-valdkonnast ette ei maalitud, vaid - kes tahab see saavutab!

Nimetaksin siinkohal mõningad märksõnad, mida loengutest meelde jätte: suhtumine, vahetähtajad, õpivõime, enne testi võimalikult palju, värba õiged inimesed, andmemassiivide analüüs on tulevik.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? [8]

Vastus

Kordussooritused võib teha aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädala kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kokkulepped eksami tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ja registreerida ÕISis. Tähtaeg järeleksamiks registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Järeleksami hind REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [9]


Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks? [10]

Vastus

Tingimused[11]
- üliõpilane on immatrikuleeritud IT Kolledžisse;
- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Minimaalne punktide arv on õppeaasta jooksul summaareslt 60 EAP

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/

Toetuse suurus arvutatatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta perekonna keskmine sissetuleku tulumaksuga maksustatava tulu alusel

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta Õppetoetuse suurus
kuni 74,75 eurot 220 eurot
74,76–149,50 eurot 135 eurot
149,51–329 eurot 75 eurot


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [12]

Vastus
- Esimese semestri õpitulemsute eest tuleb tasuda 3 (EAP)*50 (€) = 150 €
- Teisel semestril tuleb tasuda 3 (EAP)*50 (€) = 150 € (kuna min nõue 2 semestri summana 27+27=54 EAP-d)

[13]

Viited